Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Selgroog ja rinnakorv (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ossa sceleti axialis
Selgroolüli ( vertebra ) -
corpus vertebrae -lülikeha
arcus vertebrae - lülikaar
foramen vertebrae - lülimulk
incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine)
foramen intervertebrale - lülivahemik
processus spinosus - ogajätke
processus transversu - ristjätke
processus articularis - liigesejätke
Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm ., vertebra cervicalis ains .)
atlas I kaelalüli
arcus anterior et posterior – KAAR EESMINE JA TAGUMINE
tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE
fovea articularis super . et inf. – LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE
fovea dentis - HAMBALOHK
foramen processus transversi – RISTMINE LIIGESELOHK
axis – TELGLÜLI
dens - HAMMAS
apex dentis - HAMBATIPP
proc . articularis super. et inf. – ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE
facies articularis dentis ant. et post. – HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE)
vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE
Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.)
fovea costalis proc. transversii – ROIDMINE LOHK
fovea costalis sup. et inf. – ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE)
Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.)
processus accessorius - LISAJÄTKE
proc. costalis – ROIDMINE JÄTKE
proc. mammilaris - NIBUJÄTKE
Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.)
facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU
facies dorsalis - SELGMINE KÕHR
foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD
foramina sacralia dorsalia – SELGMISED RISTLUU MULGUD
canalis sacralis - RISTLUUKANAL
facies auricularis – NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND
basis – RISTLUU ALUS
hiatus sacralis - RISTLUU
crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE
promontorium – ALUSE EESMINE SERV ( NEEM )
apex ossis sacri - RISTLUU TIPP
cornu sarale – RISTLUU SARVED
proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE
linea transversa -
Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.)
cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU
Rinnak ( sternum )
manubrium sterni - RINNAKUPIDE
corpus sterni - RINNAKUKEHA
processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED
angulus sterni – RINNAKU NURK
incisura jugularis - KÄGISÄLK
incisura clavicularis – RANGLUU SÄLK
incisura costalis – ROIDE SÄLK
Roided (costae)
caput - PEA
cartilago costalis -ROIDEKÕHR
collum - KAEL
os costale – ROIDE OSA

corpus - KEHA

tuberculum costae – ROIDE KÖBRUKE



Selgroog ja rinnakorv #1 Selgroog ja rinnakorv #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K .. Õppematerjali autor
ladina keeles selgroo ja rinnakorvi vajalikud nimetused

Sarnased õppematerjalid

KIILLUU ehk PÕHILUU-os sphenoidale- peas
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

kaarnajätke (processus coracoideus) ning ümber on abaluukael (collum scapulae). Ülemise serva ja kaarnajätke vahele jääb abaluusälk (incisura scapulae). Abaluu selgmisel poolel on abaluuhari (spina scapulae), mis läheb üle õlanukiks (acromion). Abaluuharjast üleval pool on harjaüline auk (fossa supraspinata) ja allpool on harjaalune auk (fossa infraspinata). Roidmine pind (facies costalis) ja selgmine pind (facies dorsalis). RINNAK (sternum) Ülemine osa on rinnakupide (manubrium sterni), mille ülemisel osal on kägisälk (incisura jugularis) ning sellest lateraalsemal rangluumine sälk (incisura clavicularis). Sellest allpool on roidmine sälk (incisura costalis). Keskmine osa on rinnakukeha (corpus sterni) moodustab rinnakupidemega rinnakunurga (angulus sterni). Alumine osa on mõõkjätke (processus xiphoideus). ROIDED (costae) (peas) Pärisroided- costae verae (1-7)

Bioloogia
Inimese lihased-arstidele
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi

Anatoomia ja füsioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale)

Esmaabi



Kommentaarid (1)

matss profiilipilt
matss: Oli abiks. Lisaks, et linea transversa - RISTLUU RISTIJOONED (vaagnapoolsed) ja hiatus sacralis - RISTLUU LAHKNEMINE.
23:58 26-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun