50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdsad sadasd
Õppematerjali autor
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seadu
asemele,võtab üle teise rolli. • • Muzafer Sherifi katsed : • Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference). valgustäpi katse (autokineesia), lasi hulgal inimestel vaadata pimedas toas täppi ja pärast küsis, kuhu see liikus ja kui palju – esialgu küsis kõigi käest eraldi, vastused jaotusid võrdselt (erinevad tulemused). Siis pani ta inimesed kokku ja lasi neil arutada, kuhu punkt liikus. Küsis uuesti, kuhu see liikus ja arvamused olid palju ühetaolisemad. Ühine referentsraam (frame of reference) – kui inimesed on rühmas, tekib ühesugune arusaam, kuidas asjad toimuvad; arvamused ühtlustuvad. • Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt
ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi
ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi
ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi
Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine 4.Mõjutamine Argiteadminesisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. paremaks teha. Teaduslik mõtlemine on: Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusiLoodusteadus vs. Sotsiaalteadus ühe teooria piires, kontrollitav, päritolu on selge. Need Peamised erinevused nende kahe vahel on: tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda peaks püüdlema. uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta.
aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas. Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid