Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalad, karpkala, forelli, kalakasvatus, angerja, vikerforell, tonn, tiigid, vastse, tiikide, kalakasvandus, tehnoloogia, angerjas, vesiviljelus, kalal, tsükkel, kasvatamine, lõhe, kasvuperiood, vastsed, fish, kaubakala, lüpsmine, viljastamine, marjatera, niisk, tiigis, akvakultuur, akvakultuuri, aasia, tuhat, söötmine, kasvus, veevarustus, kaladelKordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse
Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5
Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. "Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala.
Kalakasvatus SISSEJUHATUS 2020. a-ks 130 milj. tonni kala. Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”
kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE
8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ja inimesed on sunnitud kunstlikult varusid taastama. Üheks peamiseks toiteallikaks on vees leiduvad kalad, karbilised ja taimed. Referaadis kajastub see, mida endast kujundab kalastus ja mida halba toob endaga kaasa massiline püük ja hävitus ning kuidas taastada looduslikud varud. Kalamajandus ja kala tähtsus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse
kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) Ookeanipüük USA, Jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. Kalapüügi maht on kasvanud. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist). Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale.
VESIVILJELUSE HARUD Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on- • toiduna tarbimiseks määratud organismide kasvatamine; • looduslike veekogude varude suurendamiseks, rikastamiseks või taastamiseks. VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK • Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) • Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ .................................3 Bioloogia .......................................................................................................................... ..3
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised
mõnevõrra sagedamat esinemist, võrreldes kõrgema soolsusega läänepoolsete aladega. Nahahaavandeid esineb lestal ka Põhjameres. Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on
Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda
..............................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3
Soodsates tingimustes on kasvukiirus 2,5-4 % päevas. Kreveti kasvatus: Algselt kasvatati loodusest püütud krevetivastseid täiskasvanuks. Nüüd kasutatakse intensiivset tehnoloogiat ning kogu kreveti elutsükkel on kontrolli all. Täiskasvanud loomade munetud munadest kooruvad haudejaamas vastsed (nauplused) ning nende areng jätkub kunstlikes tiikides kuni täiskasvanuks saamiseni, mil saak kokku kogutakse. Kui varem olid kasutuses suured mitmekümne ja saja ha suurused tiigid, siis tootmise intensiivsuse tõusuga on tiikide pindala vähenenud, kuid loomade kontsentratsioon tiikides on tõusnud sadu ja isegi tuhandeid kordi. Krevetid saavad elada ja paljuneda ainult soolases ja soojas vees. Kogu kreveti arengutsükkel kestab ainult paar nädalalt. Emased krevetid munevad 50000-100000 muna, milledest umbes 24 tundi pärast kooruvad vastsed, kes toituvad munarebust. Seejärel teevad nad läbi järgmise moonde ning hakkavad toituma planktonist
.........16 3.1.2. Poegade tiigikasvatus.........................................................16 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus...................................................16 3.1.4. Poolintensiivne tiigikasvatus................................................16 3.1.5. Intensiivne e. tööstuslik kasvatamine......................................17 3.2. Vähikasvanduse kavandamine....................................................17 Tiikide projekteerimine.............................................17 Kasvutiigid ja nende ehitus..........................................18 Vähipoegade tiigid...................................................18 Varjepaigad............................................................18 Vähitiikide piiramine aiaga..........................................19 Tiigitammid........................
Ahvena- ja latikavaru on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab lähiperspektiivis stabiilsed saagid. 2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi. Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast. Koha varu ja saak on heas seisus ning lähiaastatel koha saagid jäävad 40-50 tonni 13 piiresse. Haugi arvukus on paljuaastasel keskmisel tasemel.
Rootsi 730 739, Läti 475, Leedu 476, Suurbritannia 500 509, Taani 570 579, Poola 590, Soome 640 649, Norra 700 709, Ukraina 482, Holland 870 879, Tsehhi 859. Kõikide riikide numbrite kohta on koostatud vastav loetelu. 1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad.
3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Endla Reintam, 2008/2009 13 1) abiootiliste faktorite erinevus Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis.
teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine.
annaabi.ee 
