Kalakasvatuse vastused 2013 (0)

1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende 
muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri  levik maailmas.
Akvakultuur - kasvatatakse ka limuseid ( austrid , kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi ( krevetid , krabid, 
vähid), veetaimi jt. veeorganisme,  kasvatatavate  organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 
aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, 
tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme.
*Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tšiilis, huntahvena (sea  bass ) ja  kuld -merikogre (sea 
bream ) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine
*Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud.
2. Eestis kasvatatavad  veeorganismid , nende toodangu maht ja väärtus aastas.
Vikerforell  üle 700 tonni 
Karpkala  70 tonni
Angerjas   üle 40 tonni
siberi tuur 30 tonni
jõevähk  alla tonni 
3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid  erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, 
angerjas, siberi tuur).
Tiigid, Basseinid ,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides
4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge, roosa  
lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra, Tsilli . 
Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA
5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus
Nõuded:optim.temperatuur:15-18, hapnikusisaldus  9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure  forelli  
turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. 
Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana.
6. Kalade paljundamise  tehnoloogia  vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, 
haudeaparaadid)
Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 - 8000 marjatera.Sugulist küpsemkist 
mõjutavad pärilikkus,valgusrežiim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu 
kohta.
7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist.
Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt
ujuv, välja  kujunemata  uimede ja soomusteta kala)  perioodiks . Marjaterast  koorunud rebukotiga 
eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – 
rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on 
imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles  ujumine . Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja 
haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle 
välistoidule, sest rebukoti  tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid 
õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse 
käsitsi või söötmis automaatide abil. Harva kasutatakse söömaõpetamiseks ka söötmisalustele 
määritavaid pastasid, mis sisaldavad peenestatud munakollast, loomapõrna jt komponente. Kadu 
paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%. 
8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses.
Põhikomponendid on valk 45%   rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 
8%Lisand(väiksed kogud): vitamiinid ,antibiootikumid,glukaan,värviained.  Kaubakala  sööt - 45% valku, 
30% rasva, 12%sahhariide,  energiasisaldus  24 MJ/kg,
9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise 
planeerimisel
10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia 
Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, 
madala tempera  tuuri  eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil.
Kalu on vaja suuruse järgi  gruppidesse  sorteerida ja erineva suurusega  kalad  eraldi paigutada
selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata
ja söötmist optimeerida. 
Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga 
väikesed. Kalade  juurdekasvu , söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse 
kontrollkaalumisi.  Kalad  sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda 
haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida 
kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, 
mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala  paksusele . Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda 
kergelt vee kohal. Väiksemad kalad  kukuvad   torude  vahelt läbi, suuremad
jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole 
kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid.
11. Karpkala bioloogia  alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid
Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus ,vähetundlik stressi vastu.  “Koid“-värviline 
dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp,  sasaan  (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi 
karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp.
12. Karpkala  tiikide  ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul
Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta.
13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150-
180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad.
14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) 
Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt 
näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. 
Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.
Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel  kaladel  tiigis  kudeda ,indutseeritud paljundamine.
15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused
Forellikasvatus  ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee  pinnakihis . Vesi juhitakse 
turude või kanalitega.
16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia  ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk =  astacus  astacus
Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru – toodab nii noorvähke looduslike vete  vähivaru 
suurendamiseks  kui kaubavähki ekspordiks
17. Vähikasvatuse probleemid – võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid
Arguloos
Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille  tekitajaks  on Argulus’e (kalatäi) perekonda
kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel
kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on  lameda  ovaalse  kehaga  ja hallikasrohelise 
värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui  magevees , nugivad kala kehapinnal ja imevad verd.
Ergasiloos
Ergasiloos on lõpuselehekeste põletiku ja nekroo siga kulgev mageveekalade invasioo nihaigus. Hai  guse  
tekitajaks on  emased  parasiitvähid perekon nast Ergasilus. Laialt on levinud kaks liiki: Ergasilus sieboldi (siiad, 
karpkala) ja E. briani ( linask ) (joonis 64). Nad on pirnikujulise kehaga, 0,7–1,5 mm pikad, esimene rinnasegment 
on peaga kokku kasvanud. Omavad viis paari ujujalgu. Viljastatud munad inkubeeruvad suguavade juures 
paiknevates munakottides.
18. Kalakasvandustes  kasvatatud  noorkalade  asustamine  Eesti looduslikesse vetesse
Kalakasvatuslik taastootmine on
noorkalade  kasvatamine  selleks, et asustada neid looduslikesse  veekogudesse  kas haruldaste, ohustatud liikide või 
vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks 
Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, 
haug , angerjas, linask, koha, vähk) 
19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht 
Eestis
Lõhe ( Salmo  salar) ja meriforell (Salmo trutta) on  siirdekalad , kelle jõgedes üles kasvanud
noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks  saades  tagasi  kudema  oma
kodujõkke. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja 
populatsioonide  taastamise  või kalade arvukuse suuren  damise  eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest 
tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid 
kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad  seadmed  on üldjoontes sarnased 
vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade  erinevast  käitumisest, kuid ka tootmise 
eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks 
või taastamiseks.
20.  Angerja  elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused
Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude 
kasvatamise eesmärk on nii veekogude rikastamine kui kaubakala tootmine.
21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis.
2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on 
vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli 
vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala 
kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui 
asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses
11 põhiliselt vikerforellikasvandust – AS  Simuna  Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski,
Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna- Alliku , Rutikvere
basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust
(Ilmatsalu, Haaslava, Vagula,  Kuldre ) tootsid peamiselt karpkala. 
22. Uued ja eksootilised   kalaliigid  Eesti kalakasvatuses
Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika 
paaliad.
23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, 
puudused ja eelised
Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus  veeressursid on väga limiteeritud 
või  keskkonnakaitse  nõuded nii  ranged , et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. 
Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline  rajatis , kaladega osa võtab
enda alla sellest väikese osa.
24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid
Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%)
Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59%
25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all- female , triploidid
Sugulineküpsemine aeglustab kala kasvu.Ka  kalaliha  kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes.Eriti 
tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus.
*Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes.
* Koonused  on vedela hapniku lisamiseks.
*Forelli toodetakse aastas u 600  tuhat  tonni, karpkala 60 tuhat tonni.
*Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks.
Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses.
Sperma +munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et  viljastumine  toimuks lisatakse vett.
Eyed  eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks.
Silmtäpi marja saab osta aasta läbi. Kui see on ostetud sügisel, siis valmis kala läheb müüki kolmandal talvel.
Vannipõhjas olevad maimud toituvad rebukotis olevatest toitainetest.
*Miks on vajalik kalade sorteerimine? et kõik oleksid lõpuks (turustamiseks) ühesuurused.
*kalaliha saagis vikerforellil 65%
Forellist saab kolm toodet: *portsjonforell (~400g) *lõheforell (~ 2-3 kg) * kalamari
Optimaalne temperatuur forellidel +15...+18 kraadi. Sobivad  allikavesi , jõevesi ja  merevesi .
Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta.
Vanemaid mõjutatakse hormonaalselt, sellepärast on kõik järeltulijad emased
Angerja kunstliku paljundamise tehnoloogia on veel välja töötamata – puudub leptotsefaali osa.
kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud – 
kasvatatakse kumneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad,tilapiad, sagad siiad, kohad jne.) 
koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi.
Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine,  mereorganismide  kasvatamist 
nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad 
veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge 
puudub  Kalakasvatus  ( fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese 
poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish 
farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus 
(stillwater pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes – tiikides