Sotsiaal ja poliitiline filosoofia (1)

Sotsiaalpoliitiline filosoofia – eksami kordamisküsimused
Jonathan Wolffi „Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse“ alusel vastused
Sissejuhatus
1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused?
Laias laastus on neid kaks: „kes mida saab?“ ja „kes selle üle otsustab?“ Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele.
2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin ? Selgitage!
On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne .
Loodusseisund
1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus ?
Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa – me ei saa lihtsalt riiki tühistada – siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia.
2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist?
Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund.
See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile.
3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga?
Hobbesi järgi saab inimloomuse mõistmiseks kaks võtit: enesetunnetus (aus sisevaatlus – millised on inimesed ehk milline on nende mõtete, lootuste ja hirmude iseloom) ja füüsika printsiipide tundmine , kui „keha“ ehk mateeriat, millest me koosneme. Seos poliitikafilosoofiaga seisneb selles, et selleks, et mõista viimases olevat kodanikku peame mõistma neid inimloomuse kaht printsiipi .
4. Miks võrdleb Hobbes loodusseisundit sõjaseisundiga?
Sest meil puudub valitsus, mis reguleeriks ühiskonda – puuduvad reeglid, normid ning käib alaline sõda kõikidega ja pidev hirm surma saada. Pidev valmidus,valvsus võitluseks.
5. Milline on Hobbesi suhtumine moraali?
Hobbesi seisukoht on, et moraalimõistel puudub loodusseisundis rakendus – puudub õiglus ja ebaõiglus, õige ja väär.
6. Mis on Hobbesi järgi loodusseadused ? Mida need ütlevad?
7. Selgitage individuaalse ja kollektiivse ratsionaalsuse erinevust?
Kollektiivne ratsionaalsus on see, mis on parim igale üksikisikule, eeldades et kõik teised käituvad samuti nii – ratsionaalsus saavutatakse kollektiivselt. Individuaalne ratsionaalsus on see, et üksikisik käitub vaid endast lähtuvalt kuidas talle parim on – ratsionaalsus saavutatakse üksikisikuliselt.
8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään?
Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures.
9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist?
Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda.
10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele?
Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada , sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi.
11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses?
Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid .
12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit?
Nõustub, et loodusseisundis eksisteerib enesesäilitamistund, kuid lisab, et seal on olemas ka kaastunne ja seega ei ole konflikt nii kerge tekkima nagu Hobbesi ja Locki järgi. Meil on sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd kaasolendit kannatamas Rousseau järgi.
13. Milline on Rousseau arusaam ühiskonnast? Kuidas selleni jõutakse?
Esiteks arendame välja tööriistu, teiseks hakatakse koostööd tegema.
14. Hobbesi, Locki ja Rousseau võrdlus
Hobbesi järgi in. vaheliste konfliktide põhjuseks hüvede nappus, Locki järgi on looduses asju külluses. Hobbes: minu toodetu jõuab niikuinii teiste kätte; Lock: saab rakendada karistamisõigust või motiveerida alluma moraaliseadustele. Rousseau: nüüdisaegse kodaniku jooni on omistatud metslasele Hobbesi ja Locki poolt.
15. Mida väidab anarhism ?
Ei riigile! Loodusseisundis areneb inimeste vahel välja koostöö, inimesed on loomupäraselt head ja võib ju mõelda välja teatud poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis sarnaneksid riigile, et loodusseisundi puudusi vältida.
Riigi õigustamine
1. Kas kaitse pakkumine õigustab riiki?
Riik pakub kaitset kõigile, kuigi ta reaalselt ei suuda seda alati tagada. Kuna eelkirjeldatud loodusseisundites ei tahaks meist keegi elada, siis kaitse kui üks riigi peamisi funktsioone, teeb elu riigis vägagi heaks. Samas ei ole tihti vaja seadusi, et üks inimene teist tapaks, vaid selline käitumine oleks lihtsalt moraalne . Kuid samas võib säilida teatud hulk inimesi, kes teisi hirmu all võivad hoida.
2. Mis on riigi tunnuseks?
Riikidel on poliitiline võim või vähemalt pretendeerivad sellele. Igasugust seadusjärgset vägivalda või sundi teostab või selle järele valvab riik (nt politsei, kohtud). Vastutus kaitsta igaüht, kes elab riigi piirides.
3. Mis on poliitiline kohustus?
Poliitiline kohustus on kohustus alluda igale seadusele sellepärast, et see on seadus, mitte tingimata sellepärast, et sel seadusel meie arvates mingit sõltumatut moraalset õigustust oleks – seaduse järgimine seaduse enese pärast.
4. Millises vahekorras on poliitiline kohustus riigi õigustamisega?
Riik kirjutab ette poliitilise kohustuse. Poliitilised kohustused kehtivad kõigile, kes elavad selle riigi piires.
5. Mis on voluntaristlik riigi õigustamine?
Voluntarism : poliitiline võim minu üle saab tekkida ainult minu vabatahtlike aktide tulemusena ja teisel inimesel saab olla minu üle poliitiline võim ainult siis, kui ma ise olen talle selle võimu andnud.
6. Mis on ühiskondliku lepingu teooria?
Iga inimene peab olema kohustatud ( universalism ) ja poliitilised kohustused tekivad üksnes nõusoleku läbi (voluntarism).
7. Millised küsimused tekivad seoses ühiskondliku lepingu teooriaga?
Mõne käsitluse järgi oli teatud „algleping“ kunagi, mis meie esiisad sõlmisid.
Kas sai ikka eksisteerida selline leping? Kus on tõendid? Millises muuseumis ? Sellisest asjast peaks ajalooürikutes jälg olema. Siiski: kuidas saanuks selline leping üldse aset leida? Kuidas need metslased järsku hakkasid matsu jagama , et osata koostada selline juriidiline leping ja milliste kommunikatsiooni ja kooskõlastusvahenditega? Ja pealegi mida see tõestaks, kui see isegi olnuks? Eelneva põlvkonna leping ei saa panna siduma järgmist sellega.
8. Mida peab silmas vaikiva nõusoleku idee ja kuidas seda kritiseerida?
Vaikimisi riigi kaitset (või mingit muud hüve) kasutades antakse sellele oma vaikiv nõusolek ja nõnda ollaksegi vaikivalt riigiga seotud.
Hume : vaid alalisest elamist ei saa tõlgendada nõustumisena, sest mittenõustumisena tuleks seega arvesse vaid maalt lahkumine ning see on liiga radikaalne tingimus.
9. Mis on hüpoteetiline nõusolek ja milliseid probleeme sel on?
Oletuslik nõusolek: ütleb meile, mida me loodusseisundis teeksime või oleksime teinud. Et siis kui me oleksime loodusseisundis, siis me sõlmiksime lepingu riigi rajamiseks.
Eeldus on ju see, et poliitilised kohustused võivad tekkida vabatahtlike nõustumisaktide kaudu. Hüpoteetilised nõustumisaktid aga ei ole aktid . Ja seega ei täida see ühiskondliku lepingu teooria nõudmisi.
10. Kas anarhism pakub ühiskondliku lepingu teooria puuduste paistel rahuldavat alternatiivi?
Siiski on ühise seaduskogumi omamine palju tähtsam kui kellegi privaatne arusaam sellest, millised seadused on parimad. Me võime ju loota , et inimesed jõuavad omakeskis ise põhiliste moraaliprintsiipide tunnistamiseni, kuid miski ei anna meile selles osas tagatist.
11. Mis on utilitarismi põhiideeks ja kuidas iseloomustada kaudset utilitarismi?
Utilitarismi põhiideeks on mõte, et mis tahes olukorras on moraalselt õigeks teoks see, mis toob kaasa suurima võimaliku kasu(õnn, nauding , soovide või eelistuste rahuldamine).
Kaudse utilitarismi järgi on meil teatud seadustekogu , mida me siiski austame.
12. Mida väidab poliitilise kohustuse utilitaristlik teooria?
Riik kui seadustekogu andja ning elluviija on õigustatud siis ja ainult siis, kui ta aitab inimõnnele kaasa rohkem kui ükski teine teostatav ja konkureeriv ühiskonnakorraldus.
13. Mis on utilitarismi probleemiks?
Utilitarismi järgi on õige tegu see, mille tagajärjel on saadava õnne hulk suurem kui kaotatava. Sellise loogika alusel õigustaks utilitarism ju tihti varastamist nt kui teada ei saada, kuid seda utilitaristid küll väita ei tahtnud.
14. Mida väidab ausameelsuse printsiip ja millised on selle printsiibi puudused?
Igaüks saab riigilt hüvesid, seega oleks teiste suhtes aus, kui igaüks meist alluks riigi seadustele. Samas neid hüvesid keegi ei palunud , need lihtsalt anti ja seega kas meil on ikka kohustus vastuteenele? Kõikide inimeste ausameelsust on raske saavutada/kontrollida. Kõik peavad tunnistama riigi hüvesid, kuid see on vähetõenäoline.
15. Iseloomustage Hume kriitikat algse lepingu vaate suhtes.
3. Kes peaks valitsema?
1. Mis on demokraatia?
Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks.
2. Milliseid probleeme kerkib seoses demokraatiaga?
Demokraatia kui enamuse valitsemine ja kui üksikisikuga arvestamine. Oletame, et 51% inimestest tahab üht, kuid mis saab ülejäänud 49% soovidest? Enamus valitseb, kuid teiste üksikisikute kahjuks.
3. Mis on otsene demokraatia? Mis probleemid sellega seostuvad?
Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu (ideaal rahvahääletuse korras). Aga rahvas ei pruugi õiget valikut teha (motiivid, pädevus).
4. Mida väidab Platon demokraatia vastu ja millised on selle nõrgad kohad?
Kui inimene on haige, läheb ta arsti ehk spetsialisti juurde, kes kirjutab talle vastava ravimi. On ju ilmne, et ta ei lase rahvahulgal selle üle otsustada, et millist ravimit peaks võtma.
Siiski me käime ju arsti või arhitekti juures vaid konsulteerimisel ning ei oleks päris hea, kui sel oleks seaduse jõud. Keegi meist ei tahaks, et arhitekt otsustab meie eest ise – me küsime talt küll nõu ja erinevaid variante , kuid otsuse langetame meie ise. Samas võime me mõnikord ka arsti soovitusest loobuda (nt vaktsiinid vms).
5. Millised küsimused kerkivad seoses hääletamisega?
Segamotivatsiooniga hääletamine: ühed hääletavad selle alusel, mis vastab nende eelistusele; teised aga selle alusel, mida nad peavad ühiseks hüveks. Seega ütleb valimistulemus vaid seda, et enamus hääletas ühe kindla valikuvariandi poolt (ei sa eristada, et milline on selle ühtne motiiv).
6. Mis on demokraatia väärtused?
Demokraatlikes protsessides enestes on midagi väärtuslikku. Demokraatia väljendab kaht väärtust: vabadus ja võrdsus. Vabadus kui inimeste võimalus poliitilises otsustamises oma sõna sekka öelda ja võrdsus kui sellise vabaduse kõigile andmine.
7. Mis eristab Rousseau’ järgi üldist tahet kõigi tahtest?
Kõigi tahe – kõigi üksikute konkreetsete tahete tulemus. Üldine tahe – poliitika, mis on võrdselt kõigi liikmete huvides.
8. Millised on Rousseau’ käsitluse probleemid?
9. Mis on esindusdemokraatia ? Mis on osalusdemokraatia ?
Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi.
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt , esindajate kaudu.
10. Mida väidab Mill demokraatia kohta?
Mill pooldab esindusdemokraatiat . Milli arvates on valitsuse otstarve „parandada“ kodanikke ja korraldada nende avalikke asju. Valitsust tuleb hinnata mõju järgi üksikisikule, et kas nad parandavad moraali/intellekti ning kui tõhusad nad on avalikes küsimustes. (vt. ka seminaritekst ). Mill ohverdab võrdsuse ja jätab vabaduse – teatud kodanikud ei saa hääletada hariduslikel või majanduslikel põhjustel, samas kui teised võivad isegi rohkem hääletada.
11. Mis on võimude lahususe idee?
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
12. Mis on kaasaegse liberalismi keskne idee?
Veel, mis eksamiks tarvilik:
Rawlsi õigluseteooria – hüpoteetilise lepingu idee
Seisneb selles, et kui ollakse konfliktis, siis mõtteeksperimendi käigus püütakse end sellest eraldada ning kujutleda end ette algpositsioonis, mil me alles olukorda astume ning konflikti pole veel tekkinud. Ning olles kujutluses algpositsioonis, koostame lepingu, et mis me teeks , kui peaks nii juhtuma nagu juhtus (aga samas peame ära unustama selleks hetkeks, et tegelikult nii juhtuski, sest see mõjutaks ju meie otsust lepingu tegemisel).
Rawls väitis, et ühiskonna heaolu määrab tema kõige kehvemate kihtide heaolu, ehk teisiti öeldes need sotsiaalsed garantiid , mida see ühiskond suudab tagada oma kõige viletsamas seisus liikmetele . Rawlsi kontseptsiooni kohaselt ei ole ühiskonnas eri gruppide vahel toimuvad heaoluvahetused ekvivalentsed ning jõukate kihtide heaolu kasv ei mõjuta selliselt defineerituna vaeste kihtide heaolu kasvu.
Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Positiivne ja negatiivne vabadus
Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki , seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust , et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda.
Schumpeteri kaks demokraatiakontseptsiooni
1. Klassikaline demokraatiadoktriin
Demokraatiafilosoofiat selle kohta võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab ÜLDIST HÜVE, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia
2. Teine demokraatiateooria
Esindajate valimine muutub teisejärguliseks. Nüüd on rahva ülesanne tekitada valitsus või mingi muu vahepealne organ, mis omakorda tekitab riikliku täidesaatja või valitsuse.