Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu. (0)

• Kyrie – Issand halasta, missa üks vanimaid laule; Preestri ja koguduse vaheldumisi lauldav lihtne palve
  
• Gloria (Jumala au) meloodiad palvelaulude e. Psalmoodia karakteriga
  
• Credo (usun) Nikaia usutunnistusest, kõige võimsam katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud
  
• Sanctus (püha) / Benedictus ( kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega
  
• Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami
  

• Graduale –astmelaul; lauldi 2 puldiastmel, palju rändavaid melisme, psalmilaul, ulatub suurtesse kõrgustesse
  
• Alleluia (laulud vaimulike laulude tekke aluseks) järgneb juubeldavale gradualele, vormilt üks lihtsamaid laule
  
• Offertarium- laul, mis saadab leiva ja veini ohverdamist alataril; teinud läbi palju muutusi
  
• Commodo- kõlab armulaulu sakramendi jagamisel
  

Ilmalik muusika keskajal

• Parodeerisid kiriklikke hümne
  
• Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana’’ (,,Beuerni laulud’’) 13.sajandil
  

• Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud
  
• Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest
  
• Igas värsis korfuvad meloodiavormid
  
• Kuulsaim ,, Rolandi laul’’ 11.sajand
  

• e. Keskaegne õukondlik luule
  
• rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:
  

• Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.
  
• Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj. lõpust
  
• Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: armastus, kangelased ja Neitsi Maarja teema
  
• Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud
  

• Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, spielmannid, menestrelid .
  
• Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega.
  
• Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest.
  

• 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)’’
  
• 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng’’
  
• Minnesinger - Walther von der Vogelweide
  
• Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja)
  

Pillid ja pillimuusika

• Fiidel –lamedapõhjaline kõlakast
  
• Rebekk- ümarapõhjaline, pooliku pirni kujuline
  
• Harf
  
• Lauto
  
• Psalteerium- kolmele või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltele; mängida sai: näppides, poognat kasutades või keeltele lüües (kandle arengus tähtis roll)
  
• Organistrium
  

• Torupill
  
• Flööt
  
• Šalmei
  
• trompetid
  

Mitmehäälsus

• häälte rütm erinev
  
• erinevate sõnadega tekst erinevas häältes
  
• häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst).
  

Muusikateooria keskajal

• Muusika MUNDANA e. Universumimuusika; käsitleb kõiksuse, makrokosmose teooriat, seda inimene ei kuule
  
• Muusika HUMANA e. Inimmuusika; käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, keha ja vaim
  
• Muusika INSTRUMENTALIS e. Kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, jälgib kõikide eelmiste tasandite reegleid
  

• Esimene tsükkel – loogiline mõtlemine ja arutluskunst (grammatika, dialektika , retoorika)
  
• Teine tsükkel – loodusteadused (aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika