Eesti kirjandus 1905-1920 (1)

Eesti kirjandus 1905 – 1922
20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused.
1905 – alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus.
1906 – Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus
1906 – Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu.
1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia.
1909 – Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri.
NOOR-EESTI
1905-1915( tinglik )
Aastail 190- 1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit „Kiired“. 1904 .aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga „Noor-Eesti“, see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“ Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri.
Neil ilmus 5 albumit :
„Noor-Eesti I“ – 1905
„Noor-Eesti II“ – 1907
„Noor-Eesti III“ – 1909
„Noor-Eesti IV“ – 1912
„Noor-Eesti V“ - 1915
Kes sinna kuulusid / asutasid : Gustav Suits, Fr. Tuglas , Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal – Ridala , Aino Kallas, Jaan Oks.
1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikude Selts Noor-Eesti. Asutaja liikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu- Helsingi.
Noor- Eesti üks eesmärke oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja Itaalia kirjanduse uusi suundi.
Noor-Eesti tähistab eesti keelse linnakultuuri algust. Tähendab veel modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähendab eesti keele uuenduse liikumist.
Kolm perioodi :
I – 1901-1905 ettevalmistav , isamaalisus, rahvuslikus.
II – 1905 – 1909 revolutsioonist - sotsiaalne.
III – 1909 – 1916 kunstilis- esteetiline .
Noor – Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliseslt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandus ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole.
Rahvahulkadeni nooreestalste looming ei jõudnud, sest haritalastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitline ja maailmavaateline erinevuse tõttu samuti.
Noor-Eesti teened :
Vormi rõhutamine – Tunglas on öelnud : „ Mitte sisu, vaid vorm - mitte mis, vaid kuidas.“
Noorteautorite esitamine.
Asjatundlik kirjanduskriitika – vorm, kompositsioon , stiil, aine, teema jne.
Kristjan Jaak- Petersoni ja Juhan Liivi tomukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine.
Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule.
Raamatukujunduse tähtsustamine.
Eesti kirjanike( Tunglas, Suits) tõlkimine soome keelde.
SIURU
Loomiserõõm – see olgu meie ainus tõukejõud. (Fr.Tuglas)
Jätkas Noor-Eesti uuromantilist suuna, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G- Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S- Semper , T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson (Paaž), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid . Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album, mis pidi ilmuma 1917. Esimene album võeti väga hästi vastu. Siuru II ja III album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupiliikmete vahel. 1919 lõpus Siuru rühimtus laguneb, lõpetati. Kuna vahepeal oldi riidu mindud ning Under ja Adson lahkusid, hiljem tõugati välja Gailit ja Visnapuu. Võeti küll ka 2 uut liiget, kuid see polnud enam see ning lagunes seetõttu.
Kordasaatmised :

• Armastusluule viimine uuele tasemele .
  
• Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks.
  
• Murdeluule – Adsoni teene .
  
• Kasutas uuenduslikku keelt.
  
• Tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse.
  

TARAPITA
1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism .
Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildid.
Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust.
Surmanägemuste masendusest otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma.
Tarapita rühmitus alustas tegevust 1921.aasta sügisel. Tarapita tuumiku moodustasid: Adson, Barbarus , Alle, Kivikas , Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under.
Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu.
Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt. Seesmiste konfliktide tõttu + majanduslikud raskused ja raske keelepruuk lõpetasid selle rühmituse tegevuse.
RÜHMITUS
AEG
MOTO
LIIKMED
ISELOOMUSTUS
VÄLJAANDED
Noor-Eesti
1905-1915
„Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks“
Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal- Ridala, Aino Kallas, Jaan Oks.
Eesmärk oli tuua eesti kirjandusse välismaa kirjandust. Nende kirjutised olid suunatud eelkõige haritud inimestele. Rõhutasid vormi. Olid asjatundlikud kirjanduskriitikud.
5 albumit pealkirjadega „ Noor-Eesti I“, „Noor-Eesti II“ jne III, IV ja V.
Siuru
1917-1919
Loomisjõud – see olgu me ainus tõukejõud.
Gailit, M.Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu.
Rõhutasid, et looming tuleneb inimese sisemistest vajadustest . Looming väljendab inimesi tundeid ja elamusi. Olid emotsionaalsed . Pilkav suhtumine tõusikutesse. Kritiseerisid teiste tööd, kuid ise kriitikat ei kannatanud. Avalikud esinemised ja skandaalid.
„Siuru I“, Siuru II“ ja „Siuru III“
Tarapita
1920-1922
Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu
Adson, August Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tossa, Tuglas ja Under.
Teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike kohe eest ühiskonnas. Olid seotud ekspressionistliku vooluga. Nende uuendusi nim. ajaluuleks. Jätsid tahaplaanile tundeelamused, olid pigem analüüsivad.
„Tarapita I“
Villem Grünthal-Ridala

• Sündis 30.05.1885 Muhumaal. Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija.
  
• Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis(algharidus), 1895 – 1905Kuresare Gümnaasium, 1905-1911 Helsingi ülikool(soome keel ja kirjandus).
  
• Oli seotud Noor-Eesti rühmitusega.
  
• Oli hea anne keelte peale.
  
• 1905 – vangistati kahel korral.
  
• Toompea vanglas tutvus Tuglasega.
  
• 1910 – 1919 –Tartus emakeeleõpetaja
  
• 1922 – abiellus soomlasega
  
• 1923 – Helsingi ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektor.
  
• Käis tihti Saaremaal ja Muhus
  
• Suri 16.01.1942 maovähki.
  

LOOMING

• Oluline märksõna on kaugus.
  
• Meeleolu nukker , sünge.
  
• Üksikinimese suhe maailmaga
  
• Impressionism – meeleolu täpne edasiandmine
  
• Murdesõnad
  
• Luulekeel tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide , ulgumeri , hääbuma jt. Murelane– sipelgas , vedurjas - ,sinkuma – vinguma, muhetama – rohetama, kanane – tüdruk, neiu , õletama – karjuma, lakk – peakate, uisusaun – paadi ootajate koht.
  
• Tema luulekogud olid sõnaseletustega.
  
• Saartelaulik – rand , kadakad , meri, muited
  
• 1908 – „Villem Grünthali laulud“
  
• 1914 – „ Kauged rannad“
  
• 1927 – „ Tuules ja rannas “
  
• Tegeles rahvalauludega
  
• Kasutas regivärssi
  
• Kõik aastaajad esindatud .
  

Friedebert Tuglas

• Kriitik , prosaist, kirjanduselu organisaator , monograaf
  
• Sündis 2.märtsil 1886 Tartus Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas.
  
• 1896 – 1897 õppis Maaitsa vene kihelkonnas.
  
• 1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis.
  
• 1902 asus elama Tartusse.
  
• 1901-1903 õppis Tartu Linnakoolis.
  
• Esimene trükki jõudnud lugu ilus 1901.aastal „Siil“.
  
• 1904- 1905 õppis H.Treffneri gümnaasiumis
  
• 1905 katkestas õpingud
  
• 24.det 1905 vangistati Tallinnas
  
• 17.veb 1906 vabanes ennetähtaegselt Toopea vanglast
  
• 1906 – 1917 elas põhiliselt Soomes
  
• 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks, 1923 ühtlasi kodanikunimeks.
  
• 1905 – 1915 – „Noor-Eesti“
  
• 1917 – „Siuru“ rühmituse organiseerimine
  
• 1918 abiellus Elo Oinasega.
  
• Toimetas „Siuru“ albumeid
  

Ajakirju „Odamees“ 1919
„Ilo“ 1919-1921
„Tarapita“ 1921- 1922

• 1922 - Eesti Kirjanikkude Liisu esimees
  
• 1923 - ajakiri „ Looming“
  

LOOMING
1906 juulis ilmus esimene raamat „Hingemaa“
Novellid : 1908 novellikogu „Kahekesi“, 1917 „ Saatus“, „Raskuse vain“ 1920, 1925 „Hingede rändamine“ .
Kirjutas novellide kõrvalka proosat .
Romaanid : 1915 „Felix Ormusson“, 1937 „ Väike Illimar “.
On teinud ka tõlketööd. Nt : A.Kivi „ Seitse venda“, A. Tolstoi „ Peeter Esimene“, A.Tšehhovi novellid ja põhiosa A.Kalda loomingust.
MONOGRAAFIA – teaduslik uurimine .
Gustav Suits

30.nov 1883 – 23.mai 1956

sündis Võnnu kihelkonnas

nelja-aastaselt sai ta lugemise selgeks

aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud

eelistas mängudele ajalehte ja raamatut

1895.a kevadel lõpetas Võnnu külakooli

1895.a sügisel läks Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama

gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes

õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt

1904 - lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga

astus ta Tartu ülikooli

1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus õppis kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet.

1910. aastal lõpetas ta ülikooli cand. phil. kraadiga

1911 - abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga

1921–1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna

1935 – Uppsala ülikooli audoktori kraad

1944 – põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus

suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust

Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu)

esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes “Uus Aeg” (1899-1901)

Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus “Vesiroosid” (1899)

Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes žanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski

Kirjutas Kustas Vahuri nime all

1905 -  “Elu tuli”

• mitmepalgeline
  
• võitlusvaimustusest
  

kantud pateetilisi luuletused,

• armastus- ja looduslüürikat
  
• Mälestuslaulud
  
• usk inimese tegevusse,
  

tema võimesse elu uueks,
avaramaks ja kaunimaks luua

• Elu tuli” oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul
  

1913 – „Tuulemaa”

• romantiliselt üleskutsuv
  
• paatos asendub mõtliku
  

murega oma maa saatuse
pärast

• olulised murrangud nii
  

ühiskondlikus elus
kui ka poeedi isiklikus saatuses.

• avas armastuslüürika uusi aspekte
  

1922 – “Kõik on kokku unenägu”

• Ajakroonika,
  

poeetiline päevik

• Pikk sündmusterohke
  

ajavahemik

• Väljenduslaadilt
  

Vaheldusrikas

• Luule muutub
  

Modernistlikumaks, irooniliseks.
ERNST ENNO
1875–1934

• Sündinud 8. juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas
  

• Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas
  

• Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse
  

• Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest
  

• Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul.
  

• Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust
  
• Ülikooli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia)
  

• Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt)
  

• 1905. a kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal
  

• 1906. a siirdus Enno kodutallu Soosaarele
  

• 1909. a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga
  

• 1910. a nov sündis tütar — Liki
  

• Töö asjaajajana Valga krediidiühingus
  

• 1919. koliti Haapsallu. Koolinõuniku amet Läänemaal
  

• 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri
  

LOOMING

• Varased luuletused valdavalt vabavärsilised
  

• Aastatel 1903–1905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse
  

• 1909. aastal ilmus esimene luulekogu “Uued luuletused” (näide)
  

• 1910. aastal teine luulekogu “ Hallid laulud” (näide)
  
• ning proosaraamat “Minu sõbrad”
  

• 1920. aastal luulekogud “Kadunud kodu” (näide) ja “Valge öö”
  

Enno luule iseloomustus

• Igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks
  
• siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega
  
• Rahvaluule stiilisugemed
  
• Autori hingepilt (oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis on tihti vaid umbmääraselt aimatavad)
  
• Märksõnad-sümbolid: igatsus, otsatus, ootus, tee (“Rändaja õhtulaul”), kodu (“Kojuigatsus, “õhtu kodutalus”)
  
• Range vormi puudumine riimikäsitluses
  
• Meeleolu loovad kordused
  

• Enno oli silmapaistev ballaadi uuendajana – varasem eepiline ja dramaatiline sisu asendus lüürilise elamusavalduse ja filosoofilise sisuga (“Võiks otsast alata”, “Vanaisa surm”)
  

• Uuenduslik oli Enno ka lasteluules – õpetusiva avaldub laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu, puudub tüütu manitsus
  

• Lasteluule “Üks rohutirts läks kõndima” (raamatune 1957)
  

Luule 20.saj alguses
20.saj luules etendasid suurt rolli „Noor-Eestis“ aja autorid: G.Suits, E.Enno ja V.Ridala. Nende loomingi järgis uusromantilist, eriti sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. „Siuru“ luules oli keskselkohal armastus. Esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid Baudelaine, Rilke, Friedrich Nietzsche . 1920.a. paiku tekkis ajaluule , mis väljendas suhet aja ja ühiskonna probleemidega. Aja – nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ja sageli ka pealkirjas. 1920.aastate ajaluule ei olnud üksnes päevakajaline. Kirjutatakse globaalse katastroofi teemal. Räägitakse maailma lõpust.Maailma tabavale katastoofile vastandati maailma parandamise hüüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool e kunstiline liialdus , millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline ajapikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vaba värsi ja proosa luuleni.
FAKTID :

• Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism.
  
• Siurul impressionism
  
• Tarapital ajaluules ekspressionism.
  
• Siuru peateema armastus
  
• Omapärasemad ajalaulikud A.Alle ja J.Barbarus.
  

LÜNKTEKST(õpetaja tehtud)
Kirjanduses valitses eelkõige proosa (mis žanr?), esikohal oli ühiskonnakriitiline realism (milline kirjandusvool ?). 1906. (millal?) avati esimene kutseline teater Vanemuise (mis teater?). 1907 asutati Eesti Kirjandusselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum . 1905 (millal?) loodi esimene kirjanduslik rühmitus Noor Eesti . Selle eesotsas oli G. Suits, F. Tuglas, J. Aavik (kes?). Nende moto oli "olgem eestlased aga saagem eurooplasteks", moto autoriks on Gustav Suits. Neid mõjutas eelkõige sümbolism (milline kirjandusvool?). Nooreestlased suunasid oma kirjanduse haritud lugesjaskonnale. Rühmitus lõpetas tegevuse, sest ………………………………………………………………... Noor Eesti tähtsus (vähemalt 4 tk): 1) Arendasid keelt 2) Rikastasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid.
Järgmine rühmitus oli Siuru, mis tegutses aastail 1917-1919. Nende moto oli Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud! Siurulaste hulka kuulusid: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu, nende perekonnanimedest tuleb kokku GUSTAV. Siurulasi mõjutas kõige enam impressionism (mis vool?). Siuru tähtsus (vähemalt 4 tk): Armastusluule viimine uuele tasemele, Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks, Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, Oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti, Murdeluule, Kasutas uuenduslikku keelt (osalt mõjutas keelt rühmituse enamiku Lõuna-Eesti päritolu), Oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Siuru hiilgeajal oli luule eesti kirjanduses olulisem kui proosa.
Kolmas rühmitus oli Tarapita, tegutses aastail 1921-1922. Rühmitust iseloomustab opositsioon ühiskonna vastu. Rühmitusse kuulusid (vähemalt 3 nime):
20. sajandi luules etendasid mõjuvat rolli eelkõige Suits, Enno ja Ridala (kes?). Siuru luules oli kesksel kohal armastus (mis teema?), esile kerkisid Under ja Visnapuu (kes?). 1920. aasta paike tekkis ajaluule (mis?), mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Seda iseloomustavad märksõnad globaalne katastroof ja maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemusi võimendatakse. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus.
Gustav Suits on tuntud eelkõige kui luuletaja (kes?), tema 3 tähtsamat luulekogu on „Elu tuli“, „Tuulemaa“, „Kõik on kokku unenägu“. Suits töötas Tartu ülikoolis (kus?) eesti keele professorina (kellena?), põgenes 1944 (millal?) Rootsi (kuhu?).
Ernst Enno (kes?) sai omal ajal kõige negatiivsema kriitika osaliseks . Ta on väga sümbolistlik luuletaja, märksõnad on kodu, koduigatsus, tee. Ta on kirjutanud ka lasteluulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“. Veel on tema sulest ilmunud laulusõnad lauludele „Need ei vaata tagasi“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“, „Rändaja õhtulaul“.
Villem Ridala pärit Muhust, oli Noor-Eesti liige, vangistati 2 korda. Kolis Soome (kuhu?), kus töötas Helsingi ülikoolis eesti keele lektorina (kus ja kellena?). Tema luules on oluline märksõna kaugus, tema luules on palju murdesõnu (mida?). Teda on nimetatud ka saartelaulikuks (kelleks?).
Proosat mõjutab kõige enam uusromantism (milline vool?). Põhižanriks on novell ja laast ehk miniatuur . Tuntumad autorid on (3 tk): Tuglas, Tammsaare , Luts. Esimese eesti kunstmuinasjutu „Nukitsamees“ 1920 (pealkiri, ilmumisaasta?) autor on Oskar Luts.
15