Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"officium" - 18 õppematerjali

officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
thumbnail
11
ppt

Keskaeg

-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased:  Püha Ambrosius – Milano piiskop.  Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat.  Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590.  Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa  Eeelmissa – palved.  Peamissa – armulaud, altar.  Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul.  Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu....

Muusikaajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

- 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia · peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks....

Muusika
61 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Keskaeg, muusikas

· Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises keeles. · Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.­16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium ­ tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa ­ palved, sõnaliturgia. · Peamissa ­ armulaud, altarirituaal. Matutinum ­ enne koitu. Laudes ­ päikesetõus. Priima ­ esimesel päevatunnil. Tertia ­ 3. tund. Missa ­ keskpäevane. Sexta ­ 6. tund. Nona ­ 9. tund. Vesper ­ päikeseloojang. Completorium ­ öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison ­ Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo ­ Au olgu Jumalale kõrges....

Muusika
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rooma ja etruski mõisted

k. ater ­ suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula ­ väike pühamu aditus ­ sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus ­ peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt ­ veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae ­ Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater ­ Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium ­ rõivistu antiikaja termides apsiid ­ ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul,...

Kunstiajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Keskaja muusika

590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil...

Muusika
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskajamuusika

Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega ­ pidulikumad, tüüpiline responsooriumitele, missade alleluiad. Võrreldes Ambrosiuse ja Gregoriuse laulu, on esimene oma meloodialt keerulisem ja rohkemate kaunistustega, teine aga ratsionaalsem ja "grammatilisem". 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki (lk. 35) Kloostripäev sisaldas: Officium ­ lihtne tunnipalvus, mida peetakse vähemalt 8 korda päevas ja Missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud rituaalidega. Ta on nagu igahommikune korrastus, igapäev korduv sündmus. Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) Tertia 3.päevatunnil MISSA päeva keskel peamine jumalateenistus Sexta 6.päevatunnil Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul...

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust „Euroopa õigusajalugu“

Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...

Õigusteadus
128 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö

­ õigus on teadus heast ja õiglasest; Corpus delicti ­ kuritöö koosseis; Locus delicti ­ kuritöö toimepanemise koht; Intra vires ­ volituse/võimu piires; Ultra vires ­ üle võimupiiride; Ius soli ­ maa õigus; Ius sanguinis ­ vereõigus 5. Casus foederis ­ lepinguline juhtum; Ex lege ­ seadusest tulenevalt; Ex contractu ­ lepingust tulenevalt; Per capita ­ pea e. elaniku kohta; Per annum ­ aasta kohta; Per diem ­ päeva kohta 6. kohtuniku amet ­ officium iudicis; juristi arvamus ­ sententsia iurisconsulti; pärija hagi ­ actio heredis 7. ex delicto ­ õigusrikkumisest (tulenevalt) ­ ainsuse (singularis) ablatiiv; sine causa ­ ilma põhjuseta ­ ainsuse ablatiiv; obligatio ex contractu - lepingujärgne kohustus ­ ainsuse ablatiiv; contra legem- seadusevastaselt ­ ainsuse akusatiiv...

Ladina juriidiline...
308 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik)...

Ladina keel
89 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...

Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ladina keele terminoloogia koduste ülesannete lahendused

­ nom. s. testmentum, pl. testamenta testament Imperium n. ­ abl. s. imperi, pl. imperis käsk, korraldus, võim, riik, inpeerium Mtrimnium n. ­ acc. s. mtrimnium, pl. mtrimnia abielu Factum n. ­ gen. s. fact, pl. factrum tegu, tehtu, toiming, tõsiasi, fakt Idicium n. ­ dat. s. idici, pl. idicis kohus, kohtulik juurdlus, kohtuvõim H 6, lk 82 Kohtuniku amet ­ officium idicis Peremehe orjad ­ serv domin Isa pärand ­ hrdits patr Rahvaste õigus ­ is popul Naabri maja ­ domus vcn Võlgniku kohustused ­ obligtins dbitris Kohtualuse võlad ­ dbita re Vastaste tunnistused ­ testimnia adversri/contrri Sõdade põhjused ­ causae bellrum Juristi arvamus ­ sententia/opni iriscnsult Peremeeste hooletus ­ culpa dominrum Kohtualuste õigusrikkumised ­ dlicta rerum Mehe raha ­ pecunia vir Tehingute arv ­ numerus negti Eestkostja autoriteet ­ auctrits ttris...

Ladina juriidiline...
393 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi...

Muusika ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab?  Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) ->  Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid  Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks....

Filosoofia
20 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Keskaja kultuur ja muusika

Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: 3. eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia 4. peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks....

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA

on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis sti...

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KT. NR.2 (MUUSIKA)

reponsoorium ­ algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu...

Muusika ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...

Vana-Rooma
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika 1. kursus 10. klass

taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus ­ astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine ­ pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik ­ Ilmaik ­ vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik ­ seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust ­ officium ­ tunnipalve, kiire lühike palve missa ­ peamissa ­ altarirituaal ja armulaud eelmissa ­ sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg ­ Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid ­ rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) ­ esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed...

Muusikaõpetus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun