Kalakasvatuse vastused (2)

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas.
Akvakultuur - kasvatatakse ka limuseid ( austrid , kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi ( krevetid , krabid , vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike , keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme.
*Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tšiilis, huntahvena (sea bass ) ja kuld-merikogre (sea bream ) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine
*Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud.
Eestis kasvatatavad veeorganismid , nende toodangu maht ja väärtus aastas.
Vikerforell üle 700 tonni
Karpkala 70 tonni
Angerjas üle 40 tonni
siberi tuur 30 tonni
jõevähk alla tonni
Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur).
Tiigid , Basseinid ,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides
Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge, roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra, Tsilli . Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA
Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus
Nõuded:optim.temperatuur:15-18, hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana.
Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid)
Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 - 8000 marjatera .Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusrežiim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta.
Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist .
Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt
ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks . Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine . Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmis automaatide abil. Harva kasutatakse söömaõpetamiseks ka söötmisalustele määritavaid pastasid, mis sisaldavad peenestatud munakollast, loomapõrna jt komponente. Kadu paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%.
Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses.
Põhikomponendid on valk 45% rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 8%Lisand(väiksed kogud): vitamiinid ,antibiootikumid,glukaan,värviained. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide , energiasisaldus 24 MJ/kg,
Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia
Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala tempera tuuri eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil.
Kalu on vaja suuruse järgi gruppidesse sorteerida ja erineva suurusega kalad eraldi paigutada
selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata
ja söötmist optimeerida.
Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga väikesed. Kalade juurdekasvu , söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele . Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad
jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid.
Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid
Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus ,vähetundlik stressi vastu. “Koid“-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan ( ulukkarpkala ). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp.
Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul
Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta.
Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150-180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad.
Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis)
Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.
Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda ,indutseeritud paljundamine.
Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused
Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis . Vesi juhitakse turude või kanalitega.
Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis.
Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru – toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks
Vähikasvatuse probleemid – võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid
Arguloos
Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus’e (kalatäi) perekonda
kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel
kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees , nugivad kala kehapinnal ja imevad verd.
Ergasiloos
Ergasiloos on lõpuselehekeste põletiku ja nekroo siga kulgev mageveekalade invasioo nihaigus. Hai guse tekitajaks on emased parasiitvähid perekon nast Ergasilus. Laialt on levinud kaks liiki: Ergasilus sieboldi (siiad, karpkala) ja E. briani ( linask ) (joonis 64). Nad on pirnikujulise kehaga, 0,7–1,5 mm pikad, esimene rinnasegment on peaga kokku kasvanud. Omavad viis paari ujujalgu. Viljastatud munad inkubeeruvad suguavade juures paiknevates munakottides.
Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse
Kalakasvatuslik taastootmine on
noorkalade kasvatamine selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks
Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug , angerjas, linask, koha, vähk)
Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis
Lõhe ( Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad , kelle jõgedes üles kasvanud
noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma
kodujõkke. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade erinevast käitumisest, kuid ka tootmise eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks.
Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused
Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärk on nii veekogude rikastamine kui kaubakala tootmine.
Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis.
2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses
11 põhiliselt vikerforellikasvandust – AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski,
Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna- Alliku , Rutikvere
basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust
( Ilmatsalu , Haaslava, Vagula, Kuldre ) tootsid peamiselt karpkala.
Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad.
Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised
Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged , et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab
enda alla sellest väikese osa.
Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid
Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%)
Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59%
Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all- female , triploidid
Sugulineküpsemine aeglustab kala kasvu.Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes.Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus.
*Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes.
* Koonused on vedela hapniku lisamiseks.
*Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni.
*Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks.
Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses.
Sperma +munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett.
Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks.
Silmtäpi marja saab osta aasta läbi. Kui see on ostetud sügisel, siis valmis kala läheb müüki kolmandal talvel.
Vannipõhjas olevad maimud toituvad rebukotis olevatest toitainetest.
*Miks on vajalik kalade sorteerimine? et kõik oleksid lõpuks (turustamiseks) ühesuurused.
*kalaliha saagis vikerforellil 65%
Forellist saab kolm toodet: *portsjonforell (~400g) *lõheforell (~ 2-3 kg) * kalamari
Optimaalne temperatuur forellidel +15...+18 kraadi. Sobivad allikavesi , jõevesi ja merevesi .
Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta.
Vanemaid mõjutatakse hormonaalselt, sellepärast on kõik järeltulijad emased
Angerja kunstliku paljundamise tehnoloogia on veel välja töötamata – puudub leptotsefaali osa.
kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud – kasvatatakse kumneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad,tilapiad, sagad siiad, kohad jne.) koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi.
Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus ( fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes – tiikides