Muusika (0)

Muusika
Muusika enne ajaarvamist

• Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine.
  
• Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist.
  
• Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo.
  
• Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust.
  
• Õõnsas „muusikariistas“ tekib heli kahe elemendi – korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe ), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
  
• Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks.
  
• Kohe peale seda hakati tasapisi avastama esimesi puhkpille .
  
• Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet.
  

Vilelaadse ja pasunalaadse pilli vahe on: kõla, suurus
Keelpillide kujunemine
Tekkis arvatavasti vibu laskmisel kuuldud helist. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel.
Antiikkultuuride muusika
Arheoloogilised väljakaevamised, müüdid, saagad , rahvapärimused, koopamaalid, kaljujoonised , musikaetnoloogia uurminused (etnoloogia – kultuure uuriv teadus), piibel (Vana Testament), uusaegsed teooriad vanast maailmast ja selle eluolust.
Vanad kõrgkultuurrahvad ja nende muusika – soodsad loodustingimused ( mage vesi, hea pinnas, kliima hea, kaubateedele kerge ligipääs). Maailma eri piirkondades arenes kultuur erineva kiirusega, mis oli tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn kõrgkultuurid. Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni:

• Kujunes rikkalik instrumentaarium
  
• Kujunes kutseliste muusikute seisus
  
• Kõikide muusikas kasutati harfi
  
• Muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni
  

Vana maailma kõrgkultuurid on:

• Hiina
  
• India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid)
  
• Egiptus
  
• Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur)
  

Vana Hiina

• Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a.
  
• Muusika on ühehäälne
  
• Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika)
  
• Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga
  

Vana Egiptus

• Vana – Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium
  
• Tuntumad pillid olid: kinnor, šofar, harf, topeltšalmei, topeltvile.
  
• Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud suuem osa sel ajal olemasolevatest pillidest.
  

Vana Kreeka

• Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, mis tähendab muusade (kunstide ning teaduste jumalannad) kunsti.
  
• Vanakreeka kultuuris oli muusikal , poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena
  
• Muusikuid sõjas ei tapetud .
  

Neli ajajärku kultuuris:

• Arhailine (8-6 saj ekr)
  
• Klassikaline (5 saj – 330 ekr)
  
• Hellenistlik (330 – 146 ekr)
  
• Rooma võimu ajajärk (146 ekr – 395 pkr) ( Rooma riigi jagunemine).
  

Arhailine: sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes välja reeglite kogum ehk nomos , mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet , kettaheidet ja edaviset muusikaga – naid alasid peeti nii rasketeks , et sportlaste vaeva tuli kergendada.
Klassikaline: eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega (ooperite ja teatrite eelkäija). Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema , tekkis „uus muusika“, kus tähtsus oli professionaalsetel muusikutel.
Hellenistlik: selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusika- teoreetilised tööd. Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited.
Rooma võim: Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitarvirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero . Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad .
Vana - India

• Muusika sai alguse u 2000 aastat enne meie ajaarvamist.
  
• Levinumad usundid on hinduism , budism ja sintuism.
  
• Indias on kunst lahutamatuks osaks religioonist.
  
• Kõrgeim kunstiliik on muusika.
  
• Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist.
  
• Kui Euroopas jaguneb oktav 12-ks pooltooniks, siis Indias jaguneb see 22-ks struktiks.
  
• India helisüsteem on ühehäälne.
  
• Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille , puhkpille ja kõige lõpuks löökpille.
  
• 
  

Keskaeg 14-16 saj

• Keskaja algust seostatakse Rooma Riigi varisemisega aastal 395.
  
• Muusikat mõjutas ka Ristiusu teke ja laevik
  
• Keskaja muusikakultuuris on kolm peamist kategooriat
  
• kirikumuusika – vaimulik muusika
  
• rahvamuusika ja –kultuur
  
• rüütlite muusika
  

Kirikumuusika

• Lääne e. Euroopa kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma.
  
• Kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi ehk püha Ambrosiusega (333 – 397)
  
• Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja.
  
• 590. A. Valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I)
  
• Gregorius jätkas eelkäija tööd, kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele.
  
• Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija.
  
• Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta (ehk a’ cappella ) liturgiline laul.
  
• Nimetus tuleneb paavsti Gregoriuse I järgi.
  
• Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed , sisu piiblist.
  
• Puudub taktimõõt ehk rütm lähtub tekstist.
  
• Gregoriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse.
  
• Esitajaks võis olla üksik vaimulik, solist või koor.
  

Liturgiline draama ja müsteerium ( liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord).

• Liturgiline draama on stseen jumalateenistuses, kus kanti lauludes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
  
• Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid.
  
• Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale.
  
• Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa , kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos .
  
• I Kyrie eleison – Issand halasta
  II Gloria in excelsis Deo – au (au olgu Jumalale kõrges)
  III Credo in unum Deum – usun (mina usun ühte Jumalat)
  IV Santacus/ Benedictus – püha/kiidetud olgu
  V Agnus dei – Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster).
  
• Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele.
  
• Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina .
  

Reekviem

• Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala- teenistus , mida peetakse surnute mälestamiseks.
  
• Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid , orkester ja orel . Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.
  
• Reekviemi laulud:
  
• 1) Requiem aeternam – reekviemi avalaul, mis annab žanrile nimetuse.
  
• 2) Dies irae – viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal.
  
• 3) Confutatis – kirjeldab patuste hirme ja piinasid.
  
• 4) Lacrimosa – annab edasi kurbust ja hingevalu.
  

Ilmalik muusika

• Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.
  
• Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid holjaarid e. vagandid , kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud .
  
• Tekstid koosnesid erinevatest kõrtsi- kui ka muust elu-elu lauludest.
  
• Suurim vagandilaulude kogu on „ Carmina Burana“ (Beuerni laulud) 13. Saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.
  

Rändlaulikud

• Kuna ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks.
  
• Rändlaulikute temaatika oli väga lai, kes laulsid kõigest.
  
• Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, nende elurõõmuse kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega.
  
• Kõige enam on säilinud 12. Sajandil õitsele löönud rüütlilaulikute kunsti, mis esindas ilusa, peene elu kultust, teisisõnu õukonnaluule.
  
• Erinevates piirkondades nimetati neid erinevalt: 1) trubaduurid – Lõuna-Prantsusmaal 2)truväärid – Põhja-Prantsusmaal 3) minnesingerid – Saksamaal.
  
• Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: 1) armatus 2)kangelased 3)Neitsi Maarja teema
  
• Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.
  

Motett – mitmehäälne laul

• 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina motett.
  
• Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse (Palestrina), mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. Sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja „kompositsiooni keerukuse tõttu“. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti.
  
• Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal . Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu.
  
• Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett.
  

Noodikirja areng

• Kuna laule koormati nii palju, hakati olulisemaid laule kirja panema .
  
• 7. sajandil tulid neumad ehk märgid, millega pandi noote kirja, nende abil tähistati rütmi ja meloodia liikumise suunda.
  
• 10. Sajand tuli kasutusse esimene noodijoon, see oli punane ja tegi kindlaks Faa noodi .
  
• 11. Sajand jõuti nelja noodijooneni, need olid värvilised ja tekkisid seoses. mitmushäälsusega, noodi kõrgusi märkisid noodijooned ja joonevahed.
  
• 13. Sajand loobuti neumadest, kuna need olid suvalised ja ebatäpsed ja iga noodimärk tähistas 1 konkreetset helikõrgust.
  
• 14. Sajand esineb esimest korda viiejooneline joonenoodestik.
  
• Hiljem hakati ka abijooni kasutama.
  
• 15. sajand hakati kasutama tänapäevast noodikirja ( taktijooned , noodid nii seest täis kui tühjad, noodisabad, pausid jne).
  

Renessanss (14 – 17 saj)

• Renessanss tähendab prantsuse keeles „taassünd“.
  
• Sel kultuuril on üks kindel tunnus – eneseteadvus. Kiriklik õpetus kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse.
  
• Renessanssiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise soov.
  
• Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ldn k-s humanus – inimlik). Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene.
  
• Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust.
  
• Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud väga erinevalt.
  
• Renessanssmuusika kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu alguseks muusikas on pakutud aega 14 sajandi algusest kuni 1470ndateni.
  
• Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ilmalik muusika. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes.
  
• Populaarseimaks lauluks tekkis Itaalias 13 saj madrigal . Sageli põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel.
  
• Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike, näiteks lihtsalt vaimulikud hümnid.
  
• 16 sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal e luterikoraal, mis oli täiesti uut liiki laul, sest laulis terve kiriku kogudus ehk rahvas.
  
• Muutusid keerulisemaks missa ja motett.
  
• Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks.
  
• Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks.
  
• Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille.
  
• Keelpillidest loodi 16 sajandil vioola , viiul , tšello ja kontrabass .
  
• Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona linn Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stardivari nime kandvad pillid.
  
• Renessansi ajal ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid .
  
• Esimene oope , „Daphne“, mis etendus Firenzes 1598 a pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud „Eurydike“. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad.
  
• NB! Renessanssaiajastu tuntuimad heliloojad on: Orlando di Lasso, Pierluigi da Palestrina, Claudio Monteverdi.
  

Keskaeg
Renessanss
1)Muusika seletamine matemaatika abil, sest see, mis on õige, on ka ilus.
2)Anonüümne looming.
3)Oluline on kirikumuusika.
4)Partiid on iseseisvad.
5)Kooskõladeks on kvindid, kvardid, oktavid.
1) Arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust.
2)Teostel on kindel autor
3)Olulised on ilmalikud žanrid.
4)Hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnb kaanon .
5)Ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia.