Narkokuritegude kohtupraktika ja seadusloome analüüs (3)

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut
Taavi Käärid
NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS
Uurimustöö
Juhendaja: Marianne Paimre
Tallinn 2010 Sissejuhatus
Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga. Samuti ulatuvad narkootilise aine müügist saadud tulud mitmetesse miljarditesse kroonidesse. Sellest tulenevalt on seadusandja sanktsioneerinud eelpool nimetatud süütegude toimepanemist eriti rangelt . 01. jaanuaril 2004. aasta jõustunud seadusega muudeti karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks, väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse.
Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika , mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed.
Töö esimeses osas lahkab autor kehtivat regulatsiooni, peamisteks allikateks on siinkohal kehtiv karistusseadustik , selle eelnõu, samuti õigusteadlaste arvamused nii artiklites, toimetistes kui ka kommentaarides. Esimese osa eemärgiks oleks välja tuua kehtiva seadusakti mõte, suhtumine ja seadusloome eesmärk. Samuti proovib autor välja tuua ka Euroopa Nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni, arvestades siinjuures karistuste määramisel olulisi aspekte.
Teises osas käsitleb ja analüüsib autor eesti kohtupraktikat, siinkohal mitte niivõrd kaasust ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes, on alust arvata, et seadusloome ja riigi suhtumine vastavatesse kuritegudesse ei jõua lihtsalt karistuste kohaldamisel õiglasesse rakendamisse ning ei täida enda eesmärki. Narkootikumid Eestis
Üldiselt on narkootikumid käsitletavad kui keemiline aine, mille tarvitamine toob kaasa kasulikke või kahjulikke reaktsioone kehas. Puudub universaalselt aktsepteeritud klassifikatsioon või süsteem hindamaks, milline aine on käsitletav kui narkootikum .1 Samas annab ÜRO narkootiliste ainete ühtne konventsioon narkootilise aine definitsiooniks järgneva: narkootiline aine on mis tahes looduslik või sünteetiline aine, mis on kantud sama akti I ja II nimekirja.2 Seega jäetakse definitsioon lahtiseks, andes võimaluse vajadusel lisada nimekirja uusi, siiani tundmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Vastava ÜRO narkootiliste ainete ühtse konventsiooni ratifitseeris Riigikogu 1996. aastal, samal aastal ratifitseeriti ka 1971 . aasta psühhotroopsete ainete konventsioon.3
Riiklik uimastipoliitika hakkas kujunema 1997. aastal, mil valitsus võttis vastu kaks olulist dokumenti, eesmärgina panna paika uimastipoliitika juriidiline, institutsiooniline ja poliitiline raamistik ­ Narkomaania ennetamine ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastatel 1997-2007, ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007.4 Nendes kahes dokumentidest avaldus riigi karm suhtumine narkootikumidesse, pannes peaeesmärgiks preventsiooni, võitluse narkokuritegevusega ja andmete kogumise olukorra kohta.5 Narkootikumide kontrolli strateegia toimimise oluliseks osaks on vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning tervele ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks näeb narkomaania ennetamise riiklik strateegia ette raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamise.6
Traditsioonilise kontseptsiooni kohaselt on narkootikumide kontrollimise strateegial kaks haru: pakkumise vähendamine ja nõudluse vähendamine. Peamiselt mõistetakse narkootikumide tarne ehk varustamise vähendamist kui seadustes keeldude jõustamist, samas nõudluse vähenemine hõlmab aga kliinilist kui ka sõltuvuse vastast ravi, samuti ka hulga
1 S. Phelps. World of criminal justice. Vol 1 - USA 2007, lk 243. 2 http://www.riigiteataja.ee/akt/13081833 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13082019 4 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.valitsus.ee/failid/Narkomaania_ennetamise_riiklik_strateegia.pdf 5 M. Paimre. Narkomaania probleemid Eesti ajakirjanduses ja poliitikas. Juridica Nr 4 2010. 6 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eusk.tai.ee/?id=547 tegevusi, mis hoiaksid ära noorte narkootikumide kasutamist (nt meediakampaaniad, kooli 7 haridusalased programmid jne).
17. detsembri 2003. aasta seadusemuudatusega korrigeeriti olulisel narkootikumidega seotud kuritegude eest määratavaid sanktsioonimäärasid. Eelkõige toob seadusemuudatuse eelnõu karistusmäärade karmistamise põhjusena välja vastavate kuritegude kasvu eelnõule eelnevate aastate jooksul. Kavandatud muudatused olid tingitud vajadusest oluliselt karmistada narkokuritegude eest mõistetavaid karistusi, millega oleks võimalik tagada rahva õigustundele vastava karmima karistuspoliitika rakendamise. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et vastavate süütegude toimepanijad jagunevad kahte gruppi. Esiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitaja ehk sõltlane, kes vajab ravi sõltuvusest vabanemiseks, ning teiseks, kurjategijad, kes panevad toime tegusid kasu saamise motiivil, seejuures vahendeid valimata, olles seega ohuks ühiskonnale, rahvatervisele ning elanike turvalisusele.8
Vastavalt eelnõu seletuskirjale on just karistamatuse tunne üheks narkokuritegevuse leviku ja kerge kättesaadavuse põhjuseks. Narkokuritegevus ja narkootikumide lai levik on otseses seoses narkosõltlaste arvukusega, kes omakorda moodustavad suure osa isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanevatest isikutest. Samuti annab narkokuritegevus suurte sularahavoogudega võimaluse organiseeritud kuritegevuse arenguks ja kasvuks.9 Lisaks on narkootikumidel otsene mõju nende tarvitajatele, peamiselt HI-viiruse ja hepatiidi kiire leviku näol; narkootikumide tarvitamine toob ühiskonnas kaasa kaudseid mõjusid, seda nii ühiskonnale, ravikulutuste tõusmisena või sotsiaalse toimetuleku vähenemisena.10
Euroopa Nõukogu 25. oktoober 2004. aasta raamotsusega kehtestati miinimumnõuded ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuse kohta. Raamotsuses jäetakse reguleerimata teatavat liiki isikliku tarbimisega seotud juhud , mille kohta nõukogu ei anna liikmesriikidele juhiseid ning suuniseid, kuidas neid oma siseriiklikus õiguses reguleerida. Seda teed on mindud ka Eesti õiguses, kus tarbimine ei ole kriminaliseeritud, ehk peamine rõhk on pandud narkootiliste ainete varustajate ja turustajate tegude vastu võitlemiseks.
7 Informing America's Policy on Illegal Drugs: What We Don't Know Keeps Hurting Us. Manski, Charles F. Pepper, John Petrie. National Academies Press. Jul 2001 8 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 84 SE ja 102 SE II. Arvutivõrgus kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=-84 9 Ibid 10 24 september 2003 lugemine. Nõukogu arvates peaksid liikmesriikide poolt ettenähtud sanktsioonid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmama vabadusekaotuslikke karistusi.11
Narkootikumidega seotud süüteod ning nende karistusastmed
Kehtiva karistusseadustik liigitab narkootikumidega seotud süüteod rahvatervisevastaste süütegude peatükki, narkokuritegusid käsitleb karistusseadustik paragrahvides 183 kuni 191, vastavalt siis 12. peatüki esimeses jaos. Tegu on süütegudega, mis kujutavad üldises plaanis ühiskonna nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele tõsist ohtu, kus tagajärjed avalduvad, mitte päevi ja kuid, vaid aastaid hiljem. Siinjuures tuleks eraldada kaks külge, esiteks narkomaania, mis vajab oma sotsiaalpsühholoogilise ja meditsiinilise probleemist tulenevalt paindlikku lähenemist, teiseks narkokaubandus , mis omakorda peaks olema tõkestatud otsustavate ja karmide karistusõiguslike meetmete rakendamisel.( viide )
Jaanus Rahumägi on öelnud enda 17. detsember 2003 riigikogu istungi ettekandes, et seaduse rangus peab vastama rahva õigustundele. Seadusemuudatus ei suru otseselt rangemaid karistusi peale, kuid jätab kohtunikele võimaluse määrata vajadusel kurjategijale äärmiselt range karistus .12
Tinglikult öeldes saab karistusseadustikus jagada narkootikumidega seotud süüteod kolme gruppi:
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine13- §183 - §185;
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine- §186 -187;
11 Euroopa Nõukogu 24. okt 2004 raamotsus 2004/757/JSK. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur - lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:335: 0008 :0011:ET:PDF 12 Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (84 SE ja 102 SE) kolmanda lugemise stenogramm . Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1071658800#pk2000010354 13 Käitlemine - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine , valdamine , vahendamine , tarbimine, kasvatamine , korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine , vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus (NarkoS) §2 lg 3. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik kasvatamine ja levitamine- §188 - §189.
