Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia · peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed
15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased: Püha Ambrosius – Milano piiskop. Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat. Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590. Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu.
Familia f. s. familiae, pl. familirum pere, kodakondsed (k.a orjad) Idex m. s. idicis, pl. idicum kohtunik, otsustaja, hindaja Servus m. s. serv, pl. servrum teenija, ori Cvits f. s. cvittis, pl. cvittum kodanikuõigus, kodakondsus, kodanikkond dictum n. s. dict, pl. dictrum edikt, käsk, korraldus, ettekirjutus Caput n. s. capitis, pl. capitum pea, elu, õigusvõime, juht Officium n. s. offici, pl. officirum kohustus, kohus, teenistus, amet Status m. s. stats, pl. statuum seisukord, seisund, olukord Ms m. s. mris, pl. mrum komme, tava, harjumus, seadus Culpa f. s. culpae, pl. culprum (süü)tegu, hooletus, kõlvatus Animal n. s. animlis, pl. animlium (elus)olend, loom Obligti f. s. obligtinis, pl. obligtinum obligatsioon, kohustus, sidumine Cvis m. f. s. cvis, pl
Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil
kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused. reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu
venitades. · Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises keeles. · Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges.
kuritöö toimepanemise koht; Intra vires volituse/võimu piires; Ultra vires üle võimupiiride; Ius soli maa õigus; Ius sanguinis vereõigus 5. Casus foederis lepinguline juhtum; Ex lege seadusest tulenevalt; Ex contractu lepingust tulenevalt; Per capita pea e. elaniku kohta; Per annum aasta kohta; Per diem päeva kohta 6. kohtuniku amet officium iudicis; juristi arvamus sententsia iurisconsulti; pärija hagi actio heredis 7. ex delicto õigusrikkumisest (tulenevalt) ainsuse (singularis) ablatiiv; sine causa ilma põhjuseta ainsuse ablatiiv; obligatio ex contractu - lepingujärgne kohustus ainsuse ablatiiv; contra legem- seadusevastaselt ainsuse akusatiiv
pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: 3. eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia 4. peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks
erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks. Missa kolmas osa on epistel või evangeelium Ordinaariumilaulud: Kyrie eleison (issand halasta) – vanim, kreekakeelse tekstiga–
mundus linna tsentrum natatio ujumisbassein antiikaja termides naumahhia (kr. k. `merelahing'), hiigelbasseinis või amfiteatri üleujutatud areenil gladiaatorite poolt etendatud merelahing nymphaeum ehitis, mis on pühendatud nümfidele, eriti allikanümfidele; tavaliselt looduslik grott, kuhu lisati purskkaev oculus ümar avaus konstruktsioonis (nt Pantheoni kuplis) odeum väike katusega teater (tuleneb Kreeka odeion'ist) officium hipodroomi sirge tagasein, kus asusid carceres oppidum Rooma mingi administratiivse ala keskus; esimene kindlus või kants vallutatud alal, mille infrastruktuuri kasutati edasiste vallutuste tarbeks opus - (lad.k. 'töö') Rooma nimetus mosaiigi- või müüriladumise erinevatele tehnikatele orkestra poolringikujuline auditooriumi ja lava vaheline ala Rooma teatris, kus istusid senati liikmed jm tähtsamad tegelased
Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane) 3. moraaliteoloogia
Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega pidulikumad, tüüpiline responsooriumitele, missade alleluiad. Võrreldes Ambrosiuse ja Gregoriuse laulu, on esimene oma meloodialt keerulisem ja rohkemate kaunistustega, teine aga ratsionaalsem ja "grammatilisem". 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki (lk. 35) Kloostripäev sisaldas: Officium lihtne tunnipalvus, mida peetakse vähemalt 8 korda päevas ja Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud rituaalidega. Ta on nagu igahommikune korrastus, igapäev korduv sündmus. Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) Tertia 3.päevatunnil MISSA päeva keskel peamine jumalateenistus Sexta 6.päevatunnil Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul
Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsideerimine, veidi erinev sellest on psalmoodia. Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents, tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas). Laulutüübid võib jagada 3ks: 1. silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot 2. rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti 3. kaunistatud stiil Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga: 1. tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites. 2. Missa-igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks. Päeva teenistuste korraldus: Matutinum-enne koitu Laudes(kiitus)-päikesetõusul Prima-1. päevatunnil Teria-3. päevatunnil MISSA Sexta-6. päevatunnil Nona-9. päevatunnil Vesper-päikses loojangul Completorium-öö tulekul Missa ülesehitus Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles Gloria –au olgu jumalale kõrges
nvis, is f laev teada saama; perf. nv (= sci) olen -ne (küsiv partikkel) kas; -ne ...an kas ...või tundma õppinud, s.o. tunnen, tean I n 1. adv. ära, ärge, ärgem, ärgu; 2. conct. noster, nostra, nostrum pron. poss. meie (= ut nn) et ei, et mitte (oma) 14 ntus, a, um tuntud, teatud, tuttav officium, i n kohus(tus); amet(ikoht); novem num. indecl. üheksa vastutulelikkus, teene nv perf. sõnast nsc lim adv. kunagi, kord novus, a, um uus omitt, ms, missum, ere ära andma, kõrvale nox, noctis f öö jätma, loobuma ndus, a, um alasti, paljas omnn adv. täiesti, täielikult; üldse nllus, a, um, gen. nllus, dat. nll ei omnis, e iga; kõik, terve, kogu
44 eKr Voorusliku avaliku teenistuse eetika Juhtmõtted: Itaalia linnriigid, eriti Firenze (nt. Machiavelli) isikliku ambitsioonikuse ohtlikkus (Marcus Antoniuse näide) Ka monarhiad (Saksamaa, Prantsusmaa) officium vs otium - avaliku teenistuse kohustus? Probleemsituatsioon Euroopas 16. saj. res publica õitseng sõltub selle juhtivate kodanike (poliitilistest) voorustest 16. sajandi keskpaigast religioossed, majanduslikud, regionaalsed, dünastilised Cicero “loomupärasest sotsiaalsusest” võitlused
Kõik nemad kuuluvad vastuvõtja kategooriasse. Vabal mehel oli äärmiselt häbiväärne olla vastuvõtja, pidi olema andja. Sõimusõna oli öelda mehe kohta vastuvõtja. Futuere- tavaline vaginaalsuhe, kuuluvad 4 kategooriat. Pedico- sinna kuulub poiss-ori. Iriumo- oraalne suhe. Võib puudutada kõiki kategooriaid. Neid sõnu kasutati ähvardamisel. in ingenuo crimen est- olla vastuvõtja vaba mehena on kuritegu. In servo necessitas- orja puhul vajalik. Siia kuulus poiss-ori. In liberto officium- vabastatud ori, oli kohustus peremehe ees, kui peremees nõudis. Naiste seksuaalne käitumine- kui oli abielu rikkumine, on teada väga vastuolulisi reaktsioone. Mees või naise isa reageerib vägivaldselt. On teada juhtumeid, kus reageeritakse väga külmalt. Vabaajariigi lõpul on teada, et vabadel naistel oli seksuaalne käitumine suhteliselt vaba, sellest ei olnud kombeks avalikult rääkida. On teada juhtumeid, kus naised võtsid armukeseks olemise eest vastu kingitusi ja ka raha näol
Cicero (10643 eKr) lahendus · Aristokraatliku eliidi traditsioonilise eetika taastamine · Virtus mehelikkus, mis avaldub sõjas, ent mis tähendab ka usaldusväärsust ja ausust üldistes huvides. · Võistluslikkus avalikes ametites (aus viis) ent suunatud res publica teenimisele Cicero Kohustustest (De officiis) 44 eKr Juhtmõtted: · isikliku ambitsioonikuse ohtlikkus (Marcus Antoniuse näide) · officium vs otium avaliku teenistuse kohustus? Kas tegutseda või puhata? Peab tegutsema avalikes huvides. · res publica õitseng sõltub selle juhtivate kodanike (poliitilistest) voorustest. Peab rakendama poliitilisi voousi. Cicero "loomupärasest sotsiaalsusest" · Kohustustest räägib sellest, mida on õige teha mida loodus on määranud. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne.
annaabi.ee 
