Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalakasvatuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kalakasvatus
SISSEJUHATUS
  • 2020. a-ks 130 milj. tonni kala.
  • Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk
  • Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine
  • Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks
  • Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse
  • Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne
  • Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem loodusesse lahti lasta.
  • Kalandus jaotub Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel.
  • Kõige tähtsam kalandusobjekt Eestis on vikerforell
_________________________________________________________________________
Õpikust karpkala , vikerforell ja angerjas õppida eksamiks
  • Limused filtreerivad vett ja omastavad toitaineid läbi keha pinna. (Kinnitunud filtreerija )
  • Vetikatest toodetakse agarikku, mida kasutatakse kommitööstuses
  • Vetikakasvatust iseloomustab kõrge toodang, neid kasutatakse toiduks, loomasöödaks, väetiseks, biokütuseks jne.
  • Multitroofne vesiviljelus – kalade väljaheited läbivad vooluveena molluskikasvatuse, kes filtreerivad sealt endale vajalikud toitained – kasvatatakse koos mitmeid veeorganisme ja säästatakse loodust.
________________________________________________________________________
LÕHE , FORELL , TUUR, MUST KALAMARI
  • 100 kg söödast saab 13 kg sealiha , 20 kg kanaliha, 65 kg lõhe
  • See tuleneb sellest, et lõhe on röövkala ning toiduks antakse ka kalajahu ning seega on eelnev väärtus küsitav.
  • Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus
  • Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne
  • Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast . Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne.
  • Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt
  • Kalamari ja niiskemased ja isased sugurakud
  • Eestis kasvatatakse vene tuura , elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees.
  • Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari
PUNANE KALAMARI
  • Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga
________________________________________________________________________
VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE
  • Erinevad kalaliigid vajavad erinevat vett
  • RMK-l on Põlula kalakasvatuskeskus, mis kasvatab erinevaid kalaliike populatsioonide taastamiseks meres ja jõgedes. Paljundamisobjektiks praegu atlandi lõhe ning seda toetab riik ~0,5 milj. €-ga.
  • Lõhel 7- 8000 tera liitri marja kohta
  • Kunstlikul viljastamisel loputatakse viljastatud marja veega, et vähendada kleepuvust. Kleepuvus on looduses tähtis, et vältida äravoolu, kuid kasvatuses on see pigem segavaks faktoriks.
  • Marja desinfitseeritakse joodi sisaldava preparaadiga, et eemaldada marja pinnal olevaid kahjulikke baktereid.
  • Surnud marjaterad korjatakse pintsettideg välja ning mari pannakse hauduma haudemajja pimedasse voolava vee alla.
  • Rebukotis sisaldab veresoonestikku ja kõiki eluks vajalikud toitained. Vastsed lebavad põhjas, kuna rebukott on liiga suur. Rebukotist toitumise kestvus oleneb temperatuurist.
  • M70 tuleneb tiamiini puudusest.
  • Kui jõevee temperatuur ja kalade konteineri temperatuur erineb rohkem kui 1 C võrra, ühtlustatakse temperatuur jõevee pumpamisega konteinerisse.
  • Peale atlandi lõhe paljundatakse ja lastakse merre ka erinevates kalakasvandustes haugi , koha, angerja vastseid (pärit Sargasso merest).
  • Silmtäpismari – marjaterad, mis on piisavalt suured, et on näha mustad silmatäpid
  • Kuivviljastamine – ainult mari ja niisk
  • Aretuskeskused nagu AquaGen paljundavad kalu kalakasvatajate jaoks ja tegelevad aretustegevusega. Taanist ostetakse sisse vikerforelli silmtäpismarja boksides ja kasvatatakse siin suureks. Sellel baseerub ka kalakasvatus, aretustegevusega tegeleb vaid Põlula.
________________________________________________________________________
Vasakule Paremale
Kalakasvatuse konspekt #1 Kalakasvatuse konspekt #2 Kalakasvatuse konspekt #3 Kalakasvatuse konspekt #4 Kalakasvatuse konspekt #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frankzilla Õppematerjali autor
Konspekt kalakasvatuse osast aines "Loomne toore"

Rasvases kirjas punkte rõhutas õppejõud eksamis esinemise kohta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni

Toiduainete loomne toore
thumbnail
80
pdf

SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014

Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on- • toiduna tarbimiseks määratud organismide kasvatamine; • looduslike veekogude varude suurendamiseks, rikastamiseks või taastamiseks. VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK • Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) • Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides • Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine

Kalakasvatus ja varude rikastamine
thumbnail
11
doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused ­ rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tsiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.

Kalakasvatus ja varude rikastamine
thumbnail
4
pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

) koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) ­ veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) ­ kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes ­ tiikides

inglise teaduskeel
thumbnail
4
docx

Kalakasvatuse vastused

) koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) ­ veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) ­ kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes ­ tiikides

Kalapüük
thumbnail
4
doc

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur ­ kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse

Toiduainete loomne toore
thumbnail
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 1­1,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. *Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,5­2 m sügavused tiigid Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid ­ pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee ärajuhtimise aitavad koguda väljavoolule ka kalad. Peakraav asub tavaliselt tiigi keskel ja peaks olema 1 m lai ja 0,3­0,5 m sügav. Talvitustiigid

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
32
odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Referaadis kajastub see, mida endast kujundab kalastus ja mida halba toob endaga kaasa massiline püük ja hävitus ning kuidas taastada looduslikud varud. Kalamajandus ja kala tähtsus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Peamiseks kala tähtsuseks on toitaineks olemine ja see on väga kasulik ja väärtuslik toitaine. Seda tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult ja paljudel teistel viisidel. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun