RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - SEMINARID (1)

SEMINAR  RAHVUSVAHELINE ÕIGUS  Situatsioon  Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith.                         Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid                       eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad                       Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad                 Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab                 solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja                           mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus                         täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert                       Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid                   kirjutisi.  Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John                       Smith andis Arkaadia mereväele käsu võtta reisilaev kontrolli alla, mil see läbib Arkaadia                           majandusvööndit, ja vahistada Jane Doe. Sõjalaevad piirasid reisilaeva sisse. Viimase kapten                       ei tahtnud pahandusi ja käskis Jane Doel lahkuda laevalt. Kui Jane Doe oli kätte saadud,                               lubati reisilaeval suunduda oma sihtkohta. Arkaadia diplomaadid otsustasid haarata                   initsiatiivi ning pidasid kinni Robert Jonesi, kes uimastati ja paigutati märgistamata kasti.                         Arkaadia diplomaat sõidutas kasti Utoopia-Arkaadia piirile, kuid Utoopia ametnik keeldus                     aktsepteerimast, et tegemist on diplomaatilise kotiga, ega lubanud seda läbi, kui seda ei avata.                             Diplomaat protesteeris, kuid viis kasti tagasi diplomaatilisse esindusse. Nüüd pandi kast                       diplomaatilise auto peale ja ületati piiri ilma probleemideta. Hiljem esitas Arkaadia                       protestinoodi ja süüdistas Utoopiat diplomaatilise õiguse elementaarsete reeglite rikkumises.  Jane Doe ja Rober Jones paigutati kinnipidamisasutusse, mida opereeris eraõiguslik                     turvafirma Nui. John Smith nõudis, et mõlemad kinnipeetavad tunnistaksid avalikult, et nad                         on nii tema kui ka Arkaadia praeguse režiimi suhtes põhjendamatult kriitikat teinud, ning et                             nad kutsuksid välismaale põgenenud arkaadialasi üles lõpetama häbistavad                


demonstratsioonid ja pöörduma kodumaale. Kuna kinnipeetavad ei allunud nõudmistele ja                     kinnipidamisasutuse juht tahtis olla võimulolijatele meelt mööda, siis otsustas ta kasutada                       nende koostöö saavutamiseks “füüsiliselt veenvaid mõjutusvahendeid”. Lõpuks               kinnipeetavad nõustusid. Pärast avalikku pöördumist televisiooni vahendusel ei näe ega kuule                       keegi neist enam midagi. Mõne aja pärast põgeneb Utoopiasse üks kinnipidamisasutuses                       töötanud isik, kes tunnistas, et kinnipeetavaid väärkoheldi nii enne kui ka pärast teleesinemist                           ja lõpuks tapeti. Kõigest toimunust olevat olnud teadlik ka John Smith.  Peagi sõidab viimane Patagooniasse, kus toimub iga-aastane regionaalne riigipeade                   kohtumine. Nüüd esitab Utoopia peaprokurör vastava lepingu alusel Patagooniale palve anda                       John Smithi välja, et tema üle kohut mõista. Arkaadia protesteerib sellise palve peale väga                             tõsisel toonil ja lubab kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma                         riigipea.  Ülesanne  Te olete rahvusvahelise õiguse ekspert, kellel palutakse kaitsta ühe riigi seisukohti. Seminaris                         määratakse juhuslikkuse alusel, millist riiki esindate, aga valmistage eelnevalt ette mõlema                       riigi kaitsmine.  Muuhulgas pöörake tähelepanu järgmistele küsimustele:  Meeleavaldused diplomaatilise esinduse ees on ​keelatud​/lubatud.    Arkaadial on/​puudub​ jurisdiktsioon Jane Doe ja Robert Jonesi üle.   Arkaadia ei saa oma jurisdiktsiooni Utoopias teostada, selleks ​on vaja Utoopia nõusolek​.On                           2 võimalust: 1) Utoopia annab ise isikuid välja; 2)Utoopia annab loa selleks, et nt Arkaadia                               politsei võiks nende riiki sattuda ja viia isikuid tagasi Arkaadiasse.  Arkaadial oli/​puudus​ õigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. 


EIÕK § 27 lg 1 - ​Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival                           välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo                       juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui:  a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki;  b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku                     korda;  c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud                       kohalike ametiisikute abi või  d) meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse                     tõkestamiseks.  Utoopia ametnik käitus  õigesti /valesti seoses piirile toodu kastiga.    Arkaadia ​on​/ei ole vastutav diplomaatide käitumise eest.  Ikka, sest nad on riigi esindajad.   Jane Doe ja Robert Jonesiga toimunu ​kvalifitseerub​/ei kvalifitseeru rahvusvaheliseks  kuriteoks.  Inimvastane kuritegu (antud juhul füüsilise jõu kasutamine J.Doe ja R.Jones suhtes ning                         nende tapmine) on küll kvalifitseeritav rahvusvahelina kuriteona.  EIÕK § 2 lg 2 - puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et toime pandud tapmine on                                 võimalik rikkumisena mitte käsitleda.  Arkaadia ​on​/ei ole vastutav kinnipidamisasutuse käitumise eest.  On vastutav, sest eraõiguslik firma Nui tegutseb tema territooriumil.   Utoopial ​on​/puudub jurisdiktsioon John Smithi üle. 


Passiivse isiku printsiip ehk ohver on riigi kodanik: riigil on olemas jurisdiktsioon nende                           tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu välismaal, olenemata teo toimepanijat.                         J.Smith organiseeris J.Doe ja R.Jones kinnipidamist ja sundis neid TV-s avaldusi teha. Pärast                           neid tapeti ära ja kindlasti riigipea käsul.   Patagoonia​ ​peab/​ei tohi​ vahistada ja anda välja John Smithi.  Väljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusvaheline õigus isikuid                             välja anda lepingulise kohustuseta (kui riigil on soov vastu tulle teise riigi poolt saadud taotlusele, siis on tal                                     õigus isikut välja anda.  Arkadia lubadus kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma riigipea,  on/​ei ole​ vastuolus rahvusvahelise õigusega.  Kaitse printsiip: riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle                         julgeoleku vastu, olenemata teo toimepanijast või toimepanemise kohast. ​Probleem: riigid                     võivad julgeolekut sisustada päris erinevalt.  ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------    ARKAADIA:  1. Territoriaalsuse printsiip: võib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud                     selle territooriumil kas kodanike või teiste isikute poolt  2. Kodakondsuse printsiip: välismaal toimepandud tegusid menetletakse tavaliselt               juhul, kui tegu on karistatav ka välismaal. Antud juhul ​J.Doe on süüdistatud                         riigireetmises, mis on kindlasti igas riigis karistatav kuritegu, seetõttu on Arkadial                       olemas õigus ta välja nõuda ja viia ta üle kohtumenetlust.  3. Kaitse printsiip: meie ​riigipea väljaandmine seoses eesmärgiga ta üle kohtut mõista                       on meie riigi julgeoleku ohustamine! Mistõttu meil on õigus rakendada erinevaid                       meetmeid, selleks, et oht oleks kõrvaldatud.  4. Kaitse printsiip: ​R.Jones on avaldanud päris palju kriitikat rahvusvahelistes                   väljaannetes Arkaadia suhtes, mis ohtustab meie julgeoleku. (See oli Hiina näide                       Värki videoloengust: Hinna kasutas seda printsiipi, et alustada kriminaalmenetlust                  


välismaa ajakirjanike vastu. Väitis, et nende artiklid kahjustasid Hinna riigi prestiiži ja                         julgeolekut)    UTOOPIA:  ❏ Meil ei ole kohustust ​J.Doe ja R.Jones väljaandmiseks, see on vaid õigus. Juhul, kui                             meil oleks vastav soov, siis me saaks neid välja anda.  ❏ Arkaadia ei saa oma jurisdiktsiooni teise riigi territooriumil teostada. Selleks ta pidi                         kas Utoopia nõusoleku küsima või paluda anda loa selleks, et Arkaadia politsei tuleks                           nende järgi ja viiks tagasi kodumaale. Omavoliline tegutsemine pole küll lubatud.  ❏ Me ei rikkunud diplomaatilise reegleid, me ei pea lasta diplomaati piirist läbi juhul,                           kui meil on kahtlused selles, mis ta diplomaatilises kotis on. Juhul, kui tal midagi                             erilist seal polnud, siis ta võiks seda näidata ja rahulikult mööda minna.  ❏ Meil on olemas ​kinnipidamisasutuse töötaja tunnistused​, mille kohaselt oli ​J.Doe ja                       R.Jones suhtes kasutatud füüsiline jõud selleks, et nad kutsuks televisiooni teel                       Utoopias olevaid arkadialasi edaspidi Arkaadia režiimi ja riigi suhtes kriitikat mite                       avaldada ning hiljem neid tapeti.      NICARAGUA VS. UNITED STATES (1986)    ÜRO HARTA​ (relvastatud jõu kasutamine)​: ​art 2 lg 4, art 51, art     1. Jurisdiktsiooni kehtestamine: millised on probleemid?  USA:  ❏ Väidab, et Rahvusvahelisel Kohtul pole jurisdiktsiooni ta üle.   ❏ Avaldas, et otsustas edaspidi antud kohtuvaidluses (USA vs. Nicaragua) mitte                     osaleda.  ❏ Võttis oma nõusolekut RK kohustuslikuks jurisdiktsiooniks tagasi, mistõttu                 peatas oma kohustust 40 aastaks (pole kohustatud enam rahvusvahelisi                   kohtuotsusi vastu võtma) 


❏ USA saadik ütles, et “​RK on poollegaalne, pooljuriidiline ja poolpoliitiline                     organ, mida riigid aeg-ajalt võtavad vastu ja aeg-ajalt mitte​”  ❏ Allkirjastas lepingut, võttis RK kohtuotsust vastu, v.a. seda, et RK-l pole                       pädevust kohtuvaidluste läbivaatamiseks siis, kui selles ei osale kõik                   rahvusvahelise lepingu pooled  Rahvusvaheline Kohus:  ❏ Arvab, et USA, sõltumata ta väidetest, on RK jurisdiktsioonis.  ❏ Jurisdiktsiooni aluseks: ​ 1​.Statute of International Court of Justice art. 36                       p 2 ​ 2. Treaty of Friendship, Commerce and Navigation between USA &                         Nicaragua  ❏ Põhikirja järgi: juhul, kui on olemas kahtlusi, siis peab RK ise otsustama, kas                           ta on jurisdiktsioon olemas või mitte ning iga ÜRO liige peab kothulahendi                         täitma  ❏ Rahvusvaheline Kohus pidi otsustama, ​kas Ameerika Ühendriigid olid                 vastutavad Nicaraguas (teatud ulatuses ka naaberriikides) tegutsenud valitsus                 vastase paramilitaarse rühmituse ehk kontrate eest​.  ❏ Tõendid näitasid, et ​kontrad olid reaalsuses Ameerika Ühendriikide n-ö                   asendus armee (proxy army), mis ei oleks suutnud eksisteerida ilma                     ameeriklaste materiaalse ja logistilise toetuseta, kuid k​ohus leidis sellest                   hoolimata, et kontrate käitumist ei saa omistada Ameerika Ühendriikidele​.                   Kohtu arvates puudusid konkreetsed tõendidselle kohta, et Ameerika Ühend                   riigid teostasid tegelikku kontrolli kõigis olulistes küsimustes ja ulatuses, mis                     lubaks kontraid pidada nende esindajaks.  ❏ „​Ameerika Ühendriikide osalus, isegi kui see oli ülekaalukas või otsustav,                     kontrate finantseerimisel, organiseerimisel, välja õpetamisel, varustamisel ja               relvastuse muretsemisel, militaarsete või paramilitaarsete sihtmärkide valikul               ning kõigi nende operatsioonide planeerimisel, ei ole iseenesest piisav [...]                     omistamaks Ameerika Ühendriikidele kontrate toime pandud tegusid [...].                 Selleks et nende käitumine tooks kaasa Ameerika Ühendriikide õigusliku                   vastutuse, on põhimõtteliselt vaja tõestada, et riik omas efektiivset kontrolli                     militaarsetes või paramilitaarsetes operatsioonides, mille käigus pandi toime                 väidetavad rikkumised.​” 


Deklaratsiooni üldise jurisdiktsiooni vastuvõtmiseks sai kehtetuks pärast 6-kuulist                 teavitust selle lõpetamisest (seda esitas ÜRO peasekretär 07.10.1985)  2. Relvastatud jõu kasutamise õiguspärasuse küsimused ÜRO hartas ja                 Nicaraguas?  Detsembris (1981) USA kongress sanktsioneeris algseid makseid $19 mljn suuruses, mis                       tuleb kasutada sõjaliste operatsioonide finantseerimiseks (mis toimub USAs ja Nicaraguas).   1. Nicaragua peasillad olid hävinenud  2. Nicaragua tsiviillennukitesse ja sadamatesse olid pommid pandud  ÜRO harta:​ art. 43 p 1, art. 44, art. 47, art. 51  Nicaragua: ​Articles 18 and 20 of the ​Charter of the Organization of American States,                             Article 2 (4) of the ​United Nations Charter, Article 8 of the Convention on Rights and                                 Duties of States, Article I, Third, of the Convention concerning the Duties and Rights                             of States in the Event of Civil Strife.  3. Kohtuotsuse mõju rahvusvahelisele õigusele ja Nicaraguas?  Rahvusvaheline õigus: Kohtuotsus tegi paljud küsimused, mis on relvastatud jõu- ning                       enesekaitsega seotud, selgeks. On sätestatud, et relvastatud jõud ning “​contra​”                     ettevalmistamine rikuvad mittesekkumise printsiipe ning relvastatud jõu kasutamise keeldu,                   nagu ka miinide paika panemine Nicaragua territoriaalvees.  Miinide paika panemine teiste riikide territoriaalvees ilma hoiatuse- ega teavitamiseta on                       mitte vaid õigusvastane tegu, kuid ka humanitaarõiguse printsiipe rikkumine, mis on Haagi                         konventsiooni aluseks (nr. VIII 1907 a.).  Nicaragua: ​Nicaragua kokkulepped El Salvadoriga, kuigi nad võivad mittesekkumise                   printsiipide rikkumiseks olla, ei kujunda endast “relvastatud jõu kasutamist”, mille                     formuleerimine artiklis nr. 51 õigustab enesekaitse kasutamist.