Rühmitused (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater ­ Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ­ ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem

Kirjandus

3

docx

Kirjanduse eksami materjalid

1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid

Eesti keel

4

docx

Tabel - Siuru, Arbujad, Noor-Eesti

euroopalas maailma filosoofilisi teks!" Nad suundi. rõhutasid Sellest kasvas välja kirjanduse rühmitus ,,Siuru". sõltumatus Rühmituse ridades t ja alustas oma iseseisvat keeleuuendaja tööd

Kirjandus

3

odt

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel

Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 1883­1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887­1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890­1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893­1896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 1897­1898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 1898­1901 töötas Tallinnas

Kirjandus

2

doc

Kirjanduslikud rühmitused

Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.

Kirjandus

2

docx

Eesti rühmitused

Isiklikud tunded ja elamused. Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme) Tarapita- (johannes barbarus, johannes semper, august alle, friedebert tuglas, marie under,artur adson,albert kivikas,jaan kärner,gustav suits,aleksander tassa) . 1921 tekiinud rühmitus, mis sai nimemuistsete eestlaste sõjahüüdest. kirjanduspoliitiline rühmitus, teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Ajaluule- väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega 1920 paiku, järgis kindlat voolu ja stiili.Johannes Semper kirjutas aja verisest näost/jalgadest, mis inimest tallavad. Jaan

Kirjandus

4

odt

Rühmitused

9. 1919. tekkisid sirulaste vahel tülid, mille käigus lahkusid Visnapuu ja Gailit (Asemele tulid J.V. Barbarus, August Alle). Gailit kirjutas Underist följetoni „Sinises tualetis daam“ - pilkas Underi peenutsevat luulet. 10. Tähtsus: ▪ Luule uuel tasemel (sisult ja vormilt) ▪ Eesti kultuuri edendamine ▪ Gailiti ja Visnapuu tuluõhtud Tarapita 1921-1922 1. Kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanudse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. 2. Liikmed: Siuru + Jaan Kärner  3. Tegeldi ekspressionismiga (jõuline, retooriline) ja uusromantsimiga 4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7

Kirjandus

5

doc

Rühmitused ja -ismid

sajandi lõpu Eduard Vilde (1865­ 1933) ja Ernst Peterson-Särgava (1868­1958) proosas. neorealism ­ 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate esimesel poolel itaalia kirjanduses (ka filmikunstis) valitsenud suund, mida iseloomustab lihtsate inimeste elu kujutamine, tõepära ja ühiskonda arvustav laad. Näiteks Carlo Cassola (1917) ja Pier Paolo Pasolini (1922­1975) looming. "Noor-Eesti" ­ Gustav Suitsu (1883­1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905­1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid

Kirjandus

Kommentaarid (0)