Keskaja muusika - Muusikaajalugu (0)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus keskaja muusikasse

Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku:

kirikumuusika
rahvamuusika ja kultuur
rüütlite muusika

Keskaeg hõlmab 4. – 16. sajandit.
Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi:
1) varakristlik muusika
2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika
3) renessanssmuusika
Pildil 16. sajandi Inglise muusikud .

Kirikumuusika sünd ja areng

Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja.
Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma .
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Šveitsis).
590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I).
Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks.
Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada.
Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia . Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks.
Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga.
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks.
Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist.

Liturgia ja kristlik kirikulaul

Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:

officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites

missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:

eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud

Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.

Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm

Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on:
I Kyrie eleison - Issand halasta
II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel)
III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat)
IV Sanctus/ Benedictus - püha/kiidetud olgu
V Agnus dei - Jumala tall
Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve " (Pater noster)

Missa - tsükliline kooriteos

Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos:

mida esitatakse a´ cappella või instrumentaalsaatega
võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti
tekst on enamasti ladinakeelne
5 põhiosa on ordinaariumiga samad
uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina

Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid:
Dufai, Desprez , Palestrina .
Hilisemad missameistrid on ka J.S. Bach , Mozart , Beethoven , Schubert, Liszt jne.

Reekviem

Reekviem on leinamissa , katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks.
Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertžanriks.
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid , orkester ja orel . Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.
Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.
Reekviemi laulud:
1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse.
2) Dies irae -viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal.
3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid.
4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu.

Gregooriuse koraal (laul)

Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal .
Gregooriuse laul on:

roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed
retsitatiivne
puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt
rütm lähtus tekstist
kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor

Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise.
Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse.
Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme:

retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes
psalmoodia – psalmitekstide laulmine
antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul
hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused
reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega

Liturgiline draama ja müsteerium

Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.

Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal.
Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid.

Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega.

Ilmalik muusika keskajal

Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.
Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud .
Suurim vagandilaulude kogu on " Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.

Carmina Burana käsikiri

Rändlaulikud ja rüütlilaul

Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega.
Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega.
Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest.
12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst , mis esindas ilusa, peene elu kultust.
Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule.

Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul
Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust
Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid.

Rüütlilaulude peamiseks teemaks on:

armastus
kangelased
Neitsi Maarja teema

Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud.
Tuntumad rüütlilaulikud on:

12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn
13. saj. truväär - Adam de la Halle
Minnesinger - Walther von der Vogelweide

Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:

trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal
truväärid - Põhja-Prantsusmaal
minnesingerid - Saksamaal

Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.

Mitmehäälne muusika

Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist.
Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika.
Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus.

Organum

Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile).
Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal.
Organume oli kolme tüüpi:

1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt
2) vaba organum , kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms)
3) kaunistatud organum
Organumid olid polüfoonilised.

Motett

Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett , mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti.
Peagi motett täiustus ning selles võis olla:

häälte rütm erinev
erinevate sõnadega tekst erinevas häältes
häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst).

Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks . Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini.
Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu.
Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett.
Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti.
15. saj tuli motett kirikusse tagasi.
Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja.
Motetist kujunes keskaja muusika lemmikžanr.

Noodikirja areng

8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna.
Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida , sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda.
Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned.
11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed .
13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust.
14. saj. esineb esmakordselt 5- jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama.
Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne.
Keskaegsed neumad

Helilaadid keskaegses muusikas

Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid , kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid.
Keskaja põhihelilaadideks olid:
1) dooria - ehitati üles RE astmelt e. D-st
2) früügia - ehitati üles MI astmelt e. E-st
3) lüüdia - ehitati üles FA astmelt e. F-st
4) miksolüüdia - ehitati üles SOL astmelt e. G-st
Igal helilaadil on kaks tugiheli:
1 - finalis e. toonika
2 - tenor e. dominant
16. saj. rahvuslikus muusikas kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mažoor ja minoor helilaad.

Pillid. Heliloojad

PILLID

Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk , harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul .

HELILOOJAD
Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus.

Keskaegne koolisüsteem

Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid.
Tähtis roll oli kloostritel, sest kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid.
Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn. 7 vaba kunsti ( artes liberales).

Esimene tsükkel e. trivium oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile. Esimese tsükli õppeained olid: grammatika, dialektika, retoorika

Teine tsükkel e. quadrivium oli suunatud loodusteaduste tundmisele. Siia tsüklisse kuulusid: aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika. Muusika oli selle tsükli kõige kõrgem ja olulisem, sest muusikas pidid leidma üldistuse kõik loodusteadused.

Renassansi ajastu muusika 14-16 saj.

