Härra Herilane lõpetas salaküttimise, sest Nöbinina võlus kõik tema kütitud ja topisteks tehtud loomad elusaks. Loomad pagesid metsa ja härra Herilane hakkas hoopis puidust meisterdamisega leiba teenima. Vaarika tädi muidu üsna näruses aias hakkasid Nöbinina võlujõu abiga lilled väga kaunilt kasvama ja õitsema. Samuti karistas Nöbinina sipelgate pesakonna kallalase ässitamisega kahte ulakat poissi Marekit ja Erikut, kes olid ümbruskonnas palju paha teinud. Tänu Nöbinina karistusele ei julgenud poisid enam iialgi ühtegi pahategu teha. Kuigi Nöbininal oli perekond Puraviku juures hea elada, siis igatses ta siiski väga päris oma maja. Et ta aga saaks edasi olla ka koos perekond Puravikuga, siis ehitas ta oma uue maja päris perekond Puraviku maja lähedale ja pealegi veel täpselt samasuguse – nii seest kui väljast. Laste rõõmuks aga võlus ta oma aeda veel ka kaks poni – Hulivili ja Pilipali, keda lapsed said igal ajal vaatama ja paitama tulla. Nii
Kolmas vaatlus toimub aga vanglaülema Franki kodades. Adele ilmub sinna koos õega kohale, paludes Frankilt rahalist toetust tema koolitamiseks, ahvardades vastasel juhul rääkida kõigile, kuidas Frank oli peol miilustanud koos Adelega, kes oli tegelikult toatüdruk. Kartes häbisse jääda, oli vanglaülem nõus. Sinna saabub Rosalinde, kes tuli Alfredole külla ning ka Gabriel ise, kes tuli enda karistusele järgi. Nähes seal Rosalindet Alfredoga, saab situatsioonist otsemaid aru ning proovib Alfredot tappa. Teine aga peidab end Rosalinde taha ning Gabriel tulistab nad kogemata mõlemad neist maha. Endale karuteene teinud Gabriel murdub põrandale nutma ja järelemõtlema, mida ta just teinud oli. Sel ajal tulevad ka kõik teised peolised sinna, Dr Falke kaasaarvatud, kes seletab Gabriel Einsteinile ära, et kogu see pidu, kogu see trall ja kõik
moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine. Kamandamine - Käsk on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse sunniga. Sunni kasutamine muudab inimesed vastupunnivaks ja tõrjuvaks, pikas perspektiivis järeleandlikuks ning allaheitlikuks. Käsk viitab sellele, nagu poleks teise inimese mõtted mõistlikud ning sellega õõnestatakse eneseväärikust. Lihtsustatult kästakse inimesel teha midagi, mida sina tegelikult tahad. Ähvardamine - lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mis järgneb, kui lahendust täide ei viida. Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. Moraali lugemine on demoraliseeriv, see külvab vaid ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust. Ülekuulamine - suurem osa inimestest on küsimusesõltlased. Quebeci Inimarengu Instituudi kohaselt on küsimused igapäevases vestluses tavaliselt otsesema suhtlemise vilets aseaine.
(Bailey jt 2011). Oskus toime tulla enda emotsioonidega surija hooldusel ning peale surma, on kriitilise tähtsusega, et leida tasakaal intiimsuse ja distantsi vahel; luua patsiendiga emotsionaalne suhe ja neid lahkumise eel toetada. (Bailey jt 2011). Sugugi kõik patsiendid ei pruugi surmaks valmis olla. Ehkki võib arvata, et religioon võiks leevendada surmahirmu, uuringud seda ei kinnita. Patsiendi religioon võib tekitada temas nii surmahirmu, kartuses karistusele kui ka seda vähendada, lootuses päästele. Memphise Metotistide Liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel oli lahkumishirm eeskätt seoses tegemata jäänuga, teiselt küljelt rahulolu neil patsientidel, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil järgi arengu tippu ning teinud kõik, mis soovitud ja plaanitud. (Neimeyer jt 2011). Eriksoni arengupsühholoogilise teooria alusel peavad kõik inimesed endas käsitlema erinevaid isiksusega seotud küsimusi
aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased? - End sakslastena näitavad paremale elujärjele tõusnud eestlasi hakati kutsuma kadakasakslasteks. 24) Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool? - Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal
· kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne - lohutada - süüdistada Effektiivne - arusaamine ja mõistmine - otsuse- ja järjekindlus - siirus ja empaatia - alternatiivid karistamisele S u h t l e mi s e r u s i ka r e e g l i d 1. Märgista käitumine, mitte laps! (Ära nimeta last nii või naa-
