Eesti kirjandus 1905-1922 (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Eesti kirjandus 1905-1922
20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused.
1905 – alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus
1906 – hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus.
1906 – avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium.
1906 – rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.
1909 – loodi Eesti Rahva Muuseum , mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri .
’
NOOR-EESTI
1905-1915
1901 – 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit „Kiired“
1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga „Noor-Eesti“ see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel.
Peamisena jäi albumist kõlama loosung „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“
Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri.
I – 1905
II – 1907
III – 1909
IV – 1912
V – 1915
Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas , Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala , Ainu Kallas, Jaan Oks
1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti – liikmeid oli 61
Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist.
Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi
I 1901-1905 – ettevalmistav , isamaalik, rahvuslik
II 1905-1909 – revolutsioonilis-sotsiaalne
III 1909-1916 – kunstilis-esteetiline
Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teist moodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole.
Noor-Eesti rühmitus hakkas hajuma 1916. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitiline ja maailmavaateline erinevus oli ka üheks hajumise põhjuseks. Ja puhkes ka 2. Maailmasõda .
Noor-Eesti teened:

Vormi rõhutamine Fr. Tuglas : „mitte sisu, vaid vorm, mitte mis, vaid kuidas“
Noorte autorite esitamine
Asjatundlik kirjanduskriitika : vorm, kompositsioon , stiil, aine, teema jne.
K.J. Petersoni ja J .Liivi tolmukihi alt ülesleidmine ja au sisse tõstmine.
Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule.
Raamatu kujunduse tähtsustamine
Eesti kirjanike (Tuglas, Suits) tõlkimine soome keelde .

SIURU
loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud - Fr. Tuglas
Siuru jätkas noor-eesti uusromantilist suunda, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete maiste rõõmude ja ihade poole
17. mai 1917 - registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV.
G – Gailit - Ge U – Under - Printsess S - Semper
T – Tuglas - Felix A – Adson - Paaž V - Visnapuu - Vürst

Siuru luuletajad on emotsionaalsed
Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat
Pilkav suhtumine tõusikutesse
Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid
Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda
Esimene suurem ettevõtmine oli album, mis tuli välja 1917 – võeti väga hästi vastu
Korraldasid luuleõhtuid, millega teenisid iga õhtu kuni 300 rubla
Siuru teine ja kolmas album, ei tekitanud enam põnevust ning märkavatult sai Siuru kevadest sügis.
Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel
1919. Aasta lõpul rühmitus laguneb ja tegevus lõpetati.

Siuru väärtus

Armastusluule viimine uuele tasemele
Tõmbas kirjanduse rahvani ja tegi populaarseks
Murdeluule (Adson)
Kasutas uuenduslikku keelt.

TARAPITA
1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism .
Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildid.
Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust.
Surmanägemuste masendusest otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma.
Tarapita rühmitus alustas tegevust 1921.aasta sügisel. Tarapita tuumiku moodustasid: Adson, Barbarus , Alle, Kivikas , Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under.
Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu.
Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt. Seesmiste konfliktide tõttu + majanduslikud raskused ja raske keelepruuk lõpetasid selle rühmituse tegevuse.
RÜHMITUS
AEG
MOTO
LIIKMED
ISELOOMUSTUS
VÄLJAANDED
NOOR-EESTI

1905 -1915

„Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“
G.Suits, Fr. Tuglas, B.Linde, J.Aavik, V. Grünthal - Ridala, A. Kallas, J. Oks
Noorterühmitus, muutis eesti vaimsust ja kultuuri, suunatud haritud rahvale , keeleuuendus , raamatu väljanägemise tähtsustamine,
I – 1905
II – 1907
III – 1909
IV – 1912
V – 1915

SIURU
1917-1919
loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud - fr. tuglas
GUSTAV – Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu
taotleti vormitäiust, looming sünnib sisemisest vajadusest ja väljendab isiklike tundeid, elamusi. Pöördub lihtinimese tunnete maiste rõõmude ja ihade poole , eelkõige kirjanduslik sõpruskond, skandaalid, armastus, fantastika , murdeluule, luuleõhtud
3 albumit

