Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks (0)

Eesti Maaülikool - Toit - Toiduainete loomne toore

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas.
Akvakultuur – kasvatatakse ka limuseid ( austrid , kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi ( krevetid , krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja –taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi , Saksa, Poola, Ungari aladelt . Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks . Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforelli kodustaisest . Tänapäeval on see kala levinud kogu ma a i lma s . Kuigi kalade kunstliku paljundamise põhimõttelise võimaluse avastas saksa teadlane Jacobi, kuulub selles vallas töökindla tehnoloogia väljatöötamise au venelastele (Vrasski, Konrat). Nemad arendasid välja kogu maailmas tänapäeval kasutatava kuivviljastamise meetodi.

Eestis kasvatatavad veeorganismid , nende toodangu maht ja väärtus aastas.
Kaubaks kasvatatakse nelja liiki kalu vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50 tonni, angerjas üle 40 tonni, siberi tuur 30 tonni. Ühtliiki selgrootuid jõevähk alla tonni. Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell , jõeforell, merisiig , haug, angerjas, linask, koha, vähk)

Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur).
Tiigid - forell , basseinid - forell , sumbad – forell, tuur,

Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
Põhja-Ameerika; aastatoodang Euroopas 300 tuhat tonni ja maailmas kokku 600 tudat tonni; Tooted: portsjonforell, lõheforell, kalamari; Juhtivad forellikasvatajad: suur forell- Tšiili, Norra, Soome. Portsjonforell: Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Hispaania , Saksamaa

Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus
Vikerforelli nõuded vee kvaliteedile: optimaalne temp. - 15-180 ,
taluvuse piirid 0.5-230, paljundamiseks vajalik ligikaudu 100,
optimaalne hapnikusisaldus - 9-10, taluvuse alampiir 7, letaalne
2 mg/l.
Sobib nii allika, jõe kui merevesi .
****Marja lüpsmine ja viljastamine,või silmtäpp-marja ostmine , marja ikubeerimine, vastsete kasvatamine .
* Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist
oktoobrini)
*Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule
* Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana

Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid)
Marja lüpsmine -> niisa lüpsmine ( isas kalalt) -> segamine -> vee lisamine -> ooteaeg -> loputamine (seni kuni ära vatalav vesi on täiesti selge) -> paisumine -> loendamine -> haudekastidesse paigutamine .
Sugukalad paljunevad 4-6 aastat. Emaste viljakus ulatub 5000- 8000 marjaterani. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur ning samuti ka toitumine. Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta.

Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist.
Maimu - ja kaubakalasööt erineb oluliselt:
Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ
Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla
ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg
Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3-5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas..

Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses.
Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid:
Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained ( tuhk ) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne.
Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga
tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse.

Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel.
Söödakoefitsient (food conversion ratio , FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle.

Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia
Sorteerimise (grading) vajadus tuleneb sellest, et osa kalu kasvab kiiremini.
Sorteerimiseks (kuigi stressirohkeks) on kaks head põhjust:
1. Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse , siis kasvus maha jäänud (vähe süüa saanud) kalad võtavad kasvus järele.
2. Kui kalad on ühtlase suurusega saab neid sööta kindlat suurust söödaga. Kui seas on palju väiksemaid kalu, kellele söödagraanul suhu ei mahu ja suuri kalu, kes ei taha väikest sööta ja võivad rünnata hoopis väiksemaid kalu, on tootmine majanduslikult vähe tõhus.
Tehnoloogia – *Lihtsaim viis on sorteerida käsitsikasutatakse sorteerimiskaste
*Sorteerimisautomaadid töötavad kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti

Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid
Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib hästi aia- ja talutiikidesse. Kalad on soojalembelised. Eluks sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Elavad ka kiirevoolulised veekogudes ja mõõduka soolsusega rannikumeres. Temperatuur talub 0-35 kraadi, paljunemisekssobib üle 20 kraadine kuumus. Vajab hapnikku. Tiikides kasvatatav karpkala kodustati euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopas ja Kaug-idas alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud: peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest põhjustatud genotüüp. KOI on jaapanis aretatud värviline ilukarpkala. SASAAN ehk ulukkarpkala .

Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul.
Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivooli ja taseme määrab regulaator .Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 Ha) ja sügavamad(1-2m). talvitustiigid on pikad, kitsad ja (2-3m) sügavad.

Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodiks ja talvitamiseks. Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab eesti oludes 150-180 päeva. Ja ülejäänud aastast on ta hoidlas või talvitustiigis, kus ta pigem kõhnub. Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed . „künnavad põhja“. Piiravad veetaimestikuu kasvu. Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt 2,5 kg raskustena. Eluiga 45-40 aastat. Kalakasvanduses toimib tsükkel- sugukalad, noorkalad, kaubakalad, asenduskalad.

Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) .
.Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda. Indutseeritud paljundamine algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrollimisega haudemajas. Karpkala on väga viljakas, tavaliselt saadakse 50- 180 tuhat marjatera emaskala kaalu 1kg kohta, keskmiselt 450 tuhat marjatera emaskalalt. Paljundamine toimub mai lõpus- juuni alguses, kui veetemp on 18-20 ja tõuseb.

Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused.
Forelli paljundamisel ei kasutata hüpofüüsi suspensiooni süstimist kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi hindamiseks. Samuti ei tehta marja ja niisa lüpsmist, viljastamist koos marja kleepuvuse eemaldamisega.

Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis.

Vähikasvatuse probleemid – võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid

Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse.

Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis

Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused.
Angerja kasvatamine toimub suletud veekasutusega süsteemis, mis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärgiks on nii veekogude rikastamine kui ka kaubakala tootmine.

Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil , kalakasvanduste paiknemine Eestis.
31; võrtsjärvest ida poole

Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
Triipahven, tilaapia ja barramundi

Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised
Retsikulatsiooni süsteemid : Vee korduvkasutus sobib tingimustesse , kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded on nii ranged , et kasutatud vett ei tohi lasta loodusesse ilma puhastamata. Retsikulatsioonisüsteem on keeruline tehnoloogiline rajatis , kaladega osa võtab enda alla sellest väikse osa.

Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid.
Puhast liha ( fileed ) saadakse lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%. Karpkala tavaliselt fileeks ei töödelda ja rümpmoodustab karpkalast 65%, kui teha karpkala samasuguse lõikega nagu forelli, saadakse 50% fileed.

Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all- female , triploidid
Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus jm. vähenevad. Suure forelli kasvatamisel on eelistatud hilises vanuses küpsevad kalad. Kasvatatakse ainult emastest kaladest koosnevaid karju, mis toodetakse geneetilise manipulatsiooni teel.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 47 allalaadimist

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks #1

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks #2

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks #3

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sten673 Õppematerjali autor

Akvakultuur vikerforell karpkala. kalad karpkala forelli kasvatuse marja tehnoloogia vikerforell kalakasvatuse kaubakala tsükkel paljundamise vikerforelli

Sarnased õppematerjalid

doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni

Toiduainete loomne toore

pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

) koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes tiikides

inglise teaduskeel

docx

Kalakasvatuse vastused

Kalapüük

docx

Kalakasvatuse konspekt

sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 11,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. *Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,52 m sügavused tiigid Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee ärajuhtimise aitavad koguda väljavoolule ka kalad. Peakraav asub tavaliselt tiigi keskel ja peaks olema 1 m lai ja 0,30,5 m sügav. Talvitustiigid

Kasvatavate kalade bioloogia

doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tsiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

344

pdf

Karpkalakasvatus 2014

Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

144

pdf

KALADE PALJUNDAMINE

MARJA JA NIISA LÜPSMINE Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Emaskalu tuleb hiljem üle lüpsta, et eemaldada kõhuõõnde jäänud marjaterad. Need võivad põhjustada järgmise kudemise häireid. Isaseid kalu võib niisa saamiseks lüpsta korduvalt, 2–3 korda kudemis ajal. VILJAKUS JA SUGUPRODUKTIDE KVALITEET Viljakus tähendab üldmõistena sugukaladelt saadavate sugurakkude arvu. Järglaste, kalakasvatuse puhul seega toodetavate kalade arvu määrab emaskaladelt saadavate marjaterade arv. Niisa kvaliteeti hinnatakse tavaliselt vaid spermatosoidide liikumisaktiivsuse ja liikumise aja järgi mikroskoobi abil. VILJAKUS Emaskalade viljakust iseloomustatakse kas absoluutse (emaskala munasarjas olevate küpsete marjaterade arv) ; suhtelise (küpsete marjaterade arv emaskala massiühiku kohta) viljakuse kaudu. (Absoluutne viljakus oleneb tugevasti kala

Kalakasvatus ja varude rikastamine

docx

Kalakasvatuse konspekt

Kalakasvatus SISSEJUHATUS  2020. a-ks 130 milj. tonni kala.  Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk  Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine  Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks  Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse  Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne  Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et

Kalakasvatus ja varude rikastamine

Rohkem sarnaseid