Eesti kohtukorraldus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

1 Hindamata

EESTI KOHTUKORRALDUS

Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus:
Eesti kohtusüsteemi moodustavad:

Maakohtud – arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas – Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus.
Halduskohtud – arutavad esimese astme kohtuna halduasju – Tartu, Tallinna Halduskohus .
Ringkonnakohtud – arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikkohtuna – Tallinna, Tartu ringkonnakohus.
Riigikohus – kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus.

Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks:
Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on:

EV kodanik,
Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal,
Oskab eesti keelt,
Kõlbeliste omadustega,

Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on:

Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest,
Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud,
Advokatuurist välja heidetud,
Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest,
Pankrotivõlgnik,
Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata,
Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud.

Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president , riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise EV kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samasugused nõuded, mis kkohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on samad õigused kohtunikkuga. Ametisse valib rahvakohtunike nimetamise komisjon .

Kohtuniku ettevalmistusteenistus:
Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks. Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.

Kohtute ülesanded ja lahendamise viisid:

Rahu tagamine,
Avaliku võimu kontroll,
Põhiseaduslikuse järelvalve,
Vaidluste lahendamine eraisikute vahel,
Kriminaalasjades esitatavad süüdistused,
Õiguse kujundamine ja loomine.

Kui soovitakse algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peab kindlaks määrama kohtu, kes on pädev asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui kasutatakse vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või hagi jäetakse rahuldamata.

Kohtunike üldkogu, täiskogu, nõukogu:

Kohtunike üldkogu – kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud, otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimene ametisse nimetamise ja vabastamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
Kohtunike täiskogu – kuuluvad kõik EV kohtunikud, juhib Riigikohtu esimees. Kord aastas toimuvale korralisele koosolekule võib lisanduda erakorraline koosolek justiitsministri või Riigikohtu esimehe kokku kutsumisel. Kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi, valib kohute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, distsiplinaarkolleegiumi, kohtuniku eksamikomisjoni, koolitusnõukogu kohtunikest liikmed, advokatuuri kutsesobivuskomisjoni, kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.
Kohtute haldamise nõukoda – moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest või õiguskantsleri ja tema esindajatest ning seda juhib Riigikohtu esimees. Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtuniku kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse, annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta.

Kohtunike kohustused:
Kohtunik peab:

Täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.
Vaikimiskohustuse kohaselt ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinnisel kohtuistungil. Neid võib avaldada üksned Riigikohtu üldkogu loal.
Juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikkuabikandidaate ja üliõpilastest praktiante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja –oskusi.

Kohtunike sotsiaaltagatised:
Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, pensioni, puhkust jm tagatisi , mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel.

Kohtuniku distsiplinaarvastutus :
Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist tagandamine.

Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel:

Kohtudirektor – korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega valmistab ette kohtu eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile. Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid ja täidab kohtu ja ohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid.
Justiitsministeerium – kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab välja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe,
Kohtu esimees – esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Esimese ja teise astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtunie üldkogule, kontrollib ja korraldab ka selle täitmist.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 35 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

enelyy123 Õppematerjali autor

Eesti kohtukorralduse kokkuvõte

kohtusüsteemi korraldus kohtute ülesanded kohtunikud kohtute juhtimine kohtunike kogud

Sarnased õppematerjalid

rtf

EESTI KOHTUKORRALDUS

TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................

Õiguse alused

pdf

EV õiguskaitsesüsteem

PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Riigivõim peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel. PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. Asjaajamine ja kohtumenetlus kohtus toimub eesti keeles. Üks ei saa sekkuda teise tegemistesse: Seadusandlik riigivõim-riigikogu Täidesaatev riigivõim- valitsus Kohtuvõim- kohtusüsteem Kohtupidamise üldpõhimõtted ja kohtute institutsionaalsed küsimused on sätestatud põhiseaduses ja kohtute seaduses. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu

Õigus

doc

Kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem Kohtuvõim on õigusriigi poliitilise süsteemi oluline osa ning selle tegevus aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud ar

Ühiskonnaõpetus

doc

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4

Õigus

doc

Kohtusüsteemi areng

Õigus

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab

Ev õiguskaitsesüsteem

pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

1) süüdlane mõistetakse süüdi, 2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike

Õiguskaitseasutuste süsteem

Rohkem sarnaseid