Õiguse alused küsimused-vastused eksamiks 223-296 (0)

223-296
223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.
224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine?
V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates.
225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse?
V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.
226. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad?
V:Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames.
227. Mida reguleerib pärimisseadus?
V: Reguleerib pärimisõigust.
228. Mis on pärimisõigus?
V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile.
229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi?
V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.
230. Milline on abikaasa seisund pärijana?
V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks?
V: Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik.
232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi?
V: Toimub viimase tahte ehk testamendi järgi.

233. Mis on annak ja selle ese?
V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele).
234. Mis on sihtkäsund ja selle ese?
V: On pärandaja korraldus panna näiteks annakusaajale kohustus ilma, et kellelgi tekkiks sellele kohustusele vastavat õigust.
235. Mis on sihtmäärang ja selle ese?
V: Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel.
236. Kes on testamenditäitja?
V: Isik või isikud kes hakkavad testamendi järgi pärandivara jaotama.
237. Millised on testamenditäitja kohustused?
V: Testamenditäitja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, kui testamendist ei tulene teisiti. Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused. Testamenditäitja on kohustatud oma ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise.
238. Mis on testament ja millised on testamendi liigid?
V: Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
Liigid: Testament võib olla notariaalne või kodune.
239. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist?
V: Testament on ühepoolne ja seda saab alati vajadusel muuta iga kell. Pärimisleping on vähemalt kahepoolne ja muutmiseks vaja mõlema poole nõusolekut.
240. Mis on pärandi avanemine?
V: See on aeg millal tekib õigus pärijatel pärandust saada.
241. Kuidas saab pärandist loobuda ?
V:Kolme kuu jooksul peale seda kui pärija saab või peaks saama teada pärandaja surmast. Tuleb teha loobumisavaldus notari juures.
242. Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus?
V: Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.
243. Kuidas toimub testamendi täitmine?
V: Testamendi täitjaks saab notari juures avalduse andmisel, mille notar ka kinnitab. Testamendi täitja on kohustatut täitma kõik annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. On kohustatud pärandivara haldama heaperemehelikult ja tagama selle säilivuse. Peab andma pärandivara üle pärijatele vastavalt testamendi järgi.
244. Kes on kaaspärija?
V: Kaaspärijad ehk teised pärijad.
245. Milles seisneb pärandvara ühisus?
V: Selles, et teatud pärandvara kuulub ühiselt kõigile pärijatele.
246. Mida reguleerib perekonnaseadus ?
V: Reguleerib abielu ja lapsi puudutavail õiguseid ning kohustusi.
247. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?
V: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks toetamiseks ja lugupidamiseks. Neil on teineteise ja oma perekonna ees võrdsed kohustused. Nad peavad tagama endi ja oma perekonna heaolu.
248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?
V: Nad võivad enne abielu teha varalahususlepingu. Kui nad seda ei tee käsitletakse nende vara ühisvara põhimõtete järgi.
249. Mis on sugulus ?
V: Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad.
250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
V: See, et kui mehel ja naisel sünnib ühine laps, on nad kohustatud teda üleval pidama .
251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
V: Seaduse eesmärk on reguleerida tööandja ja töötaja suhteid. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab, et osapooled looksid töösuhte kus arvestatakse parimal võimalikul viisil mõlema osapoolte huvide ja heaoluga.
252. Mida reguleerib töölepingu seadus?
Seaduse eesmärgiks on reguleerida töötajate ja tööandjate suhteid nii, et tagada töötajaile heaoluriigi põhimõtteid arvestades piisav turvalisus ja anda ettevõtjatele võimalus realiseerida enda äriidee.
253. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
V: Võlaõigusseaduses sätestatu käib ka lepingute kohta kaasaarvatud töölepingu.
254. Mis on tööleping?
V: Tööleping on töötaja ja tööandja omavaheline kokkulepe mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööd ja tööandja maksma selle eest tasu. Võib olla nii suuline kui kirjalik.
255. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
V: Selles, et töölepingu järgi peab töötaja tegema töö isiklikult, töövõtulepingu järgi hinnatakse töö tulemust ja võib kasutada kolmandaid isikuid.
256. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
V: Nimi, isikukood ja elukoht. Palgatingimused. Tööajatingimused. Töökoha asukohatingimused. Töölepingu kehtivuse tingimused (kui ei ole tähtajatu).
257. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
V: Kas tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtajalise puhul määrab aja tööandja.
258. Mis on katseaeg , mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
V: Katseaja eesmärk on välja selgitada kas tööandja on töölisega rahul ja kas tööline tunneb, et tehtav töö on talle sobilik. Katseaja maksimaalne pikkus on 4 kuud.
259. Millised on töötaja kohustused?
V: Töötaja kohustused on pidada kinni töölepingus kehtestatud kohustustest. Kaasaarvatud töösaladuse hoidmine.
260. Millised on tööandja kohustused?
V: Ei tohi piirata töötaja õigusi ning täita samuti endale võetud kohustusi vastavalt töölepingule.
261. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
V: Kui nende eestkostja annab selleks loa. Sõltuvalt vanusest ja koolikohuslusest on töötundide vahemik alates 3mest tunnist -7me tunnini päevas.
262. Kuidas saab töölepingut muuta?
V: Lubatud vaid poolte kokkuleppel.
263. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute
kehtivust?
V: Ettevõtte üleminek tähendab seda, et üks isik omandab tehingu või seaduse alusel ettevõtte. Mõjutab vastavalt sellele kuidas uus omanik arvab selles suhtes, et ettevõtte alla kuuluvad ka selle töötajad ning masinad.
264. Mis on töölepingu lõppemise alused?
V: Tööandja on töötajat kohelnud ebaväärikalt, töö jätkamine tervisele ohtlik, tööandja on viivitanud olulised töötasu tasumisega.
265. Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?
V: See, et kas tööandja või töötaja avaldab soovi lõpetada kehtiv tööleping. Toimub kas töötaja või tööandja algatusel .
266. Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
V: Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7me päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas.
267. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
V: Ületunnitöö on tööaeg mis arvestatakse siis kui töötaja on teinud tööd üle kokkulepitud tööaja. Ületunni hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5-kordnse töötasu.
268. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
V: Puhkeaeg on kokkuleppeline aeg kus töötajale jääb 24 tunni jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust aega.
269. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
V: Osaline tööaeg on nö. Lühem tööaeg. Osalisele tööajale ei rakendu 40 tundi 7me päevases vahemikus põhimõte.
270. Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
V: Kui töötaja on tööd teinud ühes asutuses vähemalt 1a on tal õigus 28 kalendripäevasele puhkusele aasta jooksul.
271. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
V: Koostatakse puhkusegraafik.
272. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
V: Vanemapuhkus? Kas siis lapsepuhkus nagu? Emal või isal on õigus saada igal kalendriaastal lapsepuhkust kolm tööpäeva kui on 1-2 alla 14 aastast last ja 6 tööpäeva kui vähemalt 3 alla 14 aastast last või 1 alla 3me aastane.
273. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
V: Puhkusetasu on tasu mida maksab tööandja puhkusel olnud töötajale. Puhkusehüvitis on raha mida saab töötaja tööandjalt kasutamata puhkusepäevade eest töölepingu lõppemisel.
274. Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
V: Näiteks sisseastumiseksamite tegemisel on võimalik saada tasustamata puhkust.
275. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
V: Töötasu on tasu mille maksab tööandja töötajale tehtud töö eest. Töötasus lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
276. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
V: Töötajale makstakse lisatasu või suurendatakse tema palka.
277. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?
V: Näiteks lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad , rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks, ajutise töövõimetuse korra tagatis, tervisekontrollile suunatud töötaja tagatis, taseme- ja erialane koolitus, töölähetusse saadetud töötaja hüvitis.
278. Mis on töölähetus?
V: Töötaja saatmine tööle väljaspool töölepingus ettenähtud töö tegemise kohta.
279. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
V: Kinni tohib pidada seadusega kehtestatud makse ja näiteks valestiarvestatud avansse.
280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult
reguleeritud?
V: Töötaja võtab endale vastutuse, et talle tööülesannete täitmiseks antud vara säiliks. Selleks tuleb teha leping.
281. Millised on kahju hüvitamise põhialused?
V: Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
282. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
V: Et see oleks sõlmitud kirjalikult, see on ajaliselt piiritletud , kokku on lepitud varalises ülempiiris, töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult piiratud isikutel.
283. Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
V: Koostatakse kahju hüvitusleping.
284. Millised on tööandja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel, sh
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
V: Kõik peab olema nõuetekohane.
285. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse
nõuete täitmise osas?
V: Töötaja peab järgima talle määratud ettekirjutusi ja ohutusnõudeid.
286. Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise
kohustus töösuhetes?
V: Kohustus teavitada töötajalt juhul kui toimub ettevõtte üleminek või öeldakse töölepinguid kollektiivselt üles.
287. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
V: Teostab Tööinspektsioon.
288. Mis on individuaalne töövaidlus?
V: töötaja ja tööandja omavaheline lahkarvamus .
289. Kes lahendab töövaidlusi?
V: Töövaidlusi lahendab töövaidluskomisjon.
290. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja
kohustused?
V: Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks . Õigused: tutvuda takistamatult töötingimustega ja töökorraldustega, esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kaasata oma tegevusse eksperte. Kohustused: osalema konsulteerimisel ja informeerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajale, aitama kaasa töörahu hoidmisele.
291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid.
292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt.
293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
V: Lepitaja on erapooletu asjatundja , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust
294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende
korraldamine?
V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus.
295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest.
296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse )
297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu.
298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik.
299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
V: Karistusseadustikku käesoleva peatüki tähenduses või muud seadust mis näeb ette karistust süüteo eest.
300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
V: Ei, ainult karistust kergendaval ehk leevendaval on.
301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
V: Ainult Eesti territooriumil. Selle alla käivad ka Eesti riigile kuuluvad laevad ja lennukid olenemata nende asukohast.
302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud,
kellele ei kohaldata karistust?
V: Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Nendele ei kohaldata karistust kes on vabastatud karistuse kandmisest.
303. Milline tegu või tegevus on süütegu?
V: Süüteod on kuriteod ja väärteod.
304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
V: Väärtegu erineb selle poolest, et selle süüteo eest on põhikaristus kas arest või rahatrahv. Mitte vangistus .
305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees)
306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus .
307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu?
V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte.
308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ? Kuidas neid
piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
V: Sellised asjaolud kus isik tegu toime pannes kujutab endale ekslikult ette, et ta ei soorita midagi seadusevastast. Sellisel juhul vastutab isik ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.
309. Nimetage kuritegude raskusastmed?
V: Esimese ja teise astme omad. Esimese- vangistus on üle viie aasta või eluaegne. Teise- Vangistus alla viie aasta või rahaline karistus.
310. Millised on süüteost osavõtu vormid?
V: Osavõtjad on kas kihutajad või kaasaaitajad. Kihutaja on isik kes tahtlikult kallutab teist isikut seadust rikkuma. Kaasaaitaja on isik kes tahtlikult osutab kellegi teise seadusevastasele teole abi.
311. Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik?
V: Süüdimatu isik on isik kes on psühholoogi poolt teovõimetuks tunnistatud . Teda ei saa seaduslikult karistada. Piiratud süüdivusega isik on see kes konkreetselt antud tegevuse toimepanekul ei saanud oma tegevusest aru.
312. Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
V: Karistus on kohtuotsus mis määratakse isikule teatud teo toimepanemise eest. Karistuse eesmärk on kaitsta õiguskorra huvisid ja mõjutada isikut enam mitte sellised tegusid toime panema .
313. Nimetage põhi- ja lisakaristused.
V: Põhikaristus = Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine, arest, rahatrahv. Lisakaristus = tegutsemiskeeld, varaline karistus, juhtimisõiguse äravõtmine, relva- laskemoona omamise õiguse äravõtt .
314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks
karistusele?
V: Vestlust psühholoogiga, ühiskondlik töö, sundravile määramine.