Keskaaja inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal oli ta määranud. Kõrgemale tõusmises nähti upsakust, madalamale langemises häbiväärset pattu. Inimesi kummitas keskajal patt. 12. sajandil loendati seitset surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Talurahva raske elu tekitas lootuse imepärasele abile kõrgemalt. Usuti mitte ainult viimsesse kohtusse, mis tuleb aegade lõpul ja tasub vastavalt igaühe tegudele, vaid ka Jumala kohesele karistusele või tasule siinpoolses maailmas. Keskaja inimese maailmas oli kõik korrastatud, kõigele kindel koht määratud; kõigile ja kõigele oli kätte näidatud isiklik osa ja isiklik au. Keskaja kristluse kosmoloogilise teooria järgi ei olnud inimesel iseseisvat tähendust: oma olemasoluga ülistas ta Issandat. Sel ajal ei nähtud maailma mitmetahulisust ega vaheldusrikkust, kalduti otsustama selle üle oma väikese piiratud maailma järgi. Kalduti ka kergeusklikkusele
Mahtra sõda. Majanduslikus ja sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta võrra. 1856. a. keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. 2. juuni hommikul piiras u 1000 talupoega Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber, nõudes soldatite lahkumist. Sõnavahetus kasvas kiiresti üle veriseks kokkupõrkeks. Ülestõusnud talupojad anti sõjakohtualla. Nende kehalisele karistusele järgnes pikaajaline sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. Väljarändamine. 1863. kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires ning see tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Paljud pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav olukord polnud nii hea, kui loodeti. Tööstuse ja kaubanduse areng. 1860. aastani jäi majanduse areng üsna tagasihoidlikuks. Vabrikutööstus sai alguse 19
survega. Sunni kasutamine muudab inimesed sageli vastupunnivaks () ja tõrjuvaks. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleandlikeks () ja allaheitlikeks (). Käsk viitab sellele, nagu ei oleks teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab () ta eneseväärikust ( ). - Ähvardamine: ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust täide ei viida. - Moraali lugemine: moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. See külvab () ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (). - Ülekuulamine (): mõned inimesed esitavad küsimusi lakkamatult (). Sellisel puhul kuivab vestlus peaaegu täielikult kokku
· suurem on kaaslaste mõju tootlikkuse suurendamisel, kasutada saab teiste abi ja ressursse · julgem mõtlemine, riskivõime ja loovus, kõrgem emotsionaalne lülitumine tööülesannete täitmisse - suurem vastastikune aktsepteerimine ja toetus · enam orienteerutakse probleemide lahendamisele · paremad võimalused töö jaotamiseks ja madalam hirm läbi kukkuda Koostööhoiaku kujundamine on kasulik juhile endale, kuna - ta peab vähem toetuma otsesele võimule ja karistusele, et motiveerida alluvaid vastama organisatsiooni normidele ja rollimääratlusele - -ta peab vähem kulutama aega alluvate vahetule suunamisele ja kontrollimisele. Usalduse ja vastutuse suurenemise ning täpsema tööjaotuse puhul muutub juht sisuliselt konsultandiks, kes toetab ja inspireerib oma alluvaid. Selleks, et koostööfirmas hästi laabuks on oluline anda üksteisele tagasisidet. 2. Organisatsioonikultuur ja seda mõjutavad tegurid
x esineb koos millegi meeldivaga) · Kaastundele rõhumine · Meie-tundele rõhumine · Sõnavalik hoiakute kujundamiseks · Mõjustatava aktiivsus · Vastandusefekt argumentatsiooniga tutvumine · Välisoht · Emotsioonide tekitamine · Aususe mulje · ,,Uksega näkku" · ,,Iga sent aitab" Marwell ja Schmitt'i tüpoloogia (compliance-gaining typology) (Perloff, 1993) Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha) Eksperdiks olemine (neg) sama; viidatakse neg tagajärgedele (keegi teab, mis siis juhtub) Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine Negatiivne stimulatsioon (jätkuv)
adekvaatse vastuse prokuröri soovile andmata ja pööramata erilist tähelepanu asjaolule, et Koemets on tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu hinnangul ei välista karistusjärgse kinnipidamise karistuslikku iseloomu see, kui nimetada see mittekaristuslikuks meetmeks (nagu see karistusseadustikus liigitatud on). Karistusjärgne kinnipidamine vastab maakohtu seisukohalt vabaduse võtmisele ja sisulisele vabadusekaotuslikule karistusele (vaatamata selle paigutusest mittekaristuslike mõjutusvahendite peatükki) ning sisuliselt määramatu pikkusega sätestatud karistusjärgne kinnipidamine ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse §-st 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus
Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb
on siiski enda kodumaaga. 1 ABORDISEADUSE ARENG Inglismaa ja Wales'i abordiseadus põhineb 1861. aasta isikuvastaste kuritegude seaduse vastavatel sätetel, millega keelatakse raseduse katkestamine nii raseda enda kui ka kolmanda isku poolt, samuti raseduse katkestamiseks vajaminevate vahenditega varustamine. Nimetatud seaduses ei tehtud vahet kriminaalse ja meditsiinilise abordi vahel. Nende sätete eiramisel järgnes lisaks karistusele väga tõenäoliselt ka arsti nime kustutamine arstide registrist, mis tähendas, et ta ei saanud enam oma erialal töötada. Nii juhtus, kui aborte lasti teha ka küllalt kesiste oskustega isikutel küllalt halbades tingimustest. Kuigi selliste abortide täpset arvu pole teada, andsid nende tagajärjed 40 aastat tagasi piisavalt tööd kohtumeedikutele. 1929. aasta väikelaste elu seadusega tuli esimene väike muudatus. Raseduse
Karistuse eesmärk on kaitsta õiguskorra huvisid ja mõjutada isikut enam mitte sellised tegusid toime panema. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. V: Põhikaristus = Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine, arest, rahatrahv. Lisakaristus = tegutsemiskeeld, varaline karistus, juhtimisõiguse äravõtmine, relva- laskemoona omamise õiguse äravõtt . 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? V: Vestlust psühholoogiga, ühiskondlik töö, sundravile määramine.
võitlus vaimse vägivalla vastu. Vaimset vägivalda on märgatavalt raskem määratleda. Lapsega pahandamist ja noomimist peetakse loomulikeks ja hädavajalikeks kasvatusmeetoditeks. Lapsed peavad siiski vanemate verbaliseeritud viha, manitsusjutlusi, irooniat, pilke- ja hüüdnimede kasutamist mõnigi kord niisama hirmutavaks ja haavatavaks kui (kerget) füüsilist karistuski - seejuures on vanematel voli neid piirangutena kasutada. Lisaks füüsilisele karistusele on lapsed ohus seksuaalse väärkohtlemise all (Bagley & King, 1990). Suurem risk on tüdrukutel ning mõningal määral ka poistel. Bioloogilised vanemad ei esine selle kurjategijatena (kuid nad tihti ilmnevad füüsilise kahju tekitajatena), vaid kasuisad ja boyfriend`id on sagedamad solvajad, sealhulgas ka teised meessoost pereliikmed ja täiskasvanud, kellele usaldatakse. Lapsed satuvad ohtu ka erinevates seltskondades (kool, huviringid). Eriti on haavatavad lapsed
Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust. Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi karistusvõimu ja mis mõttega repressiooni ja preventsiooni rakendatakse. Tänapäeval: Absoluutne karistusteooria – karistuse mõte ei ole milleski muus kui kuriteos (kui kuritegu on toime pandud, siis mis põhjendust karistusele veel vaja on). Kuriteo raskust peegeldatakse karistuses. Karistusteooriatest vanim ja tänase päevani kasutusel. Teoorial on ka puudusi, sest karistuse protsess ei arvesta seda inimest eraldi (isikut), mis temast edasi saab jms. Relatiivsed karistusteooriad o Üldpreventsioon Negatiivne – 19. Saj algusest pärit, karistus peab omama toimet mitte ainult konkreetsele isikule, vaid ühiskonnale.
karistada ja kuidas seda teha. Palju vähem on pööratud tähelepanu sellele, kuidas õpetada uusi. soovitud käitumismalle, ehkki just see on kasvatuse esmane eesmärk. Kasvatuse tähtsaim taotlus pole last millestki võõrutada, vaid julgustada teda midagi tegema. Niisugune talitusviis on õppepsühholoogia seisukohalt mõjusam ja annab paremaid tulemusi, kuid on ka lapse isiksuse, tema eneseusalduse ja tundekasvatuse seisukohalt hoopis edukam. Karistusele järgneb mõlemapoolne halb enesetunne, kiituse ja julgustuse abil eesmärgile jõudmine loob vanemaid ja last ühendava suhte, millest tunnevad rõõmu mõlemad osapooled. Lapsel on õige käitumismall, kuid ta ei talita selle järgi, ehkki on saanud õige ärriti. Kasvataja ülesanne on nüüd luua ärriti ja käitumise vahel uus seos, panna laps reageerima nii, nagu temalt oodatakse ja nagu ta isegi õigeks peab.
1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ,,Kuritööle ja karistusele" läks preemia nii parima lavastaja, kunstniku, meespeaosa- kui ka kõrvalosatäitja klassis. 1999. aasta oli Linnateatri ning ,,Kuritöö ja karistuse" aasta. 1999: William Shakespeare'i "Hamlet" Hamletit mängis Marko Matvere. 2000: Aleksei Tolstoi "Burattino" Mängisid EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu õpilased. 2001: Alexandre Dumas "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" 2001: Jane Martini "TSEHHOV & show-bisnis" 2003: Jaan Tätte "Kaotajad"
Vastava muudatustega toodi sisse ka uuendus, nimelt raskendava asjaoluna teo toimepanemist suure varalise kasu saamise eesmärgil või kuritegeliku ühenduse poolt. Siinkohal saab kehtiva regulatsiooni kohaselt määrata kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Lisaks kohaldab paragrahvi kolmas ja neljas lõik karistust juriidilisele isikule, esimeses lõigus nimetatud kuriteo korral rahalist karistust ning teises lõigus nimetatud kuriteo korral lisaks rahalisele karistusele sundlõpetamist. Karistusseadustikus on kriminaliseeritud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemine nii väikeses kui ka suures koguses, vastavalt siis §183 ja §184. Esimese paragrahvi süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine või vahendamine, samuti edasiandmise eesmärgil aine väikeses koguses valmistamine, omandamine või valdamine. Koguse määramisel tuleb tuvastada puhta, mitte seguaine kogus
juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. · süstemaatiline desenisbiliseerimine - · karistamine karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, 14 kättemaksuhimu ja kibestust, kuna karistaja puhul on tegemist alati sellega, et võim on karistaja käes. Suhe pole võrdne, nagunii on karistajal suurem võim. Alandamise tagajärg on tavaliselt see, et alandatav karistab endast võimul
". Ta vaatab mind küsival pilgul. ,, Kui ma aga lapse peale ei karju, kuigi ta mind närvi ajab ja kokkulepetest kinni ei pea, siis piinan end veel rohkem ja süüdistan ennast hiljem, et miks ma küll piire ei seadnud. Miks ma olen pidevalt ohver? Kuidas on minu tunnete arvestamisega?". See isa on seadnud endale klassikalise lõksu: ta ei saa ju ,, alati õigesti" tegu ( Rogge 2002:184). 4.1 Tagajärjed ei ole karistused! ,, Kas tagajärjed pole sarnased karistusele? Kas ,,kui... siis"- sõnastus ei mõju ähvardusena? Oma tegude tagajärgi ei saa lapsed ometi ise kindlaks määrata, seda teevad ju täiskasvanud!" (Rogge 2002: 233) Karistused võivad küll lühiajaliselt mõne olukorra lahendada: ,,Kui sa nüüd kohe järele ei jäta saan ma väga pahaseks!", või tulemust anda: ,, Enne kui sa koduseid töid ära ei tee, telekat ei vaata!". Niisugune edu kestab aga vähe aega, sest karistused ei aita lastel õppida
President, teiste osas aga Riigikogu enamus. 13 (RT I, 26.02.2014, 6) KarS §21 14 A. Kiris jt(viide 6), lk 362. 10 5. KARISTUS Käesolevas peatükis leian vastuse küsimusele, millised on karistuse eesmärgid, kuidas need täidavad oma ülesannet nii isiku kui ka riigi seisukohalt. Lisaks toon välja põhi- ja lisakaristused ning nende määramise korra, mõjutusvahendid, mida kohaldatakse lisaks karistusele ning millist mõju need reaalselt avaldavad ning kas neist on kasu edaspidiste õigusvastaste tegude vältimisel. Nimetan karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusi ning toon välja karistuse aegumise põhimõtted. 5.1 Karistuse eesmärgid Karistus õiguslikus mõistes on tagajärg seadusevastase teo toimepanemise eest. Kui isik on sooritanud süüteo, teinud seda tahtlikult ning valides seadusliku tee asemel ebaseadusliku, kohaldatakse tema suhtes karistust
keskkonnaerinevused - Molekulaargeneetilised uuringud on näidanud et isiksuse päritavus tugineb väga suurele hulgale geenidele - VII loeng: kognitiivne, sotsiaal-kognitiivne isiksusepsühholoogia - Sotsiaalne õppimine - Rotter - Expectancy – value theory: sarrustajate väärtus ning tajutud tõenäosus sõltub indiviidist - Lisaks tasule ja karistusele mõjutab õppimist ootus - Käitumise tõenäosus sõltub oodatud tulemuse väärtusest ning selle saavutamise tõenäosusest - Ootused sõltuvad kogemusest - Lugemistest 1 - Kooslustabel – kahe muutuja kategooriate kõikide kombinatsioonide esitused - Korrelatsioon +0,8 – üks muutuja mõjutab yugevalt teist, korrelatsioonikordaja näitab tegelikult seose taset - Hawthorne efekt – kui inimesed teavad et neid vaadeldakse teevad nad rohkem tööd
Sunni kasutamine muudab inimesed sageli vastupidavaks ja tõrjuvaks. Tulemuseks võib olla hoopis saboteerimine. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järelandlikeks ja allaheitlikeks. Käsk viitab sellele, nagu ei oleks teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab ta eneseväärikust (Bolton 2007: 40). Ähvardamine- Ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust täide ei viida. Ähvardused annavad samu negatiivseid tulemusi, mis käsud (Bolton 2007: 40). Moraalilugemine- Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ümbritseda mingi aupaistega. Nad püüavad oma ideid toetada sotsiaalsete, moraali- või teoloogiliste autoriteetide jõuga. Moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. "Vaat nii ongi õige."
Märkmed, nagu on leitud, ei ole kellegi teise kui kirjaniku enda omad, ja ka teised kangelased on tõelised. Aga autobiograafiline element on Dostojevskil enmasti alati sees. 3. ,,Idioot" "Idiooti" võib vabalt lugeda ka siis, kui tema "Kuritöö ja karistus" on veel lugemata. Seda lugenu on "Idioodi" mõistmiseks targem, ent peab olema valmis uuteks probleemideks. "Kuritöö ja karistus" algab roimast ning jätkub kannatustega enne alistumist karistusele. "Idioot" lõpeb roimaga. Võib-olla Dostojevski, olles enne kirjutanud kuriteo kui sellise suhtes lõpu ja alles siis alguse, vaidleb siin iseendaga. Raamatus mõiste "idioot" ei tähenda mitte kliinilist diagnoosi, vaid inimest, kelle mõistus on otsas, sest ühtegi kiiret ja selget vastust pole tulemas. Sotsiaalse tegelikkuse nurjatused ja inimestevahelise vaenu tugevnemine kajastusid eredalt eelkõige romaanis "Idioot". Romaanis
o lizaveta tegelane roskolnikov tapab ära, teises naine o isiksused vastuolulised roskolnikov, idioodis aglaja oli õrna südame ja hingega, aga jättis testsuguse mulje, tegi haiget oma armastatule, kuid mitte meelega · erinev(ehk idioodis oli) o rohkem rõhku kirel o vähem vaesust o kk algas roimast ning jätkub kannatusega enne alistumist karistusele; idikas lõppeb roimaga dostojevskil 2 ideaaltegelast: jeesus kristus ja don quijote kuidas ideaalide omadused tulevad välja dostojevski teostest? · ennast ohverdavad · hukka mõistetud · hull peast pisut kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused
Lapse sõnalisel kasvatamisel püütakse mõnikord kehakeele abil varjata tegelikke tundeid. Vanema kehakeeles võivad esineda noogutus, võlts naeratus, sunnitult meeldiv hääletoon, millega ta otsekui püüaks karistust leevendada, tegelikult ajab aga lapse segadusse. Nagu tõestas üks 1978. a läbiviidud uurimus, on lapsele kõige vastuvõetavam (ning paneb ta kergemini kuuletuma) kiire puhas ühemõtteline sõnum, et olete pahane õigele karistusele järgneb tavaliselt rõõmsameelse suhte kiire taastamine (Quilliam 1997: 97). Samamoodi tekib mitmemõtteline sõnum, kui vanem teadlikult püüab karistada käitumist, mida ta tegelikult hindab: sõnalise kriitika või noomitusega lapsele kaasneb huulte ümber hõljuv allasurutud, aga siiras naeratus ja rõõmsad silmad, mis püüavad näida pahasena. Vanem mäletab oma välist käitumist ning usub, et ta on oma
riituste kogumi, mille abil saavad täiskasvanud kindlaks teha, kas nooruk või neiu on küps täiskasvanu ridadesse kuuluma. Initsiatsiooniriitustel oli kasvatav, hariv ja distsiplineeriv osa. Loodusrahvastel oli tavaks suhtuda lastesse leebelt ja neid mitte eriti rangelt karistada. Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid
} Kõik õiguserikkujad, välja arvatud vaimuhaiged, on teatud protsesside mõju saaduseks, ainult niimoodi saabki nende käitumist seletada (eksperimentaalpsühholoogide vaade); } Kõik õiguserikkujad, välja arvatud vaimuhaiged, panevad kuriteod toime enamasti sellepärast, et nende isik on kujunenud teatud sotsiaalse keskkonna mõjul. (sotsioloogide vaade). Kriminaalpreventsiooni peetakse mõnikord opositsiooniks karistusele. Kriminaalpreventsioon on tulemus, samal ajal karistus on ainult üks preventsiooni meetoditest. } Kriminaalpreventsioonimääratletakse lähtudes mitte niivõrd selle kavatsustest, vaid selle tulemustest. Tulemusi võib määratleda lähtudes } kuriteojuhtumitest } kurjategijate arvust } ennetatud kahjumist (harm) } ohvrite arvust } riskifaktorite vähendamisest kaitsefaktorite mõju suurendamisest Kriminaalpreventsiooni liigitamine } Brantingham ja Faust:
Selle tegemata jätmine pole patt 3) Mubah teod, mis on jumalale ja inimonnale ükskõiksed. Nende hulk pole suur ja nendega ei kaasne tasu ega karistus 4) Makruh halb tegu,kuid mitte keelatud. Selle sooritamine ei tõmba jumala karistust kaela. Vaga inimene aga jätku see tegemata 5) Haram patt, eksimus jumala selgete käskude vastu. Harami sooritaja võib jumala karistusele kindel olla Argipäeva iga juhtumit hõlmasid need 5 reeglit. Alates ehete kandmisest kuni vanemate tervitamiseni välja. · Moseedes käimine pole kohustuslik. Ilusatele naistele pole see aga soovituslik, vältimaks vagade meeste pilkude endale tõmbamist. · Islami sisemist sallivust iseloomustab märkimisväärselt asjaolu,et siin tekkis vähe sekte. Väiksemad kõrvalekalded ei andnud põhjust sisemisteks tülideks.
käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio kriminalis Karolina ehk lihtsalt Karolina ehk kriminaalkohtuseadustik. Sisaldas rooma õigust, ka saksa tavaõigust. Kehtis kuni 1871.aastani. Tuli lisaks varasemale karistusele neljastamine ja uputamine, elusalt matmine. Kehalistest karistustest- keele äralõikamine avalikus häbipostis, sõrmede maharaiumine, kõrvade äralõikamine, silmade väljatorkamine. Mittepiinavad karistused- vitstega läbipeksmine, väljasaatmine. Häbistavad karistused- häbiposti panemine, häbikivide kandmine. 9. Kanooniline õigus. Ehk kirikuõigus. Euroopas oli hästi suur mõju. Apostlite poolt loodud normid- kanoones ehk karjakepp. Edasi tulid paavsti poolt loodud normid, 13.saj-14
nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga teo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas neid karistusi liites või ühte neist suurendades,või lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära (§ 64). Kui pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kahtekümmet aastat. Juhul kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus.
