· Seltskondlik tava. "Sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad, kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise suitsetaja. Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud suitsetajad ja saan olles ise küll mitte- suitsetaja nn. passiivse suitsetajana oma nikotiini annuse kindlasti kätte" ·Suitsetamine - normaalne nähe. "Suitsetades olen sikk ja mulle sobib suits!" · Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend. "Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi. Ergutav meeli, ka seksuaalsust." ·Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga
Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: kord neile, kes veel näevad und, me müristame kõrvu sõjalugu! Algab ,,Noorte laul", mis lõpeb piibellikult karmi ähvardusega: ,,ja tulikirjal välkuval maas viletsaile kuulutame kadu. ,,Kevade laul" seob noorte ülesandeid kodumaa teadmisega: Sest tõuskem nüüd noored! Meid ootab see maa ja küsib, kas tuleme juba. Kõik tuled, mis on, pangem põlema,
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool
GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, ...
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid)
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana
Sisukord 1) Pilt........................................................................1 2) Elulugu..............................................................2-3 3) Saavutused...........................................................4 4) Tuntumad teosed...............................................5-6 5) Kokkuvõte............................................................7 Pilt Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel
ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastus raskepärasem. · ,,Tuli ja tuul" 1950 Stocholmis. Tagasivaataline luuetus, meenutab Tartut (Toomemägi), valus kogu, räägib kodu kaotusest. Kurb ja mõttlik. · Suits on esimene ,,pääsuke". · Noor-Eesti hing, Kirjandusloolane, Kriitik, Õppejõud, Manograafia kirjanik · ,,Eesti kirjandus lugu" : raamat. · Ei soovinud endale järglasi. · Loengud hirmsurmigavad, õpetas halvasti, emotsioonitu. · Suits aka Vanaving, Emajõe Valtäär? :D · Pidutsemine talle ei meeldinud, lärm ei meeldinud. · Armastus Maria, kooselu polnud temaga. Kevadetüdruk. Kirjutas luuletusi. · Naine: Aino Suits. 1911 abiellus, õnnelik abielu oli.
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga.
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost
Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletused” 1950
Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg sea...
läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid” (1899) • Luulekogu “Elu tuli” (1905) • “Tuulemaa” (1913) • “Tuli ja Tuul” (1950) • Valdav osa luuletutest on võitluslaulud • Lisaks on ta välja andnud esseekogusi ja
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti
Gustav Suits(1883-1956) Kalev Seilmaa Raul Pinta Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus
Gustav Suits (1883-1956) Üldinfo ● Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas ● Ta oli luuletaja ja kirjandusteadlane ● Ta sündis 30. novembril 1883. aastal Isiklikku ● Gustav Suits sündis Tartus ● Ta käis kohalikus külakoolis ● 1904. aastal lõpetas ta Gümnaaqsiumi kuldmedaliga ● 1905. aastal läks ta õppima Helsingi Ülikoolis ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks mõjukamaid juhte ● 1911. aastal abiellus ta soomlanna Aino Thauvóniga ● Gustav Suits on maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming ● Esimene luuketus ilmus 1899. aastal ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks vaimseid juhte ● Temalt pärineb ka paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. ● Ta on avaldanud ka kaks esseekogu: „Sihid ja vaated“
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. ...
Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus) Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus")
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmustega. Suurem osa raamatust on mäss, mida Suits väljendab juba eessõnas kogule. Viimane luulekogu oli " Tuli ja tuul". Selle uueks teemaks oli tagasivaade Tartule, Toomemäele, ülikooli raamatukogule ning väljendab kodu kaotuse traagikat. Friedebert Tuglas Novell "Hingemaa" (1906) on realistlik novell, mis kujutab vaestele tehtavat ülekohut. Poeem "Meri" , kus meri sümboliseerib vabadust ja oma muutlikkusega ka ajastut. On mõjutatud revolutsioonist
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud
KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud
Gustav Suits ( 1883 1956) Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus.
sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all; kurb, kidur põõsas kurdab teel mis muremõte tal? Gustav Suits Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium . Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905
Vesipiip Eneli Nilbe 8.klass Mis on vesipiip? Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseade (piip), milles suitsu jahutatakse vees. Vesipiibu suits sisaldab... Vingugaasi Tõrva Nikotiini Raskemetalle Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski
Eesti kirjandus: Suits, Enno, Tuglas, Siuru, Tarapita 1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru
detsember Vesipiip Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseadeldis, milles suitsu jahutatakse vees. Tänapäeval on vesipiipude valmistamisel enamjaolt kasutatud alumiiniumi kuid kasutatakse ka vaski ja messingit. Vesipiip on varustatud maitsestatud tubakaga, kanepiga või oopi, mille aur läbib enne sissehingamist veeniina, mis on tihti klaasist. Vesipiip annab välja sama mõju mis tavaline sigaret. Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits sama kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits. Vesipiipu suitsetades tuleb suitsuga kaasa palju kemikaale, mida vesi ei filtreeri. On ka nakkushaiguste oht, kui vesipiipu jagatakse mitme inimese vahel. Vesipiibu päritolu kohta on levinud kaks teooriat. Esimene teooria on selline, et kui tubakat tutvustati Indiale Jesuiitide poolt, siis vesipiibu leiutas üks Akbari füüsiku, Abul-Fath Gilani poolt, India linnas
ettevõtmise asi, kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inimene olla rahulik suitsetavate inimeste seltsis, tudmata kiusatust ise suitsetada. Selle uurimistöö käigus tahaksime kinnitada või ümber lükat Suits,kahjulik tegur Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus
Suits Ko o s t aj a: Br it m ar ii Kr o o n 9 .klas s Tubakasuits Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on suutnud suitsuorjusest vabaneda. Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus ...
Suitsetamine Mõnus sigarett hommikukohvi kõrvale? Või tubli nikotiiniannus pärast pingelist päeva? Eestis on taoliste harjumuste ohvriks rohkem kui pooled mehed ning naistest kuulub suitsetajate ridadesse tubli neljandik. Kõik teavad fakti, et suitsetamine on tervisele äärmiselt kahjulik. Suitsetamine põhjustab näiteks südameveresoonkonna haigusi, raseduse katkemist, erinevaid kasvajaid, suurendab maohaavandite ja osteoporoosi ohtu. Seega -- kui sa suitsetad, siis teed sa üsna palju selle heaks, et võimalikult vara hauda minna. Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest. Niisiis peabki esiteks muutma oma harjumusi, mis kutsuvad esile vajaduse sigareti järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning pro...
rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905.a puhkes Venemaal revolutsioon, mis avaldas mõju riigi kõigi rahvaste kultuuri- ja kirjanduselule. Revolutsioonivõitlus omakorda andis kirjanikele ainet teoste loomiseks. A.H.Tammsaare, E.Vilde, Fr.Tuglas ja G.Suits olid esimesed, kes kajastasid 1905.-1907. a sündmusi. G.Suitsu esikkogus "Elu tuli" (1905) tunnetab luuletaja väga täpselt ajajärgu meeleolusid. Eest revolutsioonilise romantismi tuntuim teos on Fr.Tuglase "Meri" (1908). Vahetult revolutsiooniga on seotud ka tööliskirjanduse esiletõus. Kultuuri edasise arengu seisukohalt oli tähtis eesti õppekeelega keskkoolide asutamine. 1907. a asutati Eesti Kirjanduse Selts, mis jätkas rahvusliku ärkamisaegse Eesti Kirjameeste Seltsi tegevust
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista ...
Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõju Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Suitsetamise lõpetamise tähendus Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises
20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega. Suitsetamisest tekib tubaka sõltuvus, millest on raske loobuda sellest saab harjumus. SUITSETAMISE AJALUGU Suitsetamine on ilmselt sama vana tegevus kui tule kasutamine. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul. ÕNN JA ÕNNETUS Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad.
Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõju Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Suitsetamisest loobumine Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest.
Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine · Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sisse hingamis...
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.
Nimetus: Ei suitsetamisele ja narkootikumidele! Töö teostajad: Klass, kursus: Millise teemaga on seotud: narkootikumide ja suitsetamise ennetamine. Teema valiku põhjendus: Tänapäeval on palju asotsiaalseid peresid, kus suits ja alkohol on muutunud elustiiliks. Ka hea sissetulekuda peredes on lapsi kes aina rohkem hakkasid suitsetama ja alkoholi tarbima, sest nende arvates on see tänapäeva trendiks muutunud ja teeb neid noori täiskasvanuks.Ja projekt on suunatud noortele, et näidata et alkohol ja suitsetamine on kahjulikud. Eesmärgid: Ennetada narkootikumide levikut noorte seas
Aleksander.T 7.Klass Krabi PK *Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) *Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) *Põsktubakas e. närimistubakas *Mokatubakas *Suutubakas *Huuletubakas eks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainul kui Snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainul kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snuffi kasutatakse tihti Scotch Snuff'ks
Tobacco and related diseases 1)blood cycle 2)cancer 3)chronic lung diseases (breathing organs) Nicotine and nicotine harmful effect Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Carbon monoxide Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Smoking kills Klõpsake juhtslaidi t...
Rakvere Gümnaasium SJ (klass) NIKOTIINI MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja. õp. M. V Rakvere Suitsetamine lühendab eluiga. Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist. Suitstamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Suitsetamine võib tappa. Jne. Jne.Kõik need laused on kirjutatud suitsupakile. Aga mida need laused tähendavad ? Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on nikotiiniga. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk, millega inimkond on mürgitanud ennast juba alates 16.sajandist ja mis suurtes kogustes tarbituna võib põhjustada krampe, halvatust ning surma. Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle vajadus ning mida tarbitakse järjest suurenevates kogustes. Ühe sigaretiga satub organ...
põhimõttel: õpilased kontrollivad enda ja klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise. Kõigi võistluse edukalt lõpetanud klasside vahel loositakse kevadel välja rahapreemiad. Tulemustest ilmnes, et võistluses osalemine võib laste suitsetama hakkamist tõepoolest vähendada või edasi lükata. Suitsetavate õpilaste hulk oli suurenenud vähem nendes klassides, mis võtsid võistlusest osa, ning suurenenud rohkem klassides, mis kukkusid võistlusest välja. Õppefilmi ,,Suits" 1518-aastastele suunatud filmi väljatöötamine oli väljakutse. Selles vanuses noored arvavad, et nad juba teavad suitsetamise kahjulikkusest, ega ole infole kuigi vastuvõtlikud. Suitsetamist seostavad noored sageli täiskasvanumaailma sisenemisega ja staatusega sõpruskonnas. Suitsu proovima õhutab ettekujutus, et suitsetamine on glamuurne, näitab sõltumatust, aitab langetada kehakaalu, rahustab närve jne. Selliste arvamuste kujundamisele on aidanud kaasa nii
Test Testi teemad: · NoorEesti · G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b. Postimees. c. Kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 4. Kelle luulet ,,päästis" Noor-Eesti? a. Juhan Liivi luulet. b. Lydia Koidula luulet.
annaabi.ee 