TARAPITA
1921-1922
Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu
Adson, Barbarus, Alle, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under.
Ajaluule , ekspressionism, eesmärgiks väljendada autori kujutlusi, ideid, üritati inimeses üles ehmatada inimlikkust. Sõda, hukatus, ülekohus
Tarapita I
Luule 20.saj alguses
20.saj eesti luules etendasid rolli eelkõige noor-eesti aja autorid G.Suits, E. Enno , V.Ridala. nende looming järgis uusromantilist, eriti sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne
Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Esile kerkisid Under, Visnapuu.
Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire , , sakslane Rilke ja saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920nda aasta paiku tekkis ajaluule, mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega.
Aja – nimelt ahistava aja kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas.
1920ndate aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailmalõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundi võtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus , millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni.
*Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism ja Tarapita ajaluule ekspressionism.
*Siuru luule peateemaks oli armastus (Under, Visnapuu)
*Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele.
*Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus.
Gustav Suitsu elulugu

30.nov 1883-23.mai 1956
Sündis Võnnu kihelkonnas
Nelja-aastaselt sa ta lugemise selgeks
Aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud
Eelistas mängudele ajalehte ja raamatut, ta oli vaikne poiss
7-aastaselt kaotas ta isa
1895 .a kevadel lõpetas Võnnu külakooli
1895.a sügisel läks Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama
Elas väga armetutes tingimustes, ta oli hea õpilane ja vabastati kooli õppemaksust
Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes
Õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt
1904 – lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, astus Tartu ülikooli
1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus õppis kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet.
1910 .aasta lõpetas ta ülikooli cand.phil – filosoofia kandidaadi kraadiga.
1911 – abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga
1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna
1935 – Uppsala ülikooli audoktori kraad
1944 – põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus
Suri 1956.aastal peale mitmeaastast rasket haigust
Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden’i kalmistule (Metsakalmistu).

GUSTAV SUITSU LUULE

Esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes „Uus Aeg“ (1899-1901)
Gümnaasiumiaastal tegi G .Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus „Vesiroosid“ (1899)
Loomingulise tee alguses katsetas Suits mitmes žanris – luules, proosas ja näitekirjanduseski
Kirjutas Kustas Vahuri nime all

LUULE

1905 – „Elu tuli“

Mitmepalgeline
Võitlusvaimustusest kantut pateetilisi luuletused
Armastus- ja looduslüürikat
Mälestuslaulud
Usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks avaramaks ja kaunimaks luua
„Elu tuli“ oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul.

1913 – „Tuulemaa“

Romantiliselt üleskutsuv
Paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast
Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklukus saatuses.
Avas armastuslüürika uusi aspekte

1922 – „Kõik on kokku unenägu“

Ajakroonika, poeetiline päevik
Pikk sündmusterohke ajavahemik
Väljenduslaadilt vaheldusrikas
Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks

ERNST ENNO
(1875 – 1834)

Sündinud 8. Juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas
Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas
Lapsea kiindus kodukohta ja loodusesse
Pere oli sügavalt usklik . Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest
Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul.
Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia polütehnikumis kaubandusteadust
Ülikoli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia)
Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees , ajakiri Linda jt)
1905.a kaitses lõputöö kaubanduseteaduste alal
1906.a siirdus Enno kodutallu soosaarele
1909.a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga
Töö asjaajajana Valga krediidiühingus
1919. Koliti Haapsallu, Koolinõuniku amet läänemaal
7.märtsil 1943 Ernst Enno suri

LOOMING

Varased luuletused valdavalt vabavärsilised
Aastatel 1903-1905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse
1909.aastal ilmus esimene luulekogu „Uued luuletused“
1910.aastal teine luulekogu „Hallid laulud“
Ning proosaraamat „Minu sõbrad“
1920.aastal luulekogus „Kadunud kodu“ ja „Valge öö“

ENNO LUULE ISELOOMUSTUS

Igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks
Siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega
Rahvaluule stiilisugemed
Autori hingepilt (oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis on tihti vaid umbmääraselt aimatavad)
Märksõnad-sümbolid: igatsus, otsatus, ootus, tee („Rändaja õhtulaul“), kodu
Range vormi puudumine riimikäsitluses
Meeleolu loovad kordused.
Enno oli silmapaistev ballaadi uuendajana – varasem eepiline dramaatiline sisu asendus lüürilise elamusavalduse ja filosoofilise sisuga
Uuendusi tõi ka lasteluulesse – õpetusiva v moraal , mida avaldas laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu, puudub tüütu manitsus „Üks rohutirts läks kõndima“.

Wilhelm Grünthal-Ridala

Kodanikunimi Wilhelm Grünthal
Sündis 30.05.1885, Muhumaal
Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija
Luuletajanime vanemate sünnikoha järgi
Õpingud: Hellamaa kihelkonnakool
1895-1905 Kuressaare gümnaasium
1905-1911 Helsingi ülikool (soome keel ja kirjandus)
Oli Noor-Eesti liige (sõprus Aavikuga)
1905 – vangistati kahel korral
Toompea vanglas tutvus Tuglasega
1910 – 1919 – Tartus emakeeleõpetaja
1922 – abiellus Ida Hokkaneniga
1923 – Helsingi ülik e.k ja kirjandus lektor
Käis tihti Saaremaal ja Muhus
Suri 16.01.1942 maovähki.

Looming

Oluline märksõna kaugus
Meeleolu nukker , sünge
Üksikinimese suhe maailmaga
Impressionism – meeleolu täpne edasiandmine
Murdesõnad
Luulekeel tavalugejale keeruline:

sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri , hääbuma jt.
murelane, vedrujas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk , uisusaun

Tema luulekogud olid sõnaseletustega
Saartelaulik – rand , kadakad , meri, luited
1908 – „ Villem Grünthali laulud“
1914 – „ Kauged rannad“
1927 – „Tuules ja rannas “
Tegeles rahvalauludega
Kasutas regivärssi
Kõik aastaajad esindatud
400lk regivärsis lugulaul „Toomas ja Mai“ 1924

Fr. Tuglas

Friedebert Mihkelson sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas
1896- 1897 õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis
1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis
1901 asus elama Tartusse
1901-1903 õppis Tartu linnakoolis
Esimene trükki jõudnud lugu ilmus 1901.aastal „siil“
1904-1905 õppis h.treffneri gümnaasiumis
1905 katkestas õpingud
17.veebruar 1906 vabanes ennetähtaegselt Toompea vanglast
1906-1917 elas põhilisel Soomes
1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks, 1923 ühtlasi ka kodanikunimeks
Prosaist , kirjanduselu organisaator , kriitik, tõlkija, kirjandus teadlane
1905-1915 Noor-Eesti
1917 Siuru rühmituse organiseerimine
1918 abiellus Elo ( Emma Elisabeth) Oinasega.
Toimetas Siuru albumeid
Ajakirju „Odamees“ 1919, „Ilo“ 1919-1921, „Tarapita“ 1921-1922
1922 Eesti Kirjanikkude Liidu esimees
1923 ajakiri „Looming“
Suri 1971 , maohaavad, südamevead, maetud metsakalmistule

Looming

1906 juulis ilmus esimene raamat „Hingemaa“
Novellid :

1908 ilmus novellikogu „kahekesi“
1917 „Saatus“
1920 „Raskuse vaim“
1925 „Hingede rängamine“

Romaanid

*1915 „Felix Ormusson“
*1937 „Väike Illimar “

Tõlked

A.Kivi „ Seitse venda“
A. Tolstoi „Peeter Esimene“
A.Tšehhovi novellid
Põhiosa A.Kalda loomingust

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jannnnu Õppematerjali autor

Eesti kirjandus ja kultuurielu 1905-1922 - selle aja tähtsamad rühmitused ja kirjanikud.

tarapita noor-eesti siuru eesti kirjandus 1905 1922

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kirjandus 1905-1920

Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904

Kirjandus

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri

Kirjandus

doc

Rühmitused

Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee"Ruth";Tammsaare miniatuuri"Armastus";G.Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu

Kirjandus

rtf

Kirjandus 1905 - 1934

1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3)

Kirjandus

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti

Kirjandus

doc

Eesti kirjandus

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt

Kirjandus

doc

Kirjanduse kt materjal

1. Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest - 1905- 1916 Tartus - Kõige selgemini 20 saj eesti kultuuri ja kirjanduse suundumusi - Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada - Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp, kes andis välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka

Kirjandus

Rohkem sarnaseid