Käitlemisega seotud süüteod
Esimene narkootikumidega seotud süütegusid käsitlev paragrahv karistusseadustikus on 183, mis kriminaliseerib narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käsitlemise. Vastavalt seadusandjale on siinkohal määratud sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus , paragrahvi teine lõik nimetab raskendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemist grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Vastavalt seadustikule määratakse sellisel juhul isikule rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.14 2004. aasta jaanuaris jõustunud seadusmuudatuse kohaselt tõsteti karistuse ülemmäär ühelt aastalt kolmele, seega muudeti karistuse skaalavahemik laiemaks.
Vastavas paragrahvis toodi isikukaristusõiguse muudatus sisse 1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatusega, mil §183 muutus kahelõikeliseks, kus kvalifitseeritud koosseisu puhul on toimepanija varasem kuritegelik minevik kui vastutust raskendav ajaolu.
Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemist on käsitletud karistusseadustiku §-s 184. Kuriteo toimepanemise eest nähakse ette ühe- kuni kümneaastane vangistus. Tegu on narkokuritegevuse vastu võitlemise põhiparagrahviga. 15 Kui aga tegu on toime pandud, sarnaselt eelmises paragrahvis käsitletule, grupi või juriidilise või faktilise retsidiivi poolt, karistatakse teo toimepanijat kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seega nähakse sanktsioonina ette suhteliselt kõrge karistus, mille ülemmäär on sarnane mõrvaga16 - 15 aastat. Võrreldes aga karistusastmeid raske tervisekahjustuse17 tekitamise eest ja suures
14 Siinjuures on oluline, et süüteokoosseisu objektiivse külje täidab nii juriidiline kui ka faktiline retsidiivsus , alates uuest redaktsioonist (01.01.2004) ei ole vajalik ka samaliigiline korduvus , piisab ükskõik millise kuriteo korduvast toimepanemisest. 15 Komisjoni istung 04.11.2003 http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/minfo.handling_stages?assembly=10&id=102&SUBMIT=Eeln%F5u+menetlu setapid 16 Karistusseadustik §113 17 Karistusseadustik §118 koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemist retsidiivi või grupi poolt, on karistuse ülemmäär narkosüüteo puhul isegi kolm aastat kõrgem. Seega väärtustatakse siinkohal rahvatervist rohkem kui üksikisiku tervislikku olukorda, mis on küll tervitatav nähtus, kuid siiski suures koguses narkootilise aine käitlemise puhul on tagajärgedeks tihtipeale kõik §-s 118 välja toodud olukorrad.
17. detsembri 2003. aasta seadusega muuteti ka vastava karistuse määrasid - ülemmäära viielt aastalt kümnele. Raskendavate asjaolude ilmnemisel võib kohus kohaldada kolme- kuni kümneaastase karistuse asemel kolme- kuni viieteistaastast vangistust. Vastava muudatustega toodi sisse ka uuendus, nimelt raskendava asjaoluna teo toimepanemist suure varalise kasu saamise eesmärgil või kuritegeliku ühenduse poolt. Siinkohal saab kehtiva regulatsiooni kohaselt määrata kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse . Lisaks kohaldab paragrahvi kolmas ja neljas lõik karistust juriidilisele isikule, esimeses lõigus nimetatud kuriteo korral rahalist karistust ning teises lõigus nimetatud kuriteo korral lisaks rahalisele karistusele sundlõpetamist.
