Vastus leiad õppematerjalist: Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Kuidas emaseid vikerforelle toodetakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore" (0)

Tallinna Ülikool - Toit - Toiduainete loomne toore

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas emased vikerforelle toodetakse?
Mitu kalamarja on?
Kuidas emaseid vikerforelle toodetakse?

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas.
Kalu, limuseid ( austrid , kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi ( krevetid , krabid, vähid ), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell , karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur , pruunvetikas, kammkarp , jämepea ning vähilised . Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused. Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused – rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid , Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania , Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tšiili ). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed , roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised.

Eestis kasvatatavad veeorganismid , nende toodangu maht ja väärtus aastas.
Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk , tuur, triipahven, siig , tilaapia, karpkala, angerjas , paalia, linask , meriforell, koha, jõeforell, lõhi , haug , tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu - kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonn (üks kasvatatav liiki selgrootuid)
2010 a: Vikerforell (584t, 76%), karpkala (60,6t, 8%), angerjas (30t, 4%), jõevähk 5,7t 1%), linask, ahven , särg, haug, koger (7,3t 1%), siig, paalia, tuurlased (78t, 10%).
Kaubaks kasvatatakse 2009a: vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50t, angerjas 40t, siberi tuur 30t.

Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur).
Pinnasetiigid, betoneeritud tiigid , basseinid , kiirvoolukanalid, sumbakasvatus,
(Tiigid, Basseinid, Sumbad )
Vikerforell: külmaveeline tiigikalakasvatus, sumpades nii mere- kui magevees .
Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides
Angerjas: tiigikalakasvatus, bassein
Siberi tuur: tiik

Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari. Aastatoodang Euroopas 300tuhat tonni, maailmas kokku 600 tuhat tonni. Forellikasvatajad: Norra, Soome, Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania, Tšiili.

Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus
Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi .
Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine . Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat.

Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid)
Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt.
Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 - 8000 marjatera. Sugulist küpsemist
mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu
kohta.
Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk . 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse, sest igasugune kinnihoidmine ja manipuleerimine tekitab kalal stressi. Kalad paigutatakse vanni, mis on täidetud nende täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne käitumine taastub 5–10 minuti jooksul.
Küps mari väljub emaskala suguavast ühtlase joana , kui hoida kala süles, kallutada saba allapoole ja kergelt triikida sõrmede või küünarnukiga kala kõhtu pea poolt saba poole. Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist.
Kuivviljastamine: Viljastamiseks lisatakse marjale väike kogus niiska. Mari ja niisk segatakse ja hoitakse ootel 2–3 minutit. Siis lisatakse vesi, segatakse marja taas ettevaatlikult ja hoitakse seda vee all rahus kuni 10 minutit. Vesi aktiveerib munarakud ja spermatosoidid . Viimased liiguvad seejärel aktiivselt ja on viljastamisvõimelised ligikaudu minuti vältel. Seejärel loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma . Marjaterad tõmbavad vett sisse, nende mõõtmed suurenevad kuni 40% ja nad kõvenevad. See võtab aega 3–4 tundi.
Haudeaparaadid: Viljastatud mari paigutatakse hautamiseks e inkubeerimiseks haudeaparaatidesse. Need võivad olla konstruktsioonilt väga erinevad, kuid vee läbivoolu suuna järgi jagunevad nad horisontaalseteks ja vertikaalseteks. Horisontaalses haudeaparaadis paikneb mari õhukese (2–3 marjatera paksuse) kihina haudekastide võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Vesi voolab läbi renni horisontaalselt. Vertikaalsest haudeaparaadist voolab vesi läbi kas ülalt alla või alt üles. Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist.

Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist.
Vaststed kaaluvad alla 5g. Forelli kasvatamine algab tavaliselt kevadel marjast koorunud vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist, alla 6 kraadi juures juba tähtsusetu. Seega kasvuperiood u pool aastat aprillist oktoobrini. Tsükli vältel sorteeritakse kalad vastavalt kasvule ja paigutatakse ümber. Sumbakasvatuses toimub vaid kevadine 500-700g kalade asustamine ja sügisene kaubakala väljapüük. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- ( rebukott on imendumata) ja vastse - (vabalt
ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks . Marjaterast koorunud rebukotiga
eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt –
rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on
imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja
haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle
välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid
õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse
käsitsi või söötmisautomaatide abil. Soomuskatte väljakujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks.

Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses.
Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust , sojajahust, vitamiinidest , pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini.

Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus ) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel.
Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle.
Muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest . Jääb vahemikku 0,6-1,1.
Söötmise meetodid: käsitsi söötmine , programmeeritud söötmine ja isu järgi söötmine.

Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia
Sorteerimise vajadus tuleneb selles, et osa kalu kasvab kiiremini. Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse , siis kasvus maha jäänud kalad võtava kasvus järele. Kui kalad on ühtlase suurusega, saab neid sööta kindlat suurust söödaga.
Lihtsaim viis on sorteerida käsitsi, kasutatakse sorteerimiskaste. Sorteerimisautomaadid töötavad kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti.

Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud , dekoratiivvormid
Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib pidada aia- ja talutiikides. Soojalembelised. Sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad.
Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes.
Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup
„koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala
Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas.

Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul.
Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu - ja väljavooluregulaator ( munk ). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3‰ kalle.
Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid.
Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse- laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m).
Pidamisviisid:
1. Hobikasvatus

Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha;

2.Tootmine

Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha;
Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul , kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole.

3. Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel
Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse.
( Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist.
Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel.
Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid.
Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada.)

Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Algab kevadel mais-juuns sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodiks ja talvitamiseks. Kasvuperiood, kus kala võtab kaalus juurde 150-180 päeva. Ülejäänud osa aastas 180-210 päeva on karpkala talvitustiigis või hoidlas. Seal ta juurde ei võta, pigem kõhnub.
Täiesüsteemses kasvanduses kestab kaubakala tootmise tsükkel kolm kasvuperioodi ja kaks talvitamist. Müügikõlblikuks (üle 1 kg raskuseks) saab kala kolmanda kasvusuve lõpuks. Selle aja vältel paigutatakse kalad ümber, s.o püütakse välja ja asustatakse talvitus- või suvetiiki 6–7 korda.
Kalakasvatuse tsükli algul tiiki asustatud karpkalavastsetest kasvavad sügiseks noor kalad – samasuvised karpkalad. Esimene kasvuperiood kestab 3,5–4 kuud, juunist septembri lõpuni. Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma. Kevadeks on talve üle elanud kalad üheaastased ja nende ümberpaigutamisega kasvutiiki algab uus kasvuperiood. Ümberpaigutused korduvad sama rütmi järgi – sügisel viiakse kala talvitustiikidesse, kevadel tuuakse taas kasvu tiikidesse. Selline tootmistsükkel on Eestis kasutusel vaid Ilmatsalu ja Haaslava kasvandustes. Teised karpkalakasvatajad ostavad sealt vastsed või noorkalad ja peavad neid tiikides kuni turustamissuuruse saavutamiseni.

Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) .
Sugukalade optimaalne iga on 7-12 eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu.
Eelistatakse 6kg raskuseid kalu, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia.
Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. Jan arvestades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temp üle 15 kraadi, paljudamise optimaalne aeg on 20 mai kuni 5 juuni vahel.
Paljunemisel lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda .
Sugukalade valik-paljundamine- väljapüük-hormonaalne stimuleerimine- marja ja niisa lüpsmine- marja viljastamine- kleepuvuse eemaldamine- marja küpsemine- areng-asustamine- söötmine- müük.

Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused.
Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest
• Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks.
Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone , mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist.
• Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega
(vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga).

Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis.
Eesmärk on saavutada võimalikult kiire kasv ja väike suremus . Vähikasvatus toimub siseruumides ja kõrge tiheduse juures ja kontrollitud tingumustes ja seda iseloomustavad: mitmel eri korrustel paiknevad kasvatusüksused, vee korduvkasutus, vähid on ühekaupa oma puurides või sektsioonis .

Vähikasvatuse probleemid – võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid
Võõra liigi spermaga mari pole arenemisvõimeline. Haigused: vähikatk on seene poolt põhjustatud seenhaigus ja tapab kõik Euroopa vähiliigid. Levib vee, püügivahendite ja haigete väkide kaudu. Lapihaigus, vees esinevad hallitusseened, portselanhaigus, bakterid, viirused , väliskestal elavad loomad.
Toodangu mahtu pidurdab Eesti lühike suvi. Tootmine on kulukas .

Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse.
Noorkalu kasvatatakse selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks.

Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis
Kalamarja vedu on tarvilik kalakasvatusliku taastootmise jaoks. Arenevat loodet sisaldavat kalamarja transporditakse isotermilistes kastides raamidel, kilekottides või konteinerites, sellistel arengustaadiumitel, mil loote kahjustamise võimalus on kõige väiksem. Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht ning ülejäänud ruum täidetakse hapnikuga. Vesi peab olema pidevalt kerges liikumises.

Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused.
Siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Angerjas koeb Sargasso meres rohkem kui 500m sügavusel. Pärast kudemist hukkub. Vastsed tõuseva sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Angerjavastsed teevad läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks. Angerjas saab suguküpseks: isane 5-7, emane 7-12 aastaga.
Eestis toimub angerja kasvatmine suletud süsteemis.

Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil , kalakasvanduste paiknemine Eestis.
Umbes 20 kutselist kalakasvandust, kus kala kasvatamine on peamiseks eesmärgiks ja seal töötavad inimesed saavad oma põhisissetueku kala kasvatamisest.
Umbes 20 muu tegevuse kõrval kala kasvatamisega tegelevat tiikide, basseinide omanikku , kelle toodang võib olla piisavalt suur, et neid kalakasvatajateks pidada.
Umbes 35 ainult õngitsemisteenust, umbes 10 kalakasvatuse alustajat ja üle 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku.
Kalakasvandused : Härjanurmes, Antu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski, Aravuse, Karilatsi, Roosna- Alliku , Rutikvere, Pähkla, Beetela, Störfishi sumbakasvandused, Haaslava, Ilmatsalu, Põlula Kalakasvatuskeskus, Võrtsjärve ääres AS Triton PR.

Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
Tilaapia, arktika paalia, hübriid triipahven

Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised
Retsirkulatsioonisüsteemid: vee korduvkasutus sobib tingimustesse , kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged , et kasutatud vett ei saaa lasta loodusesse puhastamata. Vesi on pidevas ringluses, biopuhastid, mehaanilised filtrid , setitid, vee desinfitseerimine . Enamasti kasvatatakse angerjaid. Angerjal on kõrge müügihind .

Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid.
Puhast liha lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%, karpkala rümp 65%. Rümp on lihakeha, millelt on eemaldatud sisikond, pea ja uimed .

Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all- female , triploidid
Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on 4-6 aasta vanuselt. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nim asenduskaladeks. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast.
Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus.
Enamus kalaliike on diploidsed ehk igast kromosoomist on kaks koopiat (üks emalt, teine isalt) kuid leidub ka kalaliike, kellel on igast kromosoomist kolm koopiat ehk triploidid. Triploidid ei saa kunagi suguküpseks.
All-female – ainult emased isendid.
Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult,
Abliibikum?
Kuidas emased vikerforelle toodetakse?
Isasel vähil on2 sugujalga.
Vähipüügi lubatud aeg- august, alammõõt 11cmd. Lubatud püügivahendid on vähinatt ja vähimõrd.
Meriforellil on täppe rohkem.
Lõheforell 2-3kg
Portsjonforell 200-450g
Silmtäpismari- kalamarjal on silmad näha
Angerjas- punases raamatus. Sargasso meres käivad kudemas. Atlandi ookean
Karpkala- euroopa/aasia karpkala, maa tõustes on see ala Uuralite juures jagunenud kaheks.
Haaslava, härjanurme, ilmatsalu, kuldre- eesti karpkalakasvatused
Vikerforelli viljakus!!! Mitu kalamarja on?
*Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes.
* Koonused on vedela hapniku lisamiseks.
*Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni.
*Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks.
Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses.
Sperma +munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett.
Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks.
Silmtäpi marja saab osta aasta läbi. Kui see on ostetud sügisel, siis valmis kala läheb müüki kolmandal talvel.
Vannipõhjas olevad maimud toituvad rebukotis olevatest toitainetest.
*Miks on vajalik kalade sorteerimine? et kõik oleksid lõpuks (turustamiseks) ühesuurused .
*kalaliha saagis vikerforellil 65%
Forellist saab kolm toodet: *portsjonforell (~400g) *lõheforell (~ 2-3 kg) *kalamari
Optimaalne temperatuur forellidel +15...+18 kraadi. Sobivad allikavesi, jõevesi ja merevesi.
Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta.
Vanemaid mõjutatakse hormonaalselt, sellepärast on kõik järeltulijad emased
Angerja kunstliku paljundamise tehnoloogia on veel välja töötamata – puudub leptotsefaali osa.
kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud –
kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sagad siiad, kohad jne.)
kõikvõimalikke vahilisi, limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi.
Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist
nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad
veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge
puudub Kalakasvatus ( fish farming, fish rearing, fish culture) – kalade (finfish) kasvatamine inimese
poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) Kalakasvandus (fish
farm ) - rajatiste kompleks (ja ka seda oma ettevõte), kus kalu kasvatatakse Tiigikalakasvatus
(stillwater pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes – tiikides

Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult,
Atliibikum- vabalt?
Kuidas emaseid vikerforelle toodetakse?

Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond ) ja Hiinas Karpkala alamliikide looduslik levila.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 33 allalaadimist

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #1

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #2

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #3

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #4

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #5

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #6

Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiina16 Õppematerjali autor

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas.
Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.
Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur).
Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist.
Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel.
Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid
Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse.
Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all-female, triploidid

kalakasvatus karpkala lõhe forell vastsed toitumine kalakasvatus karpkala kalad tehnoloogia angerjas

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse

Toiduainete loomne toore

pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

) koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes tiikides

inglise teaduskeel

docx

Kalakasvatuse vastused

Kalapüük

doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tsiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

docx

Kalakasvatuse konspekt

sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 11,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. *Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,52 m sügavused tiigid Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee ärajuhtimise aitavad koguda väljavoolule ka kalad. Peakraav asub tavaliselt tiigi keskel ja peaks olema 1 m lai ja 0,30,5 m sügav. Talvitustiigid

Kasvatavate kalade bioloogia

docx

Kalakasvatuse konspekt

Kalakasvatus SISSEJUHATUS  2020. a-ks 130 milj. tonni kala.  Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk  Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine  Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks  Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse  Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne  Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et

Kalakasvatus ja varude rikastamine

344

pdf

Karpkalakasvatus 2014

Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

144

pdf

KALADE PALJUNDAMINE

MARJA JA NIISA LÜPSMINE Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Emaskalu tuleb hiljem üle lüpsta, et eemaldada kõhuõõnde jäänud marjaterad. Need võivad põhjustada järgmise kudemise häireid. Isaseid kalu võib niisa saamiseks lüpsta korduvalt, 2–3 korda kudemis ajal. VILJAKUS JA SUGUPRODUKTIDE KVALITEET Viljakus tähendab üldmõistena sugukaladelt saadavate sugurakkude arvu. Järglaste, kalakasvatuse puhul seega toodetavate kalade arvu määrab emaskaladelt saadavate marjaterade arv. Niisa kvaliteeti hinnatakse tavaliselt vaid spermatosoidide liikumisaktiivsuse ja liikumise aja järgi mikroskoobi abil. VILJAKUS Emaskalade viljakust iseloomustatakse kas absoluutse (emaskala munasarjas olevate küpsete marjaterade arv) ; suhtelise (küpsete marjaterade arv emaskala massiühiku kohta) viljakuse kaudu. (Absoluutne viljakus oleneb tugevasti kala

Kalakasvatus ja varude rikastamine

Rohkem sarnaseid