Surm elamistoiminguna täiskasvanu eas (0)

Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ 12-1
Pärja Õun
SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL
Referaat
    
Juhendaja A. Ehasalu
                                                            Tallinn 2015
SISUKORD
1. SURM JA SELLE PÕHJUSED 4
2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS 5
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7
SISSEJUHATUS
Töö autoriks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur Pärja Õun. Teema on aktuaalne , sest kõigile tervishoiu eriala spetsialistidele on oluline mõista surma ja suremise kaotusvalu, et osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Surra eelistatakse loomulikul teel vanana ning äkitselt, ent sugugi kõigi soov ei täitu. Surma võivad põhjustada mitmed tegurid, sh trauma, haigus, vägivald jm.
Töö eesmärk on tutvuda võimalike surma põhjustega ja õendusabiga surijale ning tema lähedastele.

1. SURM JA SELLE PÕHJUSED

Surma võib jaotada kliiniliseks ning bioloogiliseks surmaks. “Kliinilline surm on pöörduv vereringe , hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine , mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. Kliinilise surma tunnused on vereringeseiskus… , teadvusekadu… , tsüanootiline nahavärvus… , ebaefektiivne , agonaalne hingamine … ning arefleksia….” (Taaselustamine kliinilisest … 2005; 4).
Surmal on mitmeid põhjuseid. Surma saab jaotada ka oodatuks ja ootamatuks surmaks, millest viimane saabub valdavalt õnnetuste, vägivalla, enesetappude tõttu. ( Roper jt 1999: 374).
Oodatud surm täiskasvanu eas, eelneva suremisportsessiga, on valdavalt seotud ravile allumatu pöördumatu haiguse kuluga , mille kestvus võib olla väga erinev, kuid mis alati lõpeb surmaga. Läänemaailmas on valdavateks haiguslikeks surmapõhjusteks südamehaigused, vähk ja insult. (Roper jt 1999: 374). Aastal 2014 suri Eestis vanuses 15-64 südamehaigustesse 646, peaajuveresoonte haigustesse 111, kasvajatesese 943 inimest (Surnud surmapõhjuse...) .
Läänemaailma levinumaks noorte täiskasvanute ootamatuks surmapõhjuseks on liiklusõnnetused. Suure hukkunute arvuga on ka lennuõnnetused, mille esinemissagedus on harv, kuid surmaprotsent kõrge. Hukkumisi esineb ka tööstusaladel ning loodusõnnetuste tõttu. (Roper jt 1999: 374). Eesti statistika ameti andmetel toimus Eestis 2014. aastal vanuses 15-49 eluaastat 260 surma õnnetusjuhtumite läbi (Surnud surmapõhjuse...).
Vägivaldne surm on nii tsiviilisikute vaheline tapmine kui ka inimkaotused lahingutes (Roper jt 1999: 374). Eesti Statistika Ameti andmetel toimus Eestis 2014. aastal 42 tapmist ja 13 mõrva (Surnud surmapõhjuse...).
Soov lõpetada oma elu on eksisteerinud läbi ajaloo erinevatel põhjustel. Selliste juhtumite puhul on eriti oluline toetada lahkunu lähedasi ning vältida hukkamõistu. (Roper jt 1999: 374). Eesti Statistika Ameti andmetel toimus Eestis 2014. aastal 236 enesetappu , 114 nende hulgast olid vanuses 15-49 aastat. (Surnud surmapõhjuse...).

2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS

Õed kannavad kõigi tervishoiu professionaalide hulgast suurimat osa sureva patsiendi eest hoolitsemisel. Surma haiglas võib pidada ebaõnnestumiseks, sellegipoolest võtavad intensiivraviosakonnas tehtud uuringu alusel õed patsiendi surmaeelsel ajal tema ja tema perekonna eest hoolitsemist kui au ja privileegi. (Efstathiou jt 2014: 3189).
Õed peavad õppima hakkama saama keskkonnas, kus nad puutuvad pidevalt kokku suremise ja surmaga. Surijate ja lahkunutega tegelemist peetakse õe töö kõige stressi tekitavamaks osaks. Õe surmaga toimetulek sõltub oskustest suhelda patsientidega ja nende lähedastega, toime tulla enda emotsioonidega ning osata märgata teisi ja toetudes vaistule reguleerida oma emotsioone.(Bailey jt 2011).
Suhtlemise vallas väärtustasid patsiendid ning nende lähedased kõige enam läheduse tekkimist ning seda, et neid ei jäetud nende lahkumise perioodil üksi. Intervjuudest selgus, et patsiendid peavad tehtust tähtsamaks tegemise viisi. Uuring toob välja, et kuigi haiglates läheb suurem tähelepanu tehnilistele aspektidele, on patsientide ja nende lähedaste jaoks sellest veelgi olulisem humaanne hoolivus nende suhtes. (Bailey jt 2011).
Oskus toime tulla enda emotsioonidega surija hooldusel ning peale surma, on kriitilise tähtsusega, et leida tasakaal intiimsuse ja distantsi vahel; luua patsiendiga emotsionaalne suhe ja neid lahkumise eel toetada. (Bailey jt 2011).
Sugugi kõik patsiendid ei pruugi surmaks valmis olla. Ehkki võib arvata, et religioon võiks leevendada surmahirmu, uuringud seda ei kinnita. Patsiendi religioon võib tekitada temas nii surmahirmu, kartuses karistusele kui ka seda vähendada, lootuses päästele. Memphise Metotistide Liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel oli lahkumishirm eeskätt seoses tegemata jäänuga, teiselt küljelt rahulolu neil patsientidel, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil järgi arengu tippu ning teinud kõik, mis soovitud ja plaanitud. (Neimeyer jt 2011). Eriksoni arengupsühholoogilise teooria alusel peavad kõik inimesed endas käsitlema erinevaid isiksusega seotud küsimusi . Erikson jagas arengu etappideks , kusjuures tuleb täielikuks arenguks kõik etapid järjest läbida. (Maier 1969).

KOKKUVÕTE

Surmal on erinevaid põhjuseid. Surma võib jagada oodatuks ja ootamatuks; kliiniliseks ja bioloogiliseks surmaks. Oodatud surm täiskasvanu eas saabub enamasti pikaajalise haiguse tagajärjel, seevastu ootamatu surm tekib traumade, õnnetuste, vägivalla, erakorraliste haigusseisundite või enesetappude tõttu. Kliiniline surm on pöörduv, seevastu bioloogilise surmaga saavad alguse pöördumatud kahjustused. Õed kannavad suurimat vastutust surevate patsientide eest hoolitsemisel, mistõttu on nende jaoks eriti oluline osata toime tulla surmaga ning sealjuures ka toetada ning mõista patsienti. Õe surmaga toimetulek sõltub oskustest suhelda patsientidega ja nende lähedastega, toime tulla enda emotsioonidega ning toetudes vaistule reguleerida oma emotsioone. Memphise Metotistide liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel aktsepteerisid surma lihtsamini patsiendid, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil arengu tippu ning jõudnud teha kõik, mis soovitud ja plaanitud.

KASUTATUD KIRJANDUS

Bailey, C., Murphy, R., Porock, D. (2011). Professional tears: developing emotional intelligence around death and dying in emergency work . Journal of Clinical Nursing, 20, 3364–3372.
Efstathiou, N., Walker, W. (2014). Intensive care nurses’ experiences of providing end-of-life care after treatment withdrawal: a qualitative study . Journal of Clinical Nursing, 23, 3188–3196.
Maier, H.W. (1969). Three theories of child development : the contributions of Erik H. Erikson, Jean Piaget, and Robert R. Sears, and their applications. New York : Harper & Row.
Neimeyer, R. A., Currier, J. M., Coleman , R., Tomer, A., Samuel , E. (2011). Confronting suffering and death at the end of life: the impact of religiosity, psychosocial factors, and life regret among hospice patients. Death Studies , 35: 777–800.
Roper, N., Logan , W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar.
Starkopf, J., Sipria, A., Reinhard, V. (2005). Taaselustamine kliinilisest surmast. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilisest_surmast__ravijuhis.pdf (10.11.2015).
Surnud surmapõhjuse, soo ja vanuserühma järgi. Eesti Statistikaamet . http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV56&ti=SURNUD+SURMAP%D5HJUSE%2C+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI&path=../database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/10Surmad/ (20.11.2015)