Rühmitused (0)

Noor-Eesti-> kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse->Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal- Ridala .Kaastöö->A. Kitzberg ,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud ->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga ).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J. Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule. Teened :elavdas 1905.–19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele ;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu; Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J. Ranvere avaldas essee”Ruth”; Tammsaare miniatuuri”Armastus”;G.Suits”noorte püüded”
Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja .Kuulusid August Gailit ,M.Under, Johannes Semper , Friedebert Tuglas,A. Adson , Henrik Visnapuu. Motoks „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ Tuglas.1917–19 ilmus ühisväljaannetena 3 albumit.1919->konflikt,lahkusid M.Under&A. Adson .->tekitas A.Gailiti kirjutatud pamflett " Sinises tualetis daam”->pilkas M.Underit jt. rühmakaaslasi->talle hakkas vastu armastusluule (loodus)->rünnati seestpoolt,rikkus rühma distsipliini ,vaimu&hävitati ühingu olemasolu mõte.Lahkusid A.Gailit&H.Visnapuu. Liitusid August Alle ja Johannes Barbarus .Ei päästnud ühingut->ei võtnud hinge sisse.Aeg muutus->puhkes Eesti Vabaduss.->Teened:muutsid kirjanduse populaarseks,üldsuse tähelepanu. Siuru jätkas N-E traditsioone,liikudes sümbolismi suunas.Loomingus eelistatud lüürika ja novellid ;A-luule uuele tasandile ;murdeluule esiletõus;tunti Eur. Luulet.H.Visnapuu-> kogumiku ”Amores”;J.Semper”Piemot”;A.Gailit”Saatana karusell”;M.Under luulekogu ”Henge Palangos”.
Tarapita (1921-22)anti välja 7 nr samanimelist ajakirja. Tegemist->kirjanduspoliitilise rühmitusega->kultuuri kehv olukord&võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.Tekkis vastandina Siurule.Peamiselt(aja)luule->ekspressionism,otsene seos reaalse eluga.Asusid analüüsima ja üldistama->võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega(saamaahnus,tõusiklikkus).-> esmajoones seotud E probleemidega,Kohaliku kirjanduse&kultuuri eest kõneleja.Kuulusid:Adson, August Alle, J.Barbarus, Albert Kivikas , Jaan Kärner, Johannes Semper, G.Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas,Under.Tarapitalasi süüdistati kommunismi propageerimises.
Arbujad -> luuletajate sõpruskond->kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad"(1938)Said tuntuks luuletajad Heiti Talvik ,Bernard Kangro , Alver ,August Sang ,Kersti Merilaas ,Uku Masing ,P. Viiding ,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab.Ühisjooned:nooreestliku sümbolismi taaselustamine;klassikalise luulevormi eelistamine; maailmakirjanduse suurte autorite mõju;ajakriitiline hoiak;luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine;uus romantism .
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse->Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö->A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.–19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee”Ruth”;Tammsaare miniatuuri”Armastus”;G.Suits”noorte püüded”
Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu.Motoks„Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ Tuglas.1917–19 ilmus ühisväljaannetena 3 albumit.1919->konflikt,lahkusid M.Under&A.Adson.->tekitas A.Gailiti kirjutatud pamflett"Sinises tualetis daam”->pilkas M.Underit jt. rühmakaaslasi->talle hakkas vastu armastusluule(loodus)->rünnati seestpoolt,rikkus rühma distsipliini,vaimu&hävitati ühingu olemasolu mõte.Lahkusid A.Gailit&H.Visnapuu.Liitusid August Alle ja Johannes Barbarus.Ei päästnud ühingut->ei võtnud hinge sisse.Aeg muutus->puhkes Eesti Vabaduss.->Teened:muutsid kirjanduse populaarseks,üldsuse tähelepanu. Siuru jätkas N-E traditsioone,liikudes sümbolismi suunas.Loomingus eelistatud lüürika ja novellid;A-luule uuele tasandile;murdeluule esiletõus;tunti Eur. Luulet.H.Visnapuu->kogumiku”Amores”;J.Semper”Piemot”;A.Gailit”Saatana karusell”;M.Under luulekogu”Henge Palangos”.
Tarapita(1921-22)anti välja 7 nr samanimelist ajakirja. Tegemist->kirjanduspoliitilise rühmitusega->kultuuri kehv olukord&võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.Tekkis vastandina Siurule.Peamiselt(aja)luule->ekspressionism,otsene seos reaalse eluga.Asusid analüüsima ja üldistama->võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega(saamaahnus,tõusiklikkus).->esmajoones seotud E probleemidega,Kohaliku kirjanduse&kultuuri eest kõneleja.Kuulusid:Adson, August Alle, J.Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, G.Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas,Under.Tarapitalasi süüdistati kommunismi propageerimises.
Arbujad->luuletajate sõpruskond->kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad"(1938)Said tuntuks luuletajad Heiti Talvik,Bernard Kangro,Alver,August Sang,Kersti Merilaas,Uku Masing,P.Viiding,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab.Ühisjooned:nooreestliku sümbolismi taaselustamine;klassikalise luulevormi eelistamine;maailmakirjanduse suurte autorite mõju;ajakriitiline hoiak;luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine;uus romantism .

. Kirjanduslikud rühmitused

"Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad . Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" I-V (1905-1915) ning ajakirja "Noor-Eesti" ( 1910 -1911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal.
"Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase ( 1886 - 1971 ) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem ! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus katkes sisemiste vastuolude tõttu 1920. aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse . Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919).
”Arbujad” - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik ( 1904 -1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
"Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule . "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel.