100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmnm
Õppematerjali autor
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õel
Seletab inimeste käitumist; inimeste tegutsemist seletavad strukturaalsed tegurid tekste, millele autor vastas (kriitikud) konkreetseid kaasaegseid probleeme Kriitikuid: konventsioone, mille raames ta kirjutas Geoffrey Elton (1921-1994) poliitiline ajalugu, allikakesksus, ajalugu peab Teooria seos praktikaga: tegelema faktidega, ideed seda ei ole. ideoloogiad tegelevad legitimeerimisega Marksistid: määravaks tootmissuhted, kes kus asus; klassikonflikt; ideed olid kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad
Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese Elementide lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud enda peale parlamendi meelepaha, poliitilise konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgnevad 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II'le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta raamatu Kodanikust (De cive), oma kavas oleva kolmeköitelise filosoofilise peateose Filosoofia elemendid kolmanda osa, mis käsitles riigiteooriat. Veidi aega enne Inglismaale naasmist 1651 ilmus tema kuulus raamat ,,Leviatan", mida üldiselt peetakse tähtsaimaks ingliskeelseks poliitfilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa : Kehast (De corpore;1655) ja Inimesest (De homine;1658). Oma 1668. aastal lõpetatud teose Behemot kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal
Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi
Tal on olemas "valvurite" eluaegse hariduse plaan, mis varastel eluaastatel hõlmab mitte ainult kirjaoskuse, vaid ka muusikalise, matemaatilise ja sõjalise hariduse ning kehalise kasvatuse. Filosoofiat ei õpita üldse enne kolmekümnendat eluaastat. Viiele aastale filosoofiale järgneb siis viisteist aastat sõjaväeteenistust, ning neil, kes on selle auga läbinud, lubatakse püsivalt filosoofia juurde pöörduda puhkus, mida katkestab ainult oma osa täitmine "väsitavas poliitikaasjanduses". See viiks meid liiga kaugele, kui hakkaksime Platoni Riigi neid ja teisi tahke väga üksikasjalikult uurima. Eriti ei saa me süveneda küsimusse, milline on selle teadmise loomus ja sisu, mida Platoni kavatsuse kohaselt tema valvurid peavad valdama. Kuid meenutagem oskustöö analoogiat. Valitsemine on nagu arstikunst, meresõit või isegi põlluharimine see on oskus
Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid (Sokrates): Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab vale toimimine Platon voorusest ja õnnest Vabariik · Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast · Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa
Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine. Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Sobib kiireks mäluvärskendamiseks, kui muidu on kõik korralikult õpitud või märkmetetegemise aluseks - saad küsimusest maitse suhu ja siis loed tekste edasi.
Kõik kommentaarid