kasutada kalade kasvupotentsiaal, saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega. Selleks tuleb igale vanusegrupile kindlustada optimaalne asutustihedus ja õige söötmine. Talviseks pidamiseks tuleb luua tingimused, mis tagaksid võimalikult väikese kaalulise ja arvulise kao. Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, mis on reguleeritava veereziimiga. Tiigi kuju ja suurus 5 oleneb tema kasutamise otstarbest. Basseinid võivad olla betoonist, puidust või muldne. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või
kui ka lisasöödast. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega. Selleks tuleb igale vanusegrupile kindlustada optimaalne asutustihedus ja õige söötmine. Talviseks pidamiseks tuleb luua tingimused, mis tagaksid võimalikult väikese kaalulise ja arvulise kao. Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, mis on reguleeritava veereziimiga. Tiigi kuju ja suurus oleneb tema kasutamise otstarbest. Basseinid võivad olla betoonist, puidust või muldne. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Praegu kasutatakse eestis kasvusumpasid maimude lühiajaliseks hoidmiseks. Sumbad on valmistatud teras või kapronvõrgust. Kaheksakümnendatel aastatel kasutati kasvusumpasid hüdroelektrijaamade veehoidlates
Intensiivkasvatuses on kalade kasvuks vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. (Martin, R) Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Need ei ole piisavalt valitsetavad, et võimaldada tootlikku kalakasvatust. Tehisveekogu kalakasvatusliku potentsiaali, tüübi ja tootmise intensiivsuse taseme määravad kasutatav veehulk, vee kvaliteet ja veekogu valitsetavus. (Martin, R) Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. (Martin, R) Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust
Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes. Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup „koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks
jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. 3. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 )
annaabi.ee 
