sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre. Kõrvuti pannes on sasaan oma kultuurvormidest pisut pikema ja ümarama kehaga. Nende kõrget (küürakat) keha palistavad pealtpoolt hammastatud ogakiirtega ( Joonis 1) pikk selja- ja altpoolt lühike pärakuuim. Oluliseks tunnuseks on ninamiku tipul ja suunurkades asuvad ning silma läbimõõduga võrdsed ,,vuntsid" poised. Paksuhuuleline tugev suu on noortel otsseisune, vanuse kasvades muutub see aegamööda põhjatoidulisele kalale iseloomulikuks alaseisuseks suuks. Kui
Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M
Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Nimelt
Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalandus...
soolsusega rannikumeres. Temperatuur talub 0-35 kraadi, paljunemisekssobib üle 20 kraadine kuumus. Vajab hapnikku. Tiikides kasvatatav karpkala kodustati euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopas ja Kaug-idas alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud: peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest põhjustatud genotüüp. KOI on jaapanis aretatud värviline ilukarpkala. SASAAN ehk ulukkarpkala. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivooli ja taseme määrab regulaator.Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 Ha) ja sügavamad(1-2m). talvitustiigid on pikad, kitsad ja (2-3m) sügavad. 13
Emased poole suuremad ku isased Suitsutatud või marineeritult Liharasva sisaldus u 25% Haug Suur toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda 1 meetrini Toitub väiksematest kaladest, suuremad söövad ka liigikaaslasi, konni jms Liha on rasvavaene ja sobib häti dieettoiduks Parimad 1-2 kilosed kalad septembrist märtsini Võib keea või ahjus küpsetada, väga hästi sobib kala hakkliha tegemiseks. Karpkala Sasaan looduslikult ja karpkala kasvatatud Külgedelt kollakas, muidu tumepruun Vähenõudlik kala nii toidusuhtes kui ka elutingimuste poolest Kasvab kiiresti Tuleb kainestada enne söögiks tegemiseks Kasutatakse küpsetamiseks, praadideks, vormiroogadeks Leidub järvedes Koha Kaks seljauime ja kihvad Värvuselt rohekas kuni tumehall, kõhualune puhas valge Peipsis ja Võrtsijärves
Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad.
Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14
kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. "Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala. Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas. Karpkala alamliikide looduslik levila. AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) *Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja "hammastega". Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 ° ( 18-20 °)
suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. 5 Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu.
kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib pidada aia- ja talutiikides. Soojalembelised. Sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes. Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup „koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega
seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Nimelt on ta suhteliselt vähenõudlik vee
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas. Neuston (veekogu pindkilet asustavad organismid) ja pleuston (veepinnal triivivate
Seetõttu on võimalik veekogu puhtust hinnata selle järgi, millised vähi või putukaliigid (nn indikaatorliigid) seal elavad. Ägeda mürgistuse korral on kliinilised tunnused ja siseorganite palja silmaga märgatavad muutused üldjoontes sarnased naftasaadustega mürgistusele, surma põhjus on sama, erinevuseks hingamise aeglustumine. 2) Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi.Haiguse tekkele ja
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. SELGITAMATA ETIOLOOGIAGA HAIGUSED · Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi. Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur
Sellise tiigi elustik on kohastunud ajutistele kuivaperioodidele või on nad piisavalt mobiilsed, et liikuda mõnda teise tiiki. Plankton - rikkalik; kui vette on sattunud väetisi, siis arenevad eriti rikkalikult bakterid. Bentos - kui tiik ei kuiva ajutiselt läbi, siis areneb rikkalik põhjataimestik, taimede peal loomastik. Loomne bentos: väheharjasussid, molluskid, putukate vastsed; bentos kogu põhja ulatuses ühtlaselt jaotunud. Nekton - vähesel arvul kalu: koger, linask, sasaan, sissetoodud liigid. 6. Kanalid. Elustik avaldab mõju vee kvaliteedile, mõjutab kanalite läbilaskvusvõimet ja laevatatavust (pilliroog, kõrkjas jne.). Elustik kujuneb kanalis sõltuvalt vee voolukiirusest. Mereökosüsteemid Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel: 1. Maakera pindalast hõlmab meri 70%. 2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
