Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud!
oh seda on palju ju! Oh, seda on palju, liig palju mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! ... /RändajaIsamaale (1906)/ Juhan Liiv (Johannes Liiv) sündis 30. aprill 1864. a. Alatskivil ( 1. detsember 1913 KavastuKoosa). Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses, kus klaarusid Liivi kirjanduslikud arusaamad. J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused"
õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist.
Saku Gümnaasium Juhan Viiding Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 SISUKORD Elulugu Looming Luulenäited Lisa: pilt Kasutatud kirjandus ELULUGU Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega.
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni
ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest.
paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli
Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu."
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke
Juhan Liiv Elulugu ja esimene loominguperiood Juhan Liiv sündis Tartumaal, Alatskivi vallas. Ta sündis 30. Aprillil 1864. aastal, Benjamini ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv.
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur
JUHAN LIIV (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) Referaat Tallinn 2009 Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik
...............................5 Luuletused.................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps.
Rocca al Mare Kool Juhan Viiding (1948-1995) Luuleraamat Hanna-Maria Tammo Tallinn 2009 Sisukord 1. Sisukord ...............................................................................lk2 2. Juhan Viiding ........................................................................lk3 3. Elukäik ................................................................................lk3 4. Looming ..............................................................................lk4 5. Luuletusi ..............................................................................lk6 6. Kasutatud allikad.....................................................................lk9
Juhan Liiv Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma
docstxt/126512618897491.txt
Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember"
................................................................................... 4 Ta istub........................................................................................................................ 4 3.Huvitavad faktid............................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 5 1.Elulugu Juhan Viiding oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu peres neljanda lapsena, tal oli kolm vanemat õde. Juhan oli intelektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris)
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961
Juhan Viiding (Jüri Üdi) Nimi: Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi). Sünniaeg ja koht: 1. juuni 1948 - 21. veebruar 1995, Tallinn. Hariduskäik: Õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968 - 1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töökogemus: Näitleja Draamateatris, kirjutanud näidendi ("Olevused"), filmistsenaariumi ("Nipernaadi") ja laulnud ansamblis ("Amor-Trio").
Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. [redigeeri] Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.
Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks,
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919
‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks
Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipulga olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist. Kui inimesed, kes on alati olnud tähelepanu keskpunktis, järsku oma positsioonilt langevad ja saavad osaks ,,paljudest", tabab neid kurbus ja masendus. Nad ei suuda leppida tekkinud olukorraga. Mida huvitavat said teada Smuuli isiku kohta? Sain teada nii mõndagi tema ,,nimedest" Juhan Smuul ehk Johannes Muul ehk Johannes Smuul ehk Juhan Schmuul. Samamoodi tuli üllatusena tema vähene haridust ning see, kuidas ta seda elu lõpuni häbenes. Ma polnud varem kuulnud ka seda, et ta on saanud aina Eesti kirjanikuna Lenini preemia. Loe peatükk läbi ja vasta küsimusele, kui ,,punane" oli Juhan Smuul? Minu arvates oli ta ikka väga punane. Ta oli NLKP liige 1951. aastast ning EKP Keskkomitee liige, pikka aega Ülemnõukogu saadik. Seda on piisavalt, et teda punaseks nimetada. Seda
Juhan Viiding (1948-1995) Lapsepõlv ja noorus • Jüri Üdi • Sündis Tallinnas • Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Juhan Liiv Koostas: Taavi Truumure Klass: 8.c Juhendaja: Kersti Kukk Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Juhan Liivi elulugu..................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Esimene töö.......................................................................................................................4 1.3 Järgnev elu...................................................................
Juhan Viiding Päritolu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948.aastal Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja Linda Viidingu perre neljanda lapsena. Juhan oli peres noorim ja ainuke poisslaps. Kui Juhan sündis, elasid Viidingud Pärnu maantee 23. majas. Juhan Viiding elas selles majas esimesed 14 aastat oma elust. Juhan Viiding abielus Riina Kiisaga, Kaljo Kiisa tütrega, 20. märtsil 1972 sündis Juhan Viidingu perre tütar Elo Viiding. Haridustee Juhan omandas keskharidust. Juhan Viiding jõudis käia kuues üldhariduslikus koolis. Pärast 8. klassi lõputunnistuse kätesaamist viis Juhan paberid Tallinna 21. keskkooli, kuid kaua ta seal ei õppinud. Pärast keskkooli lõppu läks Viiding edasi õppima Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedrisse. Loomingu jaotus Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego.
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas. Ta oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Tal oli kolm õde ja tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Juhan Viiding oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid.
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda
........ 7 Kokkuvõte...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Kirjanduse tunnis pidime valima kõik endale ühe kuulsa luuletaja. Valikuid oli palju, kuid minule jäi saatuse tahtel just Juhan Viiding. Tema luuletustest mul erilist ettekujutust ei olnud. Teadsin aga seda, et mingil ajaperioodil oli ta kirjutanud Jüri Üdi nime all. Uurimust alustades oli parajaks üllatuseks see, et tema elulugu internetis põhimõtteliselt ei olnudki. See viis mind korraks mõtte juurde, kas ta ikka on tuntud luuletaja? Kuid selles polnud enam kahtlust, kui ma ta luulekogusid sirvisin ja erinevaid arvamusi lugesin. 3 Elulugu
impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust
1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi"
Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946) ,,Et õunapuud õitseksid" (1951) ,,Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl"
Juhan Viiding Pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis, kuid lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb
Pärnu Ühisgümnaasium Kirjandus Juhan Viiding Pärnu 2011 Sisukord Lühielulugu.................................................................................................................................. 3 Teose üldiseloomustus................................................................................................................ 4 Luuletused........................................................................................................
Juhan Viiding 1948-1995 Koostanud: Kristi Vähi kevad 2013.a Elulugu Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm,
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme võtaks. KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JA RASKE SU KOOREM KANDA KUI ENAM EI JÕUAKSKI, EI JÕUAKSKI SA SU SOOVIDE SINIRANDA TÄHT SÜTTIB EHK TAEVAS SU ÜLE VEEL. LILL TÄRKAB SU HAUA PINNAST JA SINU MÕTE JA SINU MEEL KORD TUKSUB SU RAHVA RINNAST JA LIIGUB JA LOOB JA LEHVITAB JA KAUNEID RADASID RAJAB SU RAHVA KODA SEE EHITAB JA PÕLVEST PÕLVENI KAJAB
kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused
Juhan Liiv sündis 30.aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Lapsepõlvest peale oli ta kõhn ja kidura tervisega. Ta armastas üksindust ja loodust. Lugemise õppis selgeks oma vanemate vendade kõrvalt, kui ta oli 10- aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus
XII c klass JUHAN LIIV Referaat Tallinn 2009 Juhan Liivi elukäigu algusaastad Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses on koos Eduard Vilde ja E.Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele
Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused • Kontrastid ja üllatused
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga
annaabi.ee 