Mannteuffel) Pärisrahvas kääris orjuse süvenedes. Tuimuse ja tülpimuse katte all küdes masiliselt sõnakuulmatuse proteste ja ärapagemisi. Üksikuid vastuhakkamisi polnud ametivõimudel raske likvideerida. Tihenevad rahutuste hood, Pugatsevi mäss Venemaal, "kahjulik tõmbus vabaduse järele" - see tekitas omajagu ärevust balti härrasrahvuse julgestumises. Kõvasüdamelised mõisnuikud kinnitasid oma lootused Vene rügementide tääkidele ja vastupanu kangele karistusele. Aga leidus ka valgustunud literaate, kes olid näinud orjava rahva vaimset ja ihulist viletsust, kes tahtsid tõrksat meelsust vaimupimedusega pööprata ja parandada. Õpetlikku tendentsi meie maa oludega kohandatud proosalookestesse põimides - ja see tendents oli ikka valitsevaid korramõisteid jaatav - läks eesti ilmaliku jutukirjanduse soetamise sajandi 80-ndail aastail käiku. Fr. G. Arvelius oli neid valgustusaegseid baltisakslasi, kes esimesed vaod ajas
õiguskorraga.38 Nii tekitab tänane regulatsioon kahtlemata küsimuse karistusjärgse kinnipidamisega saavutada tahetavate eesmärkide täitumisest, mis omakorda muudab küsitavaks selle vajalikkuse ja õiguspärasuse. Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis, tuleks seda täiendada teatud kindlate rehabilitatsiooniprogrammidega või näha ette eraldi kinnipidamisasutuste rajamine ohtlike kurjategijate jaoks nagu on seda tehtud enamikes riikides, kus on lisaks süül põhinevale karistusele võetud kasutusele ka mittekaristuslik sunnivahend. 36 Saar, J. Karistusjärgne kinnipidamine ja Eesti kriminaalpoliitika. Juridica 2009 nr 2, lk 120. 37 Laine, M Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn: Eesti Riigikaitseakadeemia, 1997, lk 131. 38 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Õigusteabe AS, 1997. 15
(isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks. See, mis on meil lubatud, Islamis on kuritegu. Legaaldefinitsioon rajaneb sellele, et kellegi ei tohi süüdi mõista, kui kuteo .... . võidakse karistusele võtta isikut ainult selle kuriteo toimepanemise seaduse järgi, mis tol ajal kehtis. KÕ-s analoogia laiendav kasutamine on keelatud. Seadus kehtib ainult kuriteopanemise ajal kehtivaks olev ning piiris. Laiendab rakendamine on keelatud. ÕN tõlgendamine on lubatud ja vajalik, sest see on just nimelt vajalik, et mõista väljendite sisu ja teada saada, mida mõistetakse sõna all. Mis on vägivald, relvaga kallale tungimine, tervise kahjustamine (raske tervise kahjustamine, mis on raske)
juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Vastus: Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Vastus: Jah saab
6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil 8) süüteoga raske tagajärje põhjustamine 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks 10) süüteo toimepanemine grupi poolt 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine Süüteo toimepanemisega võivad kaasneda lisaks kohaldatavale karistusele ka mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine (süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga omandatud vara äravõtmist 83 toimepanijalt), psühhiaatriline sundravi (kohus määrab isikule, kes on süüteo tiome pannud süüdimatus seisundis), alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid (hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine).
identiteet, mitte varajasem - Suur arvuline lõhe suure grupi kinnipeetavate ja väheste järelvaatajate vahel - Lähedasi suhteid kinnipeetaja ja järelvaataja vahel pole - Info personali plaanidest kinnipeetavate kohta on piiratud ja institutsioonis viibijad välja lülitatud otsustamisprotsessist nende elu üle. - Eksisteerib barjäär kinnipeetavate ja välismaailma vahel.(ajalehti ka pole nt) Võim karistusele orienteeritud asutused on hierarhiline, kohtlemisele orienteeritud asuuses oleneb indiviidi kompetentsusest. Kommunikatsioon karisutsele orienteeritud - otsused üleval hierarhia tipus, kohtelmisele suunatud personaliliikmete vahel ja seal viibivate vahel soodustatakse suhtlust. Lastekodu tema käis, ühes rühmas saavutas aga lõpuks kadus seega. Seega väga raske totaalasutust muuta.
Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus.
juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus.
õigus nende elude, väärikuse, isiklike õiguste ja veendumuste austamisele. Neid kaitstakse kõigi vägivallategude ja repressaalide eest. Neil on õigus oma perekondadega suhtlemisele ning abi saamisele. o Kõikidel on õigus tugineda põhilistele kohtumenetluslikele õigustele. Kedagi ei võeta vastutusele teo eest, mida ta pole sooritanud. Kedagi ei allutata füüsilisele või vaimsele piinamisele, kehalisele karistusele või julmale või alandavale kohtlemisele. o Konflikti osapooltel ja nende relvajõudude liikmetel ei ole piiramatu valik sõjapidamise meetodeid ja vahendeid. Keelatud on kasutada relvi või sõjapidamise meetodeid põhjustamaks tarbetuid kaotusi või ülemääraseid piinasid. o Konflikti osapooled eristavad pidevalt tsiviilelanikkonda ning võitlejaid, säästmaks tsiviilelanikkonda ja omandit
näidend. Kleist ei tundnud aukartust ajaloolise tõe ees, see ei läinud talle korda. Nooruk, kes käib unes ringi, magab ilmsi, tegevus 17. sajandil, sõja ajal rootslastega. Selle sõja ajal ärkab prints üles oma unest ja temast saab sõja kangelane. Printsist saab hädavares, kui tahetakse surmanuhtlust ta peal kasutada. Monarh lubab tal ise omale karistuse valida, uus pööre saab tagasi oma mehisuse. On valmis surema lahinguväljal ja alluma karistusele. Uus saatusepööre, temast on saanud kangelane. Kuurvürst korraldab talle triumfi, annab andeks üleastumise. Lõpeb sõjakalt, meeleoludest kantud. Kirjutatud äärmiselt rahvuslike meeleolude saatel. Kleist kutsus sakslasi üles võitlema Napoleoniga. Kleist tahtis Napoleoni mürgitada rotimürgiga. Need muutused olid sellised, et klassitsism ei tunnistanud neid. Klassitsistide jaoks karakter alati tahte suund
raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. 8. Nimetage liitkaristuse piirmäärad. a) Kui liitkaristuse üks osa on eluaegne vangistus, on ka liitkaristus eluaegne vangistus. b) Kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni piirmäära. c) Kui pärast kohtuotsuse tegemist, aga enne karistuse lõpuni kandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega määratud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat. Karistusest ja karistuse kandmiselt vabastamine 1. Mille poolest erineb karistusest tingimisi vabastamine vabastamisest süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile? Tingimisi vabastamine - süüdimõistetu vabastatakse tingimusel, et karistust ei pöörata täitmisele,
jms. Samuti tuleb tagada karistusseadustikuga loodud uute sanktsioonide ja mõjutusvahendite reaalse kohaldamise võimalus. Selleks tuleb nt välja arendada üldkasuliku töö tegemise võimalused ja rajada alaealistele mõeldud internaatkodud jms. Varalise kasu saamisele suunatud kuritegevuse puhul tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimisele, kahjude hüvitamisele ja varalisele karistusele. Rahvusvaheline kogemus näitab, et just majandus- ja organiseeritud kuritegevus on võib-olla ainukesed kuriteoliigid, mida on teatud määral võimalik ohjeldada ka üksnes karistusõiguse ja selle realiseerimisega - kuna nende toimepanijate eesmärgiks on kasum, kalkuleerivad nad seetõttu suhteliselt täpselt ka võimalikud kahjud sinna sisse, mistõttu vara võimalik kaotus avaldab isegi suuremat mõju kui tegelik karistusähvardus
salapärane paik. See võis eksitada, panna needuseid, haigusi, kuid ka kaitsta ohtude eest. Puust tehti tööriistu ja lõket. Vanad eestlased, nagu ka kõik teised soome-ugri hõimud, kummardusid puude poole ja omistasid neile suurt tähtsust: ,,Eestlased niisama kui soomlased on pühaks pidanud metsi ja metsaaluseid, ka üksikuid puid, nõnda, et keegi ei tohtinud neist lehtegi võtta", paljud talupojad matavad mõisnike keeldudele ja ettemääratud karistusele vaatamata salaja hiitesse oma surnuid, kirjutas Läti Henrik, kirjeldades 1220.aasta sündmusi Virumaa kohta (Eisen 1996: 44-46). Puu vastutas ka konkreetse inimese tervise ja elu eest. Oma puu asukohta hoiti saladuses ning seda püüti vähemalt kord aastas külastada. Agraarühiskonna arenguga hakati puid istutama kodu juurde (Heintalu. 2006b: 58). Kui germaani ja soome-ugri rahvaste usundis on puude kultus olnud päriskultuseks, siis slaavlased, kes 8
äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 124. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 125. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. Ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Jah, saab - karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised isikud ja juriidilised isikud, olenemata
riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine. Juriidilisele isikule süüteo eest määratavaks lisakaristuseks võib olla riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine ning loomapidamise õiguse äravõtmine. 119. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine (nt auto ära võtmine, millega veeti salakaupa), süüteoga saadud vara konfiskeerimine, kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, karistusjärgne käitumiskontroll, karistusjärgne kinnipidamine. Alaealisele kohaldatavateks mõjutusvahenditeks võib olla hoiatus, käitumiskontrollile allutamine, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.
seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. Rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse võib kohus, arvestades süüdlase tööalast, perekondlikku või tervislikku seisundit, määrata kandmisele ka ositi, määrates korraga ärakantava vangistuse, aresti või rahalise karistuse osade suuruse. Süüteo toimepanemisega võivad kaasneda lisaks kohaldatavale karistusele ka mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Sellisteks mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi ja alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. Konfiskeerimine kujutab endast süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga omandatud vara aravõtmist toimepanijalt. 102 Õiguse alused Psühhiaatriline sundravi on mõjutusvahend, mille kohus määrab isikule, kes on süüteo
annaabi.ee 
