Täheke taevas Taevas sinetab Laotab kuldsed kiharad Hellalt üle maa Üksik täheke helgib Justkui kutsuks mängima Külm on Karge talveilm Õrn lill närbub pakasest Pehme lumekatte all Jäälilled klaasil Külmetavad suudlusi Sinava mere Kohiseval muusikal On ürgne kõla. Ei seisa paigal Ükski leht tuule vallas Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne ...
Otsi internetist ja kleebi siia üks maal, mis Sinu arvates kõige paremini Otsi internetist ja kleebi siia üks maal, mis Sinu arvates kõige paremini iseloomustab romantismiaja maalikunsti. Lisa pildiallkiri. iseloomustab realistlikku maalikunsti. Lisa pildiallkiri. William Turner ’’Kalamehed tormi käes’’ Corot ’’Ferte-Milloni maastik’’ Kirjuta siia AKROSTIHHON, ehk esitäheluuletus (vt näide allpool) Kirjuta siia AKROSTIHHON, ehk esitäheluuletus (vt näide allpool) Ranged reeglid kunstis kaotati Reaalsust jäljendav, vaid paljast tõde Ohtralt kirjandusest ainest võeti Ei ehi ennast fantaasiasulgedega Mänglevad on varjud, toonid Aktid nägid välja nagu päris elus
LÜÜRIKA 1. Rütm samasuguste nähtuste (silpide arv, silbi pikkus, rõhk, sarnased Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" ...
Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule. Looming läbi aegade Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sinimustvalge Loomingus avaldatu on autoritele ka ebameeldivusi põhjustanud. 1981. aasta septembrikuu numbris ilmus Andrus Rõugu luuletus, akrostihhon "Silmades taevas ja meri". Andrus Rõuk heideti selle luuletuse tõttu Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2
i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
(Ilmar Laaban) B. Graafilised kujundid ehk piltkujundid 1. silmariim Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude Mart Veske 2. anagramm 3. palindroom 4. akrostihhon 5. piltluule (konkreetne luule jm) (Raul Meel) C. Kõnekujundid ehk troobid 1. epiteet punastav taevas 2. oksüümoron ehk vastandväljendus (vrd epiteet, metafoor jm) kriiskav vaikus 3. võrdlus poiss on priske kui pirukas 4.parallelism (vrd lausekujundid)
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid) (1) silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. (3) palindroom on keelend, mis edas- ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune (kirik) (4) akrostihhon luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause (sini-must-valge) (5) piltluule (konkreetne luule jm R. M.) 9. Kõnekujundid e troobid. (Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis?) (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) (2)
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...