Kalakasvatuse konspekt (0)

Kalakasvatus
SISSEJUHATUS

• 2020. a-ks 130 milj. tonni kala.
  
• Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk
  
• Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine
  
• Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks
  
• Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse
  
• Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne
  
• Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem loodusesse lahti lasta.
  
• Kalandus jaotub Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel.
  
• Kõige tähtsam kalandusobjekt Eestis on vikerforell
  

_________________________________________________________________________
Õpikust karpkala , vikerforell ja angerjas õppida eksamiks

• Limused filtreerivad vett ja omastavad toitaineid läbi keha pinna. (Kinnitunud filtreerija )
  
• Vetikatest toodetakse agarikku, mida kasutatakse kommitööstuses
  
• Vetikakasvatust iseloomustab kõrge toodang, neid kasutatakse toiduks, loomasöödaks, väetiseks, biokütuseks jne.
  
• Multitroofne vesiviljelus – kalade väljaheited läbivad vooluveena molluskikasvatuse, kes filtreerivad sealt endale vajalikud toitained – kasvatatakse koos mitmeid veeorganisme ja säästatakse loodust.
  

________________________________________________________________________
LÕHE , FORELL , TUUR, MUST KALAMARI

• 100 kg söödast saab 13 kg sealiha , 20 kg kanaliha, 65 kg lõhe
  
• See tuleneb sellest, et lõhe on röövkala ning toiduks antakse ka kalajahu ning seega on eelnev väärtus küsitav.
  
• Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus
  
• Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne
  
• Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast . Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne.
  
• Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt
  
• Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud
  
• Eestis kasvatatakse vene tuura , elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees.
  
• Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari
  

PUNANE KALAMARI

• Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga
  

________________________________________________________________________
VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE

• Erinevad kalaliigid vajavad erinevat vett
  
• RMK-l on Põlula kalakasvatuskeskus, mis kasvatab erinevaid kalaliike populatsioonide taastamiseks meres ja jõgedes. Paljundamisobjektiks praegu atlandi lõhe ning seda toetab riik ~0,5 milj. €-ga.
  
• Lõhel 7- 8000 tera liitri marja kohta
  
• Kunstlikul viljastamisel loputatakse viljastatud marja veega, et vähendada kleepuvust. Kleepuvus on looduses tähtis, et vältida äravoolu, kuid kasvatuses on see pigem segavaks faktoriks.
  
• Marja desinfitseeritakse joodi sisaldava preparaadiga, et eemaldada marja pinnal olevaid kahjulikke baktereid.
  
• Surnud marjaterad korjatakse pintsettideg välja ning mari pannakse hauduma haudemajja pimedasse voolava vee alla.
  
• Rebukotis sisaldab veresoonestikku ja kõiki eluks vajalikud toitained. Vastsed lebavad põhjas, kuna rebukott on liiga suur. Rebukotist toitumise kestvus oleneb temperatuurist.
  
• M70 tuleneb tiamiini puudusest.
  
• Kui jõevee temperatuur ja kalade konteineri temperatuur erineb rohkem kui 1 C võrra, ühtlustatakse temperatuur jõevee pumpamisega konteinerisse.
  
• Peale atlandi lõhe paljundatakse ja lastakse merre ka erinevates kalakasvandustes haugi , koha, angerja vastseid (pärit Sargasso merest).
  
• Silmtäpismari – marjaterad, mis on piisavalt suured, et on näha mustad silmatäpid
  
• Kuivviljastamine – ainult mari ja niisk
  
• Aretuskeskused nagu AquaGen paljundavad kalu kalakasvatajate jaoks ja tegelevad aretustegevusega. Taanist ostetakse sisse vikerforelli silmtäpismarja boksides ja kasvatatakse siin suureks. Sellel baseerub ka kalakasvatus, aretustegevusega tegeleb vaid Põlula.
  

________________________________________________________________________
VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV VESIVILJELUS

• Basseinides, tiikides, sumpades, kiirvoolukanalites
  
• Sõltuv (nt. jõe peale ehitatud farm) ja sõltumatu veevahetus – kas iga bassein on eraldi täidetav ja tühjendatav. Sõltuva puhul on iga alumine tiik sõltuv ülemise tiigi veest ning sellest järelduvalt on ka ülemistes tiikides veekvaliteet parem, kuna sõnnik ja saaste liigub läbi alumiste tiikide välja.
  
• Täiesüsteemne kalakasvatus – oma haudemaja, sisseostetud mari, noorvastsed asustatakse noorkalatiikidesse, kust nad paigutatakse edasi suurematesse tiikidesse. Karpkalade puhul on ka sugukalade tiik. Kõik tiigid on eraldi tühjendatavad, et saada kätte igas staadiumis kalu.
  
• Allikavesi on stabiilse temperatuuriga, kui hapnikuvaene ja piiratud kogusega
  
• Jõevee puhul on reostuse ja nakkuste oht ning kõikuv temperatuur – suvel kõrge, talvel madal.
  
• Tiikide vett aereeritakse, kuna kalade tihedus on suur ning et tasakaalustada kõrgemast temperatuurist tulenevat gaaside väiksemat lahustuvust.
  
• Vikerforelle sorteeritakse – väiksemad paigutatakse teistesse tiikidesse, et nad oma liigikaaslastele kasvus järgi jõuaksid ja et neid saaks samal müüa.
  
• All- female kari – kasvatakse vaid emaseid vikerforelle, et vältida omavahelise sigimise tootmise häirimist
  
• Kuni 200 kg kala ühe kuupmeetri kohta kiirvoolukanalites.
  
• 1 t / ha karpkala hektari kohta Eestis suurtes pinnasetiikides
  
• Tilaapiakasvatuses kasvavad koos kõik isased
  
• Tiike tuleb väetada enne kalade sisselaskmist – kalasõnnik, herneste külvamine – seda hakkavad vastsed sööma, kui rebukott on ennast ammendanud.
  

________________________________________________________________________
SUMBAKASVATUS

• Piirkonnad stabiilse veetemperatuuriga ja vähese jäätumisega.
  
• Sõnniku viib ära hoovus , sumbad on kaetud võrguga, sumbad on ankurdatud veekogu põhja
  
• Sööt tuuakse kohale laevaga
  
• Tuunikala kasvatakse palju sfäärikujulistes sumpades vee all ning väljapüüdmine käib ühekaupa uinutades ( kalad on suure massiga ning kokkuajamine looks suure ja ohtliku kalaparve)
  
• Ohtudeks on näiteks ristandite tekkimine, kuna kalakasvatuses on kalad geneetiliselt erinevad
  

________________________________________________________________________´
VEE KORDUVKASUTUS

• Kindel liik vajab kindlat soolsust, temperatuuri, valgust, vee voolu, hapniku taset, asustustihedust, söötmist, pH-d
  
• Kõik kala väljutatud produktid tuleb veest kõrvaldada.
  
• Vesi voolab filtersüsteeidesse ja tuleb puhtana tagasi, lisatakse vaid vee auramisest ja filtreerimisel tekkiva kao võrra lisavett.
  
• Kasvatus toimub kalalautades, asukoht määrab vähem
  
• Söödakoefitsent – kui palju sööta kulub kala tootmiseks
  
• Bioloogiline ja mehhaaniline filtreerimine
  

________________________________________________________________________
VIKERFORELL

• Mageveeline jõeveekala, kes tahab madalt veetemperatuuri, puhast ja hapnikurikast vett.
  
• Toodang Eestis 700 t
  
• Pärit Põhja- Ameerikast ühest California piirkonnast, aretatud üle 150 a
  
• Introdutseeritud enamustesse maailma riikidesse (82)
  
• Tänapäeval söödetakse vikerforellli ainult granuleeritud söödaga
  
• Kehakuju on kõrge, kasvandusest pärit kaladel on uimed enamasti kulunud, eriti saba
  
• Lõhilastele omane tunnus on rasvauim
  
• Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari
  
• Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas
  
• Söödakoefitsent u 1,1
  
• Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga
  
• Karotinoidid muudavad kalaliha punaseks, lõheforell on punase lihaga, kuna talle on söödetud pigmenti, et liha punaseks värvida. Merest püütud kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment , mille söömisel liha värvub.
  

KARPKALA

• Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik
  
• Kõige suurem kasvataja Hiina, Eestis toodang 50-70 t
  
• Euroopas müüakse kõige rohkem jõulude ajal
  
• Kasvavad suurtes tiikides
  
• Torpeedoja kujuga
  
• Peamiselt taimtoiduline
  
• Hapnikuvajadus oluliselt väiksem, kui vikerforellil
  
• Peegel-, nahkkarpkalad ja koid
  
• Aretuse käigus lihasaagis suurenenud võrreldes eellase sasaani ehk ulukkarpkalaga
  
• Ühes tiigis saab pidada erinevaid karplasi, kuna nad toituvad erinevatest allikatest – plankton, ussikesed jms
  

ANGERJAS

•