Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti pärast Põhjasõda ja Balti erikord (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks koostati ja milleks?
  • Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde?
  • Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19saj alguses?
  • Kes oli Johann Wilhelm Krause?
  • Millalmiks ja kuidas said talupojad perekonnanimed?
  • Kuidas jagunes talurahvas?
  • Millalmiks ja kuidas toimus usuvahetus ja venepärased nimed?
  • Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes?
  • Millalmiks ja kuidas toimus Mahtra sõda?
  • Kes olid kadakasakslased?
  • Millalmiks ja kuidas taasavati Tartu ülikool?
  • Kes olid estofiilid?
  • Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord ( halduslik , privileegid )
    • Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus . Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama.
    • Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus , kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud.
  • Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks?
    • 1730 - 40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid . Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimtriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest.
  • Roseni deklaratsioon
    • talupoegade seisuse fikseerimine, mille kohaselt talupoeg oli,on ja jääb pärisorjaks; teda võib pärandada,müüa,vahetada nagu mõisa vara.
  • Kirjelda põllumajanduse olukorda pärast Põhjasõna, mida toodeti ja millisele turule?
    • suurt edendusosa mängis viljakaubandus. Vilja väljavedu Rootsi. Pidi toitma ka vene vägesid. Vene turule müüdi viina ,viinaköögi praagaga nuumati härgi,kes samuti turule viidi-> põldude väetamine.
  • Browni positiivsed määrused
    • Riia kindralkuberneri poolt sõnastati nn talupoegade olukorra kergenduseks kaitseseadused :

    • kui talupoeg on oma kohustused mõisa ees täitnud, võib ta ülejäägi turul maha müüa
    • määrati kindlaks mõisa koormiste arv ja fikseeriti see
    • talupoegadel oli õigus vallasvarale
    • korrigeeriti kodu- kari õigust- max 30 piitsahoopi.

  • Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused
    • hingeloendus ehk rahvaloendus . Pearahamaks – Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk ). Pearahamaksu rahutused 1784 .a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine.
  • Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal
    • Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru
  • Kirjelda luteri kiriku tegevust pärast Põhjasõda, mis on pietism ja vennastekogude liikumine
    • Vaimuelu luteri kiriku kanda. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta; kiriku hooned rüüstatud või hävinenud. Kiriku mõju kahanenud, polnud piiskoppe. Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks .
    • Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge – A.T.Helle
    • Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal.
  • Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde?
    • 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle
  • Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses?
    • Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti . 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist - ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve -ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731 . aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks!
  • Kes oli Johann Wilhelm Krause ?
  • Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted
  • Millalt anti välja seadus ,,Iggaüks’’ ja selle sisu. Kodu-kari õigus
    • 1802 & 1804.aastal talurahvaseadused . Seaduse olilisim säte oli,et talupojad võisid oma talusid pärandada lastele. Kodu-kari õigus lubas mõisnikul talupoega tema enda kodus karistada , max 30 hoopi
  • Kes olid nekrutid ja nende teenistus , külakorda käima
    • Nekrutid olid vene sõjaväes ~25 aastat teeninud inimesed, neil polnud peale sõjaväge kuskile minna ja seega pidi küla neid ülal pidama . Iga aasta kolis uue inimese juurde.
  • Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest. Maaomand mõisale(rent)
    • 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent.
  • Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed ?
    • Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust.
  • Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus , vallavanem, magasiait , vaeste hoolekanne ,vöörmünder, talitaja
    • Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama vallakogukondi, mille ülesandeks oli vallaelu korraldamine. Eestimaal oli vallatalitaja, Liivimaal- vöörmunder.
    • Vallakohtud koosnesid: mõisnikust, peremeeste esindajatest ja sulaste esindajatest.
    • Vallavalitsejad,vallavanem tegelesid ka sotsiaalsete probleemidega.
    • Magasiait- kollektiivselt kogutud vilja ladu kriisi aegadeks. Samuti anti sealt vilja vaestele,kes ise hakkama ei saanud.
  • Kuidas jagunes talurahvas ?
    • Talupoegade vahele tekkisid ühiskondlikud kihid :

    • peremeeste kiht- suutsid talu välja osta
    • palgatöölised- sulased ja tüdrukud
    • vabadikud- väikesed rentnikud

  • Nimeta talurahva koormised pärast pärisorjuse kaotamist
    • Mõisatööst peamine oli jätkuvalt teotöö( teorent ), riiklikest kohustustest olid olulisimad pearaha ja nekrutiandmine (maks tsaaririigile) + kogukondlikud koormised nt teede korrashoiuks,magasiaitade ja kooli ehituseks. Juurde tulid ka kirikumaksud.
  • Millal,miks ja kuidas toimus usuvahetus ja venepärased nimed?
    • 1845. aastal hakati massiliselt pöörduma vene õigeusku, seda vaid keisri tunnustuse pärast, soovides maad saada ja teoorjusest vabaneda. Kinnitati,et majanduslikke soodustusi ei saada usuvahetusega. Venepärased nimed saadi ristimisel.
  • Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes?
    • 1860 ndatel aastatel hakati talusid päriseks ostma, ostu-müügi hinna määras mõisnik. Hakkati kasvatama lina, võeti üle ka kartulikasvatus.
  • Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda?
    • 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis.
  • Kes olid kadakasakslased?
    • End sakslastena näitavad paremale elujärjele tõusnud eestlasi hakati kutsuma kadakasakslasteks.
  • Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool?
    • Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus.
  • Nimeta professorid ja nende intutsioonid
    • Õpetaja antud paljunduste peal
  • Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis
    • Sätestati neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted:

    • kihelkonnakool ja kreiskool maakondades
    • gümnaasium kubermangulinnades
    • ülikool
    • elementaarkoolid- õpetati lugemist,kirjutamist,arvutamist.

    1880.ndatel aastatel kehtestati üldine kohustuslik koolisundus
    27) Kes olid estofiilid?
    - Estofiilideks kutsuti eestihuvilisi baltisakslasi. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke selte. Nende hulka kuulusid ka Faehlmann , Kreutzwald, Jürgenson, Köler, Kardell(kaks viimast suundusid Venemaale)
  • Eesti pärast Põhjasõda ja Balti erikord #1 Eesti pärast Põhjasõda ja Balti erikord #2 Eesti pärast Põhjasõda ja Balti erikord #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristel K. Õppematerjali autor
    Põhjasõda, Roseni deklaratsioon, majandus, Browni positiivsed määrused, kirik, haridus, orjusest vabastamine, perekonnanimede saamine, talude ost, Mahtra sõda, estofiilid.

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalugu 11-klassile-18 sajand
    8
    docx

    Ajalugu 11. klassile (18.sajand)

    Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p)  Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele  Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk)  Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel)  Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel)  Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR  1721 – 19

    Ajalugu
    Eesti- ja Liivimaa 18 -19-sajandil
    8
    rtf

    Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

    Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid

    Ajalugu
    Põhjasõda ja Vene aeg Eestis
    8
    doc

    Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

    · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. ­ Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 ­ Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000­140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

    Ajalugu
    Vene aeg 1721-24 02 1918
    6
    docx

    Vene aeg 1721-24.02.1918

    VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon ­ riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased ­ karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) ­ talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A

    Ajalugu
    VARAUUSAEG
    7
    doc

    VARAUUSAEG

    1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola ­ Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile. Taanilt. 1661. Kärde rahuleping- Rootsi ja Venemaa vahel. Venelased lubasid Eesti ala igaveseks ajaks Rootsile. 1660. Oliwia rahu- Rootsi ja Poola vahel. Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. 4

    Ajalugu
    Vene aja algus
    10
    odt

    Vene aja algus

    Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda

    Ajalugu
    Ajaloo konspekt
    12
    doc

    Ajaloo konspekt

    1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale

    Ajalugu
    Eesti vene ajal
    2
    doc

    Eesti vene ajal

    Isikud: August II Tugev ­ Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur ­ Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II ­ Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I ­ Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown ­ Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII ­ Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly ­ Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud:

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun