Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö (0)

Eesti Mereakadeemia - Merendus - Kalakasvatus ja varude rikastamine

5 VÄGA HEA

KONTROLLTÖÖ
(sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas.
Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur , pruunvetikas, kammkarp , jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused.Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused – rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid , Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on
mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia , Hispaania , Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tšiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse.
Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad ;23% vetikad; 1% kahepaiksed , roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised.

Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.
Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig , tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell , koha, jõeforell, lõhi, haug , tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu -kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks
nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni.

Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul.
Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid , mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks
olema eraldi sissevoolu - ja väljavooluregulaator ( munk ). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3‰ kalle.
Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks
või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja
suurusega.
Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali
lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele
tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala
suurusest . Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala
kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu
põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva
ujukiga meresumpasid. Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse , kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist – söötmist, asustamist, välja püüki joonise), vee vool kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest.
Täiesüsteemses tiigimajandis kasvatatakse kalad vastsest kaubakalani (kolm suve) ning
peetakse sugu- ja asenduskarja. Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid.
Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m).
Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega.
Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse- laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m).
Pidamisviisid:
1. Hobikasvatus
Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha;
2.Tootmine
Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha;
Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul , kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole.
Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel
Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse.
Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist.
Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel.
Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid.
Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada.

Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks.
Kasvuperiood , mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150–180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180–210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel.
Täiesüsteemses kasvanduses kestab kaubakala tootmise tsükkel kolm kasvuperioodi ja kaks talvitamist. Müügikõlblikuks (üle 1 kg raskuseks) saab kala kolmanda kasvusuve lõpuks. Selle aja vältel paigutatakse kalad ümber, s.o püütakse välja ja asustatakse talvitus- või suvetiiki 6–7 korda.
Kalakasvatuse tsükli algul tiiki asustatud karpkalavastsetest kasvavad sügiseks noor kalad – samasuvised karpkalad. Esimene kasvuperiood kestab 3,5–4 kuud, juunist septembri lõpuni. Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma. Kevadeks on talve üle elanud kalad üheaastased ja nende ümberpaigutamisega kasvutiiki algab uus kasvuperiood. Ümberpaigutused korduvad sama rütmi järgi – sügisel viiakse kala talvitustiikidesse, kevadel tuuakse taas kasvu tiikidesse. Selline tootmistsükkel on Eestis kasutusel vaid Ilmatsalu ja Haaslava kasvandustes. Teised karpkalakasvatajad ostavad sealt vastsed või noorkalad ja peavad neid tiikides kuni turustamissuuruse saavutamiseni.

Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis)
Etapid:

SUGUKALADE VALIK
Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel.Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus.Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka.Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi.Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul.

PALJUNDAMINE
Karpkala on väga viljakas - Eesti rekord on 1,45 miljonit marjatera emaskalalt, tavaliselt saadakse 50 - 180 tuh. marjatera emaskala kaalu 1 kg kohta, keskmiselt 450 tuh. marjatera emaskalalt. Marjaterad on väikesed - kaal 1-1.5 mg, läbimõõt 1.5 mm. Kalakasvandusele vajalik sugukalade arv on seetõttu väike - 100 tonni turukala saamiseks on vaja 5 ema- ja 10 isakala. Suguküpseks saavad 4 - 5 aastaselt, optimaalne vanus on 6 - 8 aastat, kaal seejuures 3 - 5 kg. Vanim sugukala oli Ilmatsalus 15 a., suurim 9.5 kg.
Paljundamine toimub mai lõpus - juuni alguses, kui veetemp. on 18 - 200 ja tõuseb.
Looduslik kudemine on võimalik kuid tootmise jaoks sobimatu
Sugukalade edukas paljundamine sõltub eelneva suve pidamistingimustest. Nad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600–400 isendit ha kohta).
Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda . Seetõttu kujuneb sugukalade tiigis
arvukas looduslikust kudest tekkinud maimude põlvkond, mis halvendab sugukalade pidamistingimusi.
Selle vältimiseks võib sugukalatiiki asustada haugi (vastsed või aastased kalad), kes hävitavad korduv kudemisel tekkinud maimud .
Suurim on optimaalses eas (6–10aastaste) kalade juurdekasv (emastel keskmiselt 418–632 g, isastel 390–580 g suve jooksul).
Karpkala sugulise küpsemise stimuleerimiseks kasutatakse suguküpse kala hüpofüüsi ekstrakti süstimist. Hüpofüüs sisaldab vajalikke hormoone.
Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda .
3)VÄLJAPÜÜK
Väljapüügiga ei tohi viivitada, sest sugukalade pikaajalisel hoid misel
talvitustiikides kudemise ootel jäävad emaskalade gonaadid juuni alguseks III–IV arenguastmesse ja küpsuskoefitsient (gonaadide massi ja kala kehamassi suhe) on 1,7–14,5%. Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine küpsuskoefitsient on 28,5%.
Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ningasustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn metsikut kudemist. Soovitav on isegi isas - ja emaskalad talvitada eraldi tiikides (Soe märts aprilli algus)
4) HORMONAALNE STIMULEERIMINE
Pärast väljapüüki paigutatakse kalad lahtiselt või võrkkotis haudemaja basseini, tiiki või tiiki sumpa. Suguproduktide saamiseks stimuleeritakse kalu hormonaalselt – hüpofüüsi e ajuripatsisuspensiooniga. Sisesekretsiooninääre hüpofüüs toodab lisaks teistele hormoonidele ka gonadotropiine. Kasutatakse ka sünteetilisi analooge, kuid eestis vastav praktika puudub. Kasutatakse latika hüpofüüsi (karpkala, säinas, teised kaplased) mis eraldatakse varakevadel.
Manustatakse ka gonadotropiini sünteetilisi analooge, kuid Eestisvastav praktika veel puudub.
Hüpofüüsi ettevalmistamine
Veetustatakse puhtas atsetoonis ja kuivatatakse. Selliselt võib säilitada mitu aastat. Süstimiseks kaalutakse vajalik kogus kuivatatud hüpofüüsi, hõõrutakse uhmris pulbriks ja lahustatakse kas füsioloogilises lahuses (0,9% keedusoola lahus), destilleeritud vees või 0,5% novokaiinis.
Süstitav kogus
Emaskalale süstitav doos on 3 mg 1 kg kehamassi kohta. Marja ühtlasemaks valmim iseks tuleb hüpofüüsi kogus süstida kahes järgus.
Eelsüst 1/5 ja 12 tunni järel põhisüst 4/5 kogudoosist (marja saab võtta 17 kraadi juures 8-14 tunnu möödudes)
Isaskalu süstitakse 1x, arvestusega 1,5 mg hüpofüüsi 1 kg kehamassi kohta. Soovitav on isaskalu süstida 20-24 tundi enne niisavõtmist.
5)MARJA JA NIISA LÜPSMINE
Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l).
6)MARJA VILJASTAMINE
Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse.
7)KLEEPUVUSE EEMALDAMINE
Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta.
Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma , lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel lisatakse tanniinilahus (15 g tanniini 10 l vee kohta) ning hoitakse 10 sek. Töödeldud mari oestakse veega ja pannakse inkubeeruma.
Marja kleepuvuse eemaldamiseks võib karbamiidi asendada 1 l täispiimaga. Sel juhul võib ära jätta ka tanniini kasutamine.
8)MARJA KÜPSEMINE
Alla 19 kraadisel t-l annab 90-100% süstitud kaladest marja ja puudub trombi oht. Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks võib olla ka O2 puudus.
Joonis 1. Marja valamine haudeaparaati (7 l aparaati 2-2,5 l marja (500-600 g, 300-375 tuh.), vee läbivool 1,5-3,0 l/min. Marja arenguks optimaalne veetemp. 20-240, alampiir 10-120, ülempiir 26-280).Weissi aparaat.
Karpkala vastsed kinnituvad pärast koorumist kadaka- okstele, mida pannakse sumpadesse
9) ARENG
Pärast koorumist on eelvastne, vastne ja maim.
Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga.
Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate. 14. – 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses .
Joonis 2. Loote areng
10) ASUSTAMINE
Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi. Vastsed asustada hajutatult tiigivette suuremad võib ühes kohas.Kalade arv pinnaühiku kohta sõltub kalade vanusest ja kasvatamise intensiivsusest.Samasuviste kasvatamiseks kuni 1 ha suurused ja keskmiselt 1,1-1,2 m sügavused tiigid. Asustustihedus kevadel 30 000 – 50 000 tk/ha vastseid . Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist.
Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha.
11) SÖÖTMINE
Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada
1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad
2.Vili (nisu, oder , mais).
3. Granuleeritud jõusööt
Söödakoefitsent iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta).On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus.
Karpakalade söödad: Maimuperioodil looduslik sööt, kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel .
Söötmine:
Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu.
Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks.
Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, millest üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 20–25 °C.
Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. Toitumisreaktsioon esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui seedumiseks vaja oleks.
Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena . Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse.
Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50%
päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused.
Vihm , tugev tuul ja äike võivad kalade toitumise katkestada. Ilma paranemisel toitumisrütm ja toidu tarbimine taastuvad.
Söötmiskohad: Tiigis 0,4-0,8 sügavusel ja soovitavalt kõval pinnasel . Puidust või plekist söödaalused
12) MÜÜK

Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis.
Kalakasvatuse osakonna eksperthinnangul ( ametlikud andmed ja isiklikud kogemused) oli Eestis 2008 aasta suve seisuga:umbes 20 kutselist kalakasvandust (asukoha mõttes), kus kala kasvatamine on peamiseks eesmärgiks ja seal töötavad inimesed saavad oma põhisissetuleku kala kasvatamisest umbes 20 muu tegevuse kõrval kala kasvatamisega tegelevat tiikide omanikku , kelle toodang võib olla piisavalt suur, et neid kalakasvatajateks pidada umbes 35 ainult õngitsemisteenust pakkuvat tiigipidajat, kes ostavad kala sisse kutselistelt kalakasvatajatelt, kuid tegutsevad piisavalt regulaarselt ja peavad tiikides rohkesti kala umbes 10 kalakasvatuse alustajat, kellel on eeldusi kujuneda tõsiselt võetavaks tootjaks täpselt teadmata, kuid kindlasti 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku, kes peavad kalu oma lõbuks (aga kui igaüks kasvatab 100 kg on see kokku 20t).Vähikasvandused olid kannatanud katku tõttu ja tootjaid oli vaid 3-5.
Kasvatused:

Härjanurme “superkasvandus”, mis toodab vikerforelli, karpkala, vähki, siia ja koha asustusmaterjali ja pakub kalaturismi teenuseid.
15 põhiliselt vikerforellikasvandust: AS Simuna Ivaxi 4 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Roosna- Alliku , Rutikvere, Pähkla, Pihtla, Beetela basseinikasvandused, Salmistu ja Störfishi sumbakasvandused. Aquamyk ja Basseinikala retsirkulatsioonikasvandused
3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre .
2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus.
Üks kinnise veekasutussüsteemiga angerjakasvandus Võrtsjärve ääres: AS Triton PR.
Tuurlaste (siberi tuura) kasvatamisega Eesti Soojuselektrijaama jahutusvee kanalis tegeleb AS Störfisch.
Mitmed kasvandused tegelevad muu kõrval eksootiliste kalade kasvatamise katsetega - paalia, tilaapia, triipahven, siig

Kalakasvatsliku taastootmise eesmärgil tegelevad Eestis

Angerjakasvandus, mida on Eestis ainult üks- OÜ Triton. (Võrtsjärve ääres).

Õngu- Meriforell (Hiiumaa)

Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres)

Härjanurme- Siig, koha

Ilmatsalu- Haug, linask

Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha

Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis.
Loodusliku toitumisrežiimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid).
Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse
tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata . Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide suurusjaotus selles on sarnased loodusliku populatsiooni omale. Tiigi tootmispotentsiaali väljakujunemine kestab 5-10 aastat, sest alles teine või kolmas tiigis sündinud põlvkond on vähipüügi kaudu majandamiseks piisavalt arvukas. Asurkonna kujunemist ja tema arvukust peab jälgima mõrdadega tehtavate katsepüükide abil, mis soovitavalt peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja varjepaiku on külluses) on peamiseks ohuks liiga tiheda ja seetõttu kääbustunud karja tekkimine. Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil.Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide protsenti kogu saagis saab arvutada vähkide üldarvu tiigis. Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb sinna teha täiendavaid asustamisi või parandada vähkide elutingimusi. Sellise vähikasvatuse viisi eeliseks on, et ta ei nõua palju kapitali ega tööjõudu. Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikurežiim tavaliselt parem kui väikeses tiigis.
Poolintensiivne tiigikasvatus
Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine , kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne tiigikasvatus põhineb tavaliselt oma poegade toodangul eraldi poegade tiikides. Aga poegade ostmine vastkoorunutena või edasikasvatatutena võib olla tulusam. Kui vähid sorteeritakse edasikasvatuse ajal sugupoole ja suuruse järgi, võib ülejäägi müüa asustusmaterjaliks ja tiikide toodangut saab optimeerida, kuna algtihedus võib olla suurem kui ilma sorteerimiseta. Sorteerimine vähendab suremust ja hoiab ära tiigi alakasutuse ohu. Emased on asustusmaterjaliks soovitavamad (asustamise jaoks on vajaVähkide sorteerimine nõuab lisatööd ja seepärast suurendab kasvatuse kulusid.Poolintensiivne tiigikasvatus nõuab rohkem kapitali ja tööjõudu kui loodustoidutiikides kasvatamine aga tulemuseks on suurem ruutmeetritoodang ja kasvanduse tingimuste parem valitsemine. Kuna poolintensiivses tiigikasvatuses tiigid tühjendatakse ja vähid kogutakse kokku, on mõistlik tiigi suurus kõige enam 1000-2000
m2. Poolintensiivse tiigikasvatuse korral võib kasvanduse üles ehitada nii, et erinevad vanuserühmad paigutatakse eraldi tiikidesse. Siis jääb ära toidukonkurents eri suurusega vähkide vahel ja asustustihedust võib suurendada. Ellujäämus suguküpsuseani kõigub tiikide ja aastate vahel palju (näiteks 30-80%).
Aastaste vähkide suremus on üks tähtsamaid kasvatuse tulusust mõjutavaid faktoreid.
• Kui aastaste suremus on 15% on tiigi toodang umbes 60% asustuse mahust
• Kui aastaste suremus on 25%, on tiigi toodang umbes 40% asustuse mahust
Intensiivne kasvatus
Intensiivses vähikasvatuses toimub kogu tootmine siseruumides kontrollitud tingimustes.
• Kasvatusüksused on tihti eri korrustel
• Vett kasutatakse korduvalt
• Vähid on ükshaaval oma puurides
Eesmärgiks on optimeerida kasvatustingimused nii, et kasv oleks võimalikult kiirem ja suremus väikseim, mis vajab rohkem planeerimist ja tööd kui muud meetodid. Mitmesugused rajatised ja siseruumides toimuv kasvatus nõuavad palju nii alg- kui käibekapitali. Investeeringutest suurimad on ehituskulud. Intensiivne kaubavähi kasvatus on alles uuringute staadiumis. Tulemused on olnud kehvad ja majanduslikult tasuvat intensiivkasvatuse süsteemi pole Soomes veel loodud. Ka Rootsis on tõdetud, et kaubavähi intensiivkasvatus ei ole majanduslikult tasuv. Samal ajal on poegade tootmine tänapäeval juba peamiselt intensiivne.
Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis).
Vähki võib kasvatada näiteks koos kaladega samas tiigis. Polükultuuriga püütakse kokku hoida ruumi ja võimalust mööda ära kasutada sööda jääke. Kasutatava kala liigi ja suuruse valikul peab arvestama, et kasvatamiseks mõeldud vähid ei lõpetaks näiteks forellide toidulaual. Alles üle 4 cm pikkused vähid kõlbavad kasvatamiseks koos röövkaladega. Signaalvähi ja kohapoegade üheaegset kasvatamist ühesuvisteks on katsetatud kohakasvatuseks ehitatud looduslikes tiikides. Valjapüük suurest tiigist osutus ebamugavaks, kuid tulemus oli siiski rahuldav. Soomes on tõdetud, et kui vastkoorunud vähipoegade hind langeb ja koha või siia noorkalade kasvatuseks ehitatud tiigid ehitatakse ümber vähile sobivateks, lisades sinna varjepaiku ja kergendades tiigi tühjendamist, on edasikasvatatud vähipoegade ja kaubavähkide kasvatamine sellistes noorkalatiikides tasuv.
Kalapoegade kasvatamiseks rajatud loodustoidutiigid on tavaliselt toitaineterikkad, madalad ja pehmepõhjalised. Seepärast võib vee hapnikusisaldus neis olla talvel kaubavähi kasvatamiseks liiga madal - kui just ei korraldata vee hapnikuga rikastamist. Tiikide või basseinide tühjendamine võib polükultuuri korral olla tunduvalt raskem kui üht liiki kasvatades. Liikide eraldamine nõuab lisatööd, millele lisaks mõlema liigi kasv võib olla aeglasem kui eraldi kasvatamisel. Pole leitud palju vähi-kala polükultuuri jaoks sobivaid kalaliike, kes ei avaldaks
vähikasvatusele mingit mõju. Vähkide kasv aeglustub, kui samas tiigis peetakse ka kalu.On ka täheldatud, et vähid muutuvad arglikuks ja nende liikuvus väheneb, kui samas tiigis on kalu.
Eesti:
Vähikasvatus on viimastel aastakümnetel osutunud populaarseks alternatiivpõllumajandusesuunaks Euroopas, ning viimasel ajal ka Eestis. Põhjuseid selleks on olnud mitmeid. Ühelt poolt on vähikasvatuse areng olnud tingitud looduslike jõevähi populatsioonide vähenemisest , mis on kaasa toonud vajaduse tegeleda enam asutusmaterjali tootmisega. Teiselt poolt on mõjutanud protsessi Eesti vähikasvtatajate suundumus tulemuslikumale koostööle teiste vähikasvatajatega nii kodu-kui välismaal, eesmärgiga liikuda kaubavähi turustamisel rahvusvahelise turu suunas.
Eestis on vähikasvatuse areng saanud hoo sisse viimasel viiel aastal, seda peamiselt sellega, et põllumajandus otsib uusi alternatiivseid suundi selle majandusharu arendamiseks turumajanduse tingimustes. Samuti on arengut mõjutanud Eesti varasem liikumine Euroopa Liiduga ühinemise suunas ja lõpuks liitumine 2004.aastal, mis tõi endaga kaasa põllumajanduse arendamiseks ja rahastamiseks uusi võimalusi.
Praeguseks momendiks on meil viis vähikasvatust , kes on suutelised pakkuma turule kaubavähki ja asutusmaterjali.
Rajamisel on umbes sama arv kasvandusi ja võib arvata, et alustajate arv sellega ei piirdu. Lähiaastatel jõuavad ka nemad oma toodanguga turule. Kuna Eestis on vähi tarbimine paljude tegurite koosmõjul viimastel aastakümnetel langenud peaaegu miinimumini, kus ka vähi tarbimise kultuur on kadumas , on kaubavähi ostjateks põhiliselt välismaalased.
Eestis leiduvates veegkogudest on julgelt kümnendik vähile elukõlbulik.
Lisa 1. Karpkala asustamise ülesanne Ilmatsalu täiesüsteemse kalakasvanduse näitel.
Triin Engmann KP 41
I Rühm kalu
II Rühm kalu
Vastsed: Meil on maimutiike 6,9 ha, seega saame asutada 50 000 x 6,9 = 345 000 tk .
Kasutatud tiigid: 1,2,3,12,21,22,29,30
0+ : Alles on septembriks 60 % vastsetest, ehk: 345 000 x 0,6= 207 000 tk
Talvitus: Meil on talvitustiike 6,03 ha , st et vaja peaks minema 0,69. Kasutame ära tiigid nr 33(0,35ha) ja 32( 0,42ha), järele jääb 6,03-0,77 = 5,26 ha
1: 50% jäid ellu : 207 000 x 0.5 = 103 500 tk . Asutus tiikidesse: 2-3 tuh,tk /ha.
103 500/3000 = 34,5 ha on tarvis. (Kasutame tiigid nr 27 ja 26 = 37,6 ha)
(Alles 59.5 ha)
Vastsed:Maimudele on ruumi 6,9ha-0,4 ha=6,5 ha. Seega asutame 200 000 maimu .
Kasutatud tiigid: 1,2,12,21,22,29,30
1+: Ellujäämus 90%:
103 500 x 0,9 = 93 150 tk
0+ : Ellujäämus 60% : 200 000 x 0,6 = 120 000 tk
Talvitus :15 tuh,tk /ha
Tarvis: 93 150 : 15 000= 6,21 ha.
Vabu tiike 6,03 ha , seega kasutame ka ühte maimubasseini( 0,4 ha) = 6,61 ha.
Kasutatud tiigid nr: 13-18,31-38 +3
Talvitus : Talvitan maimud basseini nr 4 ( 0,4 ha) .
2: Ellujäämus 95% : 93 150 x 0,95 = 88 492 tk .
Asutus tiikidesse 1 tuh,tk /ha . Meil on pinda 97,1 ha , seega kalad mahuvad ära.
Kasutatakse tiike: 26,27,28,39,ja 28 tiik müüakse tühjaks ,et teha ruumi talvitustiigina 0+-idele.
Müüakse 15 892 kala maha.
1: Ellujäämus 50% : 120 000 x 0,5 = 60 000 tk
Meil on tarvis 20 ha suvitustiikideks. Müün nr 28 basseini tühjaks ja asutan sinna.
2+ : Väljapüük ja müümine. Suremus 5%
88 492 x 0,95 = 840 647 tk
1 kala kaalub keskmiselt 1,3 kg , seega saab müüa 840 674 x 1,3 /1000 = 1092 tonni kala.
1+ Ellujäämus 90% : 60 000 x 0,9= 54 000 tk
Talvitus : 15 tuhat kala/ha
Meil tarvis 3,6 ha.
Talvitan need kalad sugukalatiiki 24 ning tiikidesse 5, ja 6
2: Ellujäämus 95 % : 54 000 x 0,95= 51 000 tk
2+ Ellujäämus 95%: 51 000 x 0,95= 48 450tk
Asetan kalad tiikidesse nr 39 ja 26 . Müük
1 kala kaalub keskmiselt 1,3 kg
48 450 x 1,3 / 1000= 630 tonni kala.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 38 allalaadimist

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #1

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #2

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #3

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #4

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #5

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #6

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #7

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #8

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #9

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #10

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triini14 Õppematerjali autor

akvakultuuris kasvatatavad organismid nende toodangu maht ning levik maailmas eestis kasvatatavad veeorganismid nende toodangu maht ja väärtus aastas karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil kalakasvanduste paiknemine eestis jõevähi kasvatuse tehnoloogia

Sarnased õppematerjalid

344

pdf

Karpkalakasvatus 2014

Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni

Toiduainete loomne toore

docx

Kalakasvatuse konspekt

sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 11,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. *Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,52 m sügavused tiigid Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee ärajuhtimise aitavad koguda väljavoolule ka kalad. Peakraav asub tavaliselt tiigi keskel ja peaks olema 1 m lai ja 0,30,5 m sügav. Talvitustiigid

Kasvatavate kalade bioloogia

pdf

Vähk ja vähikasvatus

Eestis on seni vähi ja vähikasvatuse kohta nii vähe kirjutatud, et eestikeelne terminoloogia on veel välja kujunemata ning kindlasti on mõnegi mõiste jaoks võimalik leida täpsemaid sõnu. Loodetavasti mõistab heatahtlik lugeja, et tegemist pole õpiku, vaid konspektiga, mistõttu üht osa küsimustest on käsitletud lühidalt. Soovitused ja märkused palun saata Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituudi kalakasvatuse osakonda, Kreutzwaldi 1, Tartu. Tiit Paaver, tõlkija 1. Vähi bioloogia 1.1. Vähid ja nende kehaehitus Maailmas on umbes 450 magevees elavat vähiliiki, kes kuuluvad kolme erinevasse sugukonda (Parastacidae, Cambaridae, Astacidae). Euroopas on vaid 5 kohalikku mageveevähi liiki. Põhja-Euroopas tuleb tunda eeskätt kolme vähiliiki.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

doc

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse

Toiduainete loomne toore

docx

Kalakasvatuse konspekt

Kalakasvatus SISSEJUHATUS  2020. a-ks 130 milj. tonni kala.  Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk  Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine  Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks  Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse  Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne  Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et

Kalakasvatus ja varude rikastamine

pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

) koikvoimalikke vahilisi,limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes tiikides

inglise teaduskeel