Renasaansi ajastul toimus tagasipöördumine antiikaja iluideaalide poole nii kultuuris kui kuntstis.
Inimene oli kirikukammitsates vaba antiikeeskuijusi järgiv ilus, vaimsust hindav inimene.
Tooni andev oli madalmaad
16. saj hakkas eralduma vokaalmusikast instrumentaalmuusika .
Võeti kasutusele uued pilld.
Viola da gamba
Leiutati noodttrükitehnika.
Kooli hariduse kuulus kindasti muusika õpetus.
Tekkis vokaal polüfoonia
Carccia
Šansoon
Balleto
Villanella
Frotolla
On kolm perioodi
Vararenesaans
Kõrgrenesaans
Hilisrenesaans
Missatsükkel
Motett ilmalik polüfooniline laul
Uus muusikasstiil
Madalmaade kõrgaeg
Uus kõlaideaal
Tekstiga seotud
Lihtne laulev meloodia
Motett lihtsamaks
Ilmal´ik polüfooniline laul
Kaanon
Esindaja Desprez
Itaalia
Erinevad ilmaliku laulutüübid(frotella, villenella, baletto, madrigal)
Esindaja:Orlando di Lasso (lassus)-Palju kirikumuusikat kirjutas
70 missat, 450 ilmaliku laulu
Palestrina- üle 100 missa, 400madrigali
Saksamaa
Martin lutg´heri reformatsioon 1517
Luteri koraale
Üle 20 teksti
Üle 30 viisi
Muusikal oli tähtis kohte Henry VIII õukaonnas
Ka ta ise kirjutas muusikat
Heliloojad: John taverner
Thomas Tallis
William Burd
Keskaja muuika
Barokkmuusika
-Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks
-Valitses vaimulik muusika
-muusika on liturgia osa
-Polüfoonilise muusika ajastu
-Muusika loodi kiriku tarbeks
-Lühiteose ajastu(laulužanr)
-Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega
-Heliloomingut hakati seostama heliloojaga
-Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks
-Ilmaliku muusika võidukäik
-Muusikat hakati edukamalt esitama väljaspool kirikut , muusika jõuab avalikesse kontsertsaalitesse
- muusikat hakati looma ka tellimise peale
-Homofoonilise muusika võidukäik loodi palju suurteoseid
-instrumentaalmuusika ülekaal
Muusikažanrid
Sissejuhatus barokkmuusikasse
Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg.
Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika.
Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand.
Sõna " barocco " on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast " barokk " pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik , väärnähtus jms.
Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikažanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel.
Muusikastiilid

Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all.
Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili:
I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal
II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas.
III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas.
Muusikažanrid
Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada:

Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon , oratoorium , kantaadid, motetid, lihtsad laulud
Instrumentaalmuusika žanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad
Lavateosed - ooper

Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikžanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit.

Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste

Väga tähtsateks žanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga.
Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul.
Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.
Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid.

Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin ).

Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid.
Ooperižanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikažanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid :

vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes

muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga , kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas , said seda endale lubada vähesed õukonnad.
1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater .
Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli
Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süžee pärit mütoloogiast.
Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp .
Barokkooperit iseloomustab:

Hiilgav õukondlik lavateos
Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon
Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega
Numbriooper
Rohkelt tantsunumbreid
Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased

Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi `t.

1607.a. valmis tal 5- vaatuseline ooper " Orpheus ", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks.

Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean- Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks.

Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht.

Inglismaa - Henry Purcell , G. F. Händel

Heliloojad
Itaalia

Claudio Monteverdi
Domenico Scarlatti
Antonio Vivaldi

Prantsusmaa

Jean-Baptiste Lully
Jean Pilippe Rameau

Inglismaa

Henry Purcell
Georg Friedrich Händel

Saksamaa

Johann Sebastian Bach
Heinrich Schütz

Baroki heliloojad
Jean-Baptiste Lully
Georg Friedrich Händel
Johann Sebastian Bach
Henry Purcell
Claudio Monteverdi
Heinrich Schütz
Jean-Philippe Rameau
Antonio Vivaldi
Domenico Scarlatti
Händel –Oratoorium messias
Klassitsism
1- a, b c
2- b, c, d
3- a, b, d
8-a, c, d.
Franz Joseph Haydn ( 1732 -1809)
Looming
Haydn on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusuka loojana. Haydni muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikus stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näidentinieelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümmfooniažanri rajajaks. Tema loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsetteoseks. Haydni 104 sümfooniast on kuulsamad 6 ``Pariisi sümfooniat ``, 12 ``Londoni sümfooniat``, ``lahkumissümfooniat``
Keelpillikvarteti areng on Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga . Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti
Haydni vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalseet kirikumuusikat.
Hydni kaks tuntumat oratooriumi ``Loomine´´ ja ``Aastaajad´´ koosnevad lüürilistest tseenditest, mis kujutavad loodust ning inimese suhet sellega.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Vaimuliku muusikat on Mozarti loomingus üsna väike.
Mozarti tähtsam vaimulik teos ``Reekviem´´jäi helilooja surma tõttu pooleli selle lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr.
Mozart kirjutas 19 ooperit, neist väljapaistvamaid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

um6ka Õppematerjali autor

Sissejuhatus keskaja muusikasse

Keskaja muusika Muusikaajalugu Gregoorius officium tunnipalvus missa

Sarnased õppematerjalid

odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a

Muusikaajalugu

docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku:

Muusikaajalugu

docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline

Keskaja muusika

docx

Keskaja kultuur ja muusika

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks

Muusikaajalugu

docx

Keskaja muusikaajalugu

saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul)

Muusikaajalugu

docx

Muusika

Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).

Muusika

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

doc

Keskajast Klassitsismini

ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum)

Muusika

Rohkem sarnaseid