Karistusseadustikus on kriminaliseeritud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemine nii väikeses kui ka suures koguses, vastavalt siis §183 ja §184. Esimese paragrahvi süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine või vahendamine, samuti edasiandmise eesmärgil aine väikeses koguses valmistamine, omandamine või valdamine. Koguse määramisel tuleb tuvastada puhta, mitte seguaine kogus. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusele loetakse suureks koguseks ainekogus , millest piisab vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks.18 Praktikas toimub narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine segu kujul, seda eriti narkokaubandusketi madalamatel astmetel. Lisatud aine üldjuhul iseseisvalt joovet ei tekita, siis võib eeldada, et seadusandja soovis segu ja puhta aine võrdsustamisega seadustada presumptsiooni , et iga tarbimisdoosiks jagatud ainekogus tekitab joobe vähemalt ühele inimesele.19 Siinjuures määrab vastava kümnele inimesele joobe tekitamise kindlaks ekspert, kelle oskuste abil selgitatakse iga aine puhul eraldi välja selle joobe tekitamise aste. Seega on loobutud kindlalt määratlemast aine koguseid, mis vastavate sätete all laveeriksid. Piisab üksnes kuni kümnele inimesele vajaliku koguse käitlemisest.
18 NPALS §31 lg 3 19 Kommentaarid Järgmine paragrahvi iseloomustab aga suunatus mitme õigushüve kaitsele, lisaks üldisele õigushüvele kaitstakse üksikisiku, so alaealise tervist ja normaalset arengut.20 Paragrahv 185 järgi karistatakse täisealist isikut narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule kuni viieaastase vangistusega. Raskendavate asjaoludena on välja toodud kuriteo toimepanemine grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamisekohas. Lisaks on nimetatud paragrahvis määratud raskendavaks asjaoluks veel juhu, kui edasiandmise esemeks oli narkootiline või psühhotroopne aine suur kogus. Sellisel juhul annab seadus kohtule võimaluse määrata kolme- kuni viieteistaastane vangistus.
Ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamisega seotud süüteod
Paragrahvis 186 sätestatud süüteoga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis, kuigi narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine ei ole kuritegu, kujutab tarvitajate ringi suurendamine ohtu rahvatervisele.21 Paragrahv 186 sätestab narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikule tarvitamise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Siinjuures võib kallutamine seisneda süüdlase tegudes: meelitamine , sundimine, kaasatõmbamine, pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. 22 Enne 2003. aasta lõpus jõustunud seadusemuudatust oli vastava sätte karistuse ülemmääraks üheaastane vangistus, seega muutus karistuse ülemmäär ligi kolm korda suuremaks .
Seadustik määrab aga alaealise narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamise eest ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. (uimastava aine kohta vt komm ) Raskendava asjaoluna on väljatoodud retsidiivsus, sellisel juhul karistatakse isikut kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Enne seadusmuudatust aga karistusseadustik raskendavaid asjaolusid vastava sätte korral ette ei näinud, karistuse ülemmäär aga tõusis alaealise kallutamise puhul viielt aastalt kümnele. Seega muudeti
20 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. trükk. Juura 2009. Lk 501 21 Kommentaarid
22 Kommentaarid sanktsioonimäära kaks kord karmimaks, mis annab selge viite riigi intolerantsusest vastavate kuritegude suhtes.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku kasvatamise ja levitamisega seotud süüteod
Karistusseadustik näeb ette23 unimaguna , kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Raskendavate asjaoludena24 tuuakse sättes välja teo toimepanemist grupi või juriidilise või faktilise retsidiivi poolt, sellisel juhul karistatakse ühe kuni kümneaastase vangistusega. Seadusemuudatus põhikaristusena muudatusi ette ei näe, küll aga lisatakse raskendavad asjaolud .
Kehtiv regulatsiooni kohaselt on kriminaliseeritud ka narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine, nimelt seadustiku paragrahv 184 nimetatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamise, valdamise või üleandmise või selleks rahaliste vahendite eraldamise eest karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Juriidilise isiku korral aga rahalise karistusega. Kuigi üldpõhimõttena on karistusseadustikus loobutud süüteo ettevalmistamise karistatavusest, sättes narkootikumide tarbijate ringi suurenemisega seotud ohtusid silmas pidades eraldi lõpuleviidud süüteona kriminaliseeritud paragrahvis 184 nimetatud teo ettevalmistamine.25 Seadusemuudatuse (viide) eelmine redaktsioon (viide) muutusi ette ei näe, küll aga lisati kohtu kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise vastavalt siis seadustikus sätestatule.26
23 KarS §188
24 KarS §188 lg 2
25 Kommentaarid 26 KarS §832 25
20 Alammäär 15 Ülemmäär 10 Alammäär* 5 Ülemmäär* 0 §183 §184 §185 §186 §187 §188 §189
*Karistusmäärad raskendavate asjaolude ilmnemisel.
Joonis 1. Sanktsioonide alam- ja ülemmäärad paragrahvide lõikes
Selgelt on nähtav sanktsioonimäärade erinevust esiteks suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise eest ning teiseks on sanktsioonimäärad üllatavalt piiratud alaealise ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamise puhul. Seega peaks tabelist olema väljaloetav seadusandja mõte, kus kohtule jäetakse narkootilise aine käitlemise puhul karistuse määramise võimalus vastavalt õigustundele, samas piiratakse alaealise tarvitamisele kallutamise puhul karistusemääramist võimalikult palju.
Euroopa Nõukogu raamotsus 2004/757/JSK
Raamotsuse teine artikkel kohustab liikmesriike vastu võtma meetmeid, et karistatavad oleksid järgnevad õigusvastased teod:
a) ,,uimastite tootmine, valmistamine, ekstraheerimine, ettevalmistamine, pakkumine, müügiks pakkumine, turustamine, müük, kättetoimetamine mis tahes tingimustel, vahendamine, edasisaatmine, transiit, vedu, import või eksport";
b) ,,unimaguna, kokapõõsa ja kanepitaime kasvatamine";
c) ,,uimastite hoidmine või ostmine , pidades silmas üht punktis a loetletud tegevustest";
d) ,,uimastite lähteainete valmistamine, transportimine või pakkumine, kui on teada, et need on mõeldud uimastite ebaseaduslikuks tootmiseks või valmistamiseks".
Raamotsuses antakse liikmesriikidele suunis, et vastavate õigusvastaste tegude toimepanemise eest karistatakse vangistusega maksimaalse pikkusega vähemalt 1-3 aastat. Juhul kui eelpool punktides a - c nimetatud tegu hõlmab aga suuri uimastikoguseid või mis tekitavad väga suurt kahju inimese tervisele või mis on kahjustanud väga paljude inimeste tervist, karistatakse kriminaalkorras vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 5- 10 aastat.
25 20 15 10 5 0 §183 §184 §185 §186 §187 §188 §189
Raamotsus 2004/757/JSK Karistusseadustik
Joonis 2. Karistuste maksimaalpikkused karistusseadustiku ja raamotsuse 2004/757/JSK võrdluses
Jooniselt 2 tuleneb seadusandja selge range hoiak narkootilise ja psühhotroopsete ainetega seotud süütegude suhtes, kus on eriti raskelt sanktsioneeritud narkootilise aine käitlemist suures koguses. Lisaks eeltoodule määrab raamotsus vangistuse maksimaalpikkuse 10 aastat isikutele, kes panevad teo toime 21. detsember 2003 ühismeetmes 98/733/JSK nimetatud kuritegeliku ühenduse raames.
Euroopa Nõukogu annab enda otsuses 2004/757/JSK suunise liikmesriikidele, et narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses tuleb ette näha maksimaalse karistusena vähemalt 1-3 aastane vangistus, käitlemise eest suures koguses aga 5-10 aastane vangistus. Kehtiva karistusseadustiku kohaselt antakse ka kohtule vastava karistuse määramise võimalus. Tuntav erinevus karistusseadustiku ja raamotsuse vahel on aga kuritegeliku ühenduse poolt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest määratav karistus. Nimelt Euroopa Nõukogu suunise järgi on sanktsiooni pikkuse ülemmäär vähemalt 10 aastat vangistust, Eestis seadusandja on aga siinkohal määranud vastava teo eest karistuse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Seega on ülemmäär vähemalt kaks korda kõrgem ja karmim , kui Euroopa Nõukogu soovitab . Samuti on karistusseadustikuga antud kohtule võimalus määrata äärmuslikes olukordades ka eluaegne vangistus. Kehtivast regulatsioonist tulenevalt on tuntav riigi suhtumine ja poliitika vastavatesse kuritegudesse üldisemalt, kus pigem määratakse võimalikult karm karistus narkootiliste ainetega kaubitsejatele ning turule toojatele. Narkootikumide tarvitamine
35
30
25
20
15
10
5
0 1995 1999 2003 2007
Narkootikumide tarvitamine protsentuaalselt
Joonis 3. Narkootilise aine proovimine 15-16 aastaste kooliõpilaste hulgas ESPAD andmetel.
Narkootiliste ainete tarvitamine kooliõpilaste hulgas näitab selget tõusutrendi, kus narkootilist ainet oli 1995. aastal proovinud ligi 7% 15-16 aastastest kooliõpilastest, 2007. aastal oli see aga 30%. 2
Karistuse määramine
Sanktsioonide kohaldamine ei ole omane üksnes karistusõigusele, kuid teistest harudest teeb selle eriliseks asjaolu, et ta kasutab sanktsioone üksnes kõige raskemate rikkumiste korral, st siis, kui see on sotsiaalsete väärtuste ja õiguskorra kaitsmiseks hädavajalik. Sanktsiooniga karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, vaid mõjutab neid karistusega.27 Järelikult on sanktsioon üks peamisi ja efektiivsemaid vahendeid, mis seadusandjale õigusriigis antud on.
27 Sootak, karistusõiguse alused, 19 Karistuse kohaldamisel lähtub kohus seadusandja poolt antud hinnangust teole , tegu on otsusega, mille puhul hinnatakse toimepandud tegu ning seadusandja antud hinnangut sellisele teole. Järelikult on karistuse kohaldamine seadusandja poolt üldisena tehtud väärtushinnangu konkretiseerimine e. konkreetses ajas tehtav väärtusvõrdlus. Karistuse liigi ja määra abil annab seadusandja teole üldise hinnangu, mida järgides peab kohus isiku teole vastava hinnangu andma.28
Seadusemuudatuse eelnõu kandavaks eesmärgiks on määrata narkokuritegude eest õiglane ning rahva õigustundele vastav karistus, mis peaks olema hoiatuseks tulevastele narkokuritegude toimepanemisel ning hoidma ära narkokuritegude toimepanemise.29 Seega on seaduse eesmärgiks korrigeerida ja tugevdada karistuste nii üldpreventatiivset kui ka eripreventatiivset mõju.
Üldpreventatiivse mõju saavutamiseks võib piisata võimalikult karmist karistusest , samas peab karistus olema eripreventatiivse mõju tagamiseks õiglane, andes võimaluse ja pannes süüdimõistetu väärtushinnanguid muutma või neid korrigeerima. Üksnes karistuse määramine õiges koguses ja määras tagab eripreventsiooni põhimõtete rakendatavuse. Karistus saab aga olla õiglane üksnes mõlema poole, nii seadusandja kui ka kohtuniku koostöös ja tööjaotuses. Seadusandja poolt antavad karistusliigid ja raamid annavad väga üldise pildi ja ettekujutuse õigest ning õiglasest karistusest, samuti puudub seadusandjal võimalus seadusloome tulemusel ette näha kõikvõimalikke olukordi vastava kuriteo toimepanemisel. Seega jääb õiglase karistuse määramise kohustus üksnes kohtunikule.30
Karistuse määramine ei saa kunagi olla täpne subsumtsiooniprotsess nagu teo paigutamine eri- või üldosa vastava sätte alla. ,,Õiglane karistus on loomingulise sotsiaalse akti tulemus." (E.Dreher) Karistuse mõistmine ei tohi olla kontrollimatu kohtulik väärtushinnang, oluline on karistuse kui kaalumisprotsessi tulemuseni jõudmine kindlate ja kontrollitavate asjaolude hindamise kaudu.31
Vastavalt Euroopa Nõukogu otsusele 2004/757/JSK tuleb karistuse määramisel lähtuda faktilistest asjaoludest, nagu kaubitsevate uimastite kogus ja liik ning kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse raames. viide.
28 Sootak, J. Sanktsiooniõigus, Juura Tallinn 2007 29 Eelnõu 102 & 84 SE 30 Sootak 31 Ibid Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni art 3 p-st 5 tulenevalt peavad osalisriigi kohtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude puhul arvestama raskendavate asjaoludena (1) osalemist õigusrikkumise toimepanemises organiseeritud kuritegeliku ühenduse liikmena; (2) osalemine mõnes muus rahvusvahelises organiseeritud kuritegevuses; (3) osalemine mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mida on soodustanud nimetatud õigusrikkumise toimepanek; (4) õigusrikkumine on toime pandud vägivalda või relva kasutades; (5) õigusrikkuja on ametiisik ja toimepandud tegu on seotud tema ametiseisundiga; (6) alaealise kaasatõmbamist või ärakasutamist; (7) õigusrikkumine on toime pandud kinnipidamisasutuse, õppe- või teenindusasutuses või nende vahetusläheduses või muus kohas, mida õpilased ja üliõpilased kasutavad õppe-, spordi- ja muuks ühistegevuseks; (8) isik on varem süüdi mõistetud, eriti sama õigusrikkumise juhul nii välisriigis kui ka oma riigis.
Kohus peab siiski peamiselt enda otsuses toetuma isiklikele väärtushinnangutele. Tegu on seadusandja ja seaduse kohaldaja vahelise suhtega, kus esimene annab juhised ning raamistiku , mida teine järgima ning kohaldama peab. Selline meede võib aga laiade sanktsioonimäärade kasutamisel ebaefektiivseks osutuda. Just eelkõige seetõttu, et liialt suur valikuvõimalus annab kohtule võimaluse, ja ka paneb ta valikute ette, mida inimloomusest tulenevalt võib vääralt kohaldada või mõista. Näiteks narkootikumide ja psühhotroopsete ainete puhul on tagajärg kauge ning faktiliselt fikseeritamatu, mistõttu on keeruline kuriteo tegelikku raskust ja suurust märgata ning määratleda. Seega tekib olukord, kus ühelt-poolt peaksid karistusmäärad olema võimalikult laiad , andes kohtule võimaluse teha nii ühiskonna kui süüdistatava suhtes õiglane otsus, teiselt poolt aga vältides võimalikke liigleebeid otsuseid, peaks tegu olema selgelt ja üheselt mõistetavate piiritletud sanktsioonidega.
Kohtupraktika
Aastal 2009 narkokuriteod kokkuvõttes vähenesid, erinevalt aastatest 2007 ja 2008, registreeriti 2009. aastal alla 1000 narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumi, mis tähendab, et vastavate kuritegude üldarv langes 2006. aasta tasemele. 2008. aastal moodustasid narkokuriteod ligi 3% kogu registreeritud kuritegevusest, mil registreeriti kokku 1558 narkokuritegu, sh 1143 narkootilise aine suures koguses käitlemise juhtu, mis moodustasid omakorda ligi 73% kõigist narkokuritegudest. 32
1400
1200
1000
800
600
400
200
0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
§ 183 väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine § 184 suures koguses ebaseaduslik käitlemine § 185 edasiandmine nooremale kui 18.a isikule
Joonis 4. Registreeritud kuritegude arv aastate lõikes.
Joonis nr 4 toob selgelt välja 2005 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse määramise erinevused. Enne juulit 2005 määras suure ja väikese narkootilise ja psühhotroopse aine koguse Vabariigi Valitsus määrusega, kus oli vastavalt välja toodud kindla narkootilise aine kogus, millest alates hakatakse lugema kogust suureks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatus aga kehtestas alates 2005. aastast erineva korra, sätestades selgelt, et kogust arvestatakse suureks juhul, kui sellest piisab kümnele isikule joobe tekitamisest. Jooniselt nr 4 ilmnebki olukord, kus narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses registreerimine kasvas alates aastast 2005, millal hakkas langema narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemine väikeses koguses. Järelikult toimus lihtsalt kuriteo registreerimises muudatus, mis statistikat märgatavalt muudab.
Käesoleva uurimustöö üheks eesmärgiks on välja selgitada narkokuritegude eest mõistetud karistuste keskmised suurused, leidmaks üldist pilti kohtu karistustest vastavate kuritegude toimepanemise eest. 2010. aastal registreeriti kokku 1041 narkootikumidega seotud kuritegu, sellest suurima osa moodustasid narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses
32 Kuritegevus Eestis 2008 ebaseaduslikud käitlemised (789), väikeses koguses ebaseaduslikke käitlemisi esines 153 korda, edasiandmisi nooremale kui 18. aastasele isikule 63 korda (joonis 4) Üldkokkuvõttes on narkokuritegude üldarv langemas, mis tähendab kas avastamiste või kuritegevuse vähenemist.
Mõistetud karistuste analüüs Karistuste keskmiste pikkuste väljaselgitamiseks kasutati 2006 aasta bakalaureusetöö (viide) andmeid ning kohtulahendite registrit 2006 kuni 2010 lahendite osas. Kuna ülevaatlik statistika puudub ning peamiselt tuli andmed ise koguda, pöörati tähelepanu üksnes peamistele paragrahvide peamistele lõikudele.
Nagu ka jooniselt nr 6 ilmneb, on narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses käitlemise eest mõistetud karistuste keskmine pikkus kuudes kohtutes olnud peamiselt kõikuv. Katseaja kestvus on aastate lõikes olnud püsivalt 27 ja 18 kuu vahemikus, mis annab selgelt vihje, et seadusandja sanktsioonide oluline tõstmine ei ole siinkohal karistuse määramisel märgatavat mõju andnud.
40
35
30
25
20
15
10
5
0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Katseaja keskmine pikkus kuudes Vangistuse keskmine pikkus kuudes
Joonis 5. Narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses käitlemise eest mõistetud karistuste keskmine pikkus kuudes. Rahalise karistuse (joon 6) keskmine suurus vahemikus 2002 kuni 2010 on pea 7000 krooni, kõige suuremaid rahalisi karistusi määras kohus 2009 aastal, mil karistuse keskmiseks suuruseks oli ligi 10 000 krooni. Selgelt ilmneb rahaliste karistuste suuruse kasv aastatel 2006 kuni 2009, mil majanduskeskkond oli tugevas seisus jättes kohtule ainsaks karistamisvõimaluseks kõrgemad karistused. Tulenevalt karistamise põhimõttest peaksid karistuse suured olema seotud isiku majandusliku olukorraga, siinkohal on aga narkokuritegevuse puhul olukord väheke erinev, kuna narkootikumidest saadav tulu ei ole kohtule teada Küll aga ei erine karistuste suurused mastaabilt aastate lõikes märgatavalt, 2006. aasta rahalised karistused on üldpildis samal tasemel 2003. aasta karistustega.
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Rahalise karistuse keskmine suurus
Joonis 6. Narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses käitlemise eest mõistetud rahalise karistuse suurused aastate lõikes
Seitsmes joonis näitab selgelt katseaja pikkuse vähenemist karistuste määramisel viie aasta jooksul, samas on aga vangistuse pikkus säilitanud enda taset. Seega ei ole kohus siinjuures sanktsioonide 60
50
40
30
20
10
0 2006 2007 2008 2009 2010
Vangistuse keskmine pikkus kuudes Katseaja keskmine pikkus kuudes
Joonis 7. Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõistetud karistuste keskmine pikkus. Mõistetud karistused isikule, kes on varem toime pannud rahvatervise vastaste süütegude jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas.
35
30
25
20
15
10
5
0 2006 2007 2008 2009 2010
Vangistuse keskmine pikkus kuudes Katseaja keskmine pikkus kuudes Joonis 8. Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise , veo või muu ebaseadusliku käitlemise ees mõistetud karistuste keskmine pikkus kuudes.