KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste Instituut
Romaani-germaani õigusperekond ja Eesti õigussüsteemi koht selles
Referaat
Tallinn 2016
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS 4
2.ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Oma referaadi teemaks valisin romaani-germaani õigusperekonna mõiste ja ajaloolise tausta selgitamise. Samuti hõlmab töö ka Eesti kuuluvust antud õigusperekonda ning erinevust tavapärase romaani-germaani õigusega. Kui viimases on põhiline asetus õigusnormil kui üldisele käitumisreeglil ning eelnevalt kirja pandud seadusele, siis Eesti õiguses loetakse õigusallikaks ka kohtupretsedenti.
Samuti on töös välja toodud erinevus romaani-germaani ning angloameerika ehk üldise õiguse vahel.

ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS

Kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani õigus kujunes välja Euroopa mandril alates 12. sajandist ning seda rooma õiguse rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab põhinemine juba kirja pandud õigusaktidele ning seega võib öelda, et romaani-germaani õigusperekond rakendab olemasolevat õigust.
Nagu juba eelnevalt mainitud , põhineb roomani-germaani õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on pelgalt seadusandja tahte elluviimine, mitte iseseisev õigustloov tegevus. Õigusteaduses pööratakse suurt tähelepanu abstraktse õigusnormi struktuurile ja selle analüüsile, õigusnormide vaheliste seoste analüüsile ja seadusandja tahte väljaselgitamisele. Õiguse rakendamise küsimused ei ole õiguskorra seisukohalt eriti olulised ja nendega tegelevad praktikud. Romaani-germaani õiguse perekonda kuuluvad Mandri-Euroopa riikide kõrval ka Ladina- Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid. (Põllumäe, 2009)
Mandri-euroopa õigussüsteem koosneb omakorda erinevatest ning suhteliselt iseseisvast õigusperekondadest. Romaani õiguse perekonda kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg , Monaco , Itaalia, Hispaania ja Holland ; Saksa ehk germaani õigusperekonda Saksamaa, Austria, Šveits , Türgi, Kreeka; Skandinaavia perekonda Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island . ( Liin , 1999)
Sellele õigusperekonnale on iseloomulik pandektiline süsteem, kus on tsiviilõigusnormid jagatud viieks osaks: üldosa, asjaõigus , võlaõigus , perekonnaõigus ja pärimisõigus .
Romaani-germaani õiguse perekonnale on omane veel ka õiguse jagamine avalikuks ja eraõiguseks. Eraõigus reguleerib isikute omavahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib suhteid ühiskonnas, kogukonnas laiemalt ning isiku ja kogukonna või üldsuse või riigi vahelisi suhteid. Avaliku õiguse objektiks on aga riigi ülimuslik tegutsemine ehk avaliku võimu teostamine . Avaliku ja eraõiguse eristamisest tuleneb, et romaani-germaani õiguses on avalik-õiguslikud vaidlused allutatud eraldi kohtusüsteemile ( halduskohtud ) ning eristatakse avalik- ja eraõiguslikke isikuid, organeid ja ülesandeid. Riigivõimu teostamist eristatakse selgelt riigi osalemisest eraõiguslikes õigussuhetes, ent ka eraõiguslikes suhetes peavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud järgima avaliku õiguse eesmärke (võrdne kohtlemine, seaduslikkus ning hea halduse põhimõte jms).
Võrdluseks romaani õigusele võib tuua angloameerika ehk üldise õiguse, mida ei loonud mitte seadusandja, vaid kohtunikud. See õiguse perekond põhineb kohtunike poolt konkreetsete kohtuasjade lahendamisel tehtud õigustloovatel otsustel ehk pretsedentidel. Pretsedent on kohtutele edaspidi sarnase juhtumi lahendamisel õiguslikult siduv, st ükskõik milline kohus hakkab tulevikus lahendama sarnast vaidlust, peab asja lahendamisel arvestama varasema pretsedendiga.
Õiguse allikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Romaani-germaani ja anglo-ameerika õiguse perekondi eristas eelkõige see, milline õiguse allikas oli peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt . Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt .

ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE

Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (Kriminaalmenetluse koodeks , 1995). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu, mis kontinentaal-euroopaliku õigustraditsiooni kontekstis ei ole ehk kõige tavapärasem. Kohtupretsedenti õigusallikana tavatsetakse teatavasti eelkõige seostada anglo-ameerika õigussüsteemiga, kuid siiski on Eesti õiguskord kuulunud ja kuulub endiselt kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi. Märkimisväärne on ka tõsiasi, et varemalt ei ole Eesti seadusandja üheski õigusvaldkonnas otsesõnu Riigikohtu lahendeid õigusallikana tunnustanud. Seda vaatamata sellele, et kohtupretsedent kui võimalik õigusallikas on Eestis olnud üheks diskussiooniobjektiks juba aastaid. Siiski ei ole põhjust väita, et Eesti õiguskorras oleksid üleüldse puudunud eeldused kohtunikuõiguse tekkeks ning faktiliseks toimimiseks. Ühegi seadusega ei ole kohtutepoolset õiguse edasiarendamist ära keelatud. Vastupidi, mitmed seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on seadusega jäänud täpsustamata, milline tähendus on kohtu õigusloomelise tegevuse tulemit sisaldavatel kohtulahenditel tulevikus teiste kohtulahendite tegemise jaoks. Sellele vaatamata võib väita, et Eesti Riigikohtu lahenditel, mis sisaldavad kohtunikuõigust, on alama astme kohtute jaoks faktiliselt eeskujuandev ning ka regulatiivne tähendus. ( Sillaots , 2001)
Ka riigikohtunik Julia Laffrangue on esitanud oma seisukoha Eesti õigusperekondliku kuuluvuse osas: „Huvitaval kombel on üldjoontes Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvas Eestis kohtunikel võimalik õigusemõistmisel jääda eriarvamusele ja Riigikohtu kohtunikel õigus oma eriarvamus ka avaldada. Kuidas ja miks ilmus kohtuniku eriarvamus Eesti õigusesse, sõltub paljuski sellest, kes, kuidas ja mis alusel eri aegadel õigust mõistis ja kuidas suhtuti nõupidamissaladusse.“ (Laffrangue, 2004)
Professor Uluots kirjutas aastal 1936, et „Eesti on riik, millel on rikas tsiviilõiguse ajalugu, samas kui selle ajalooline areng on olnud väga unikaalne , koosnedes elementidest, mis pärinevad iidsest kuni tänapäevase ajastuni. Seda pärandit tuleb asjakohastada ja täiendada.“ (Uluots, 1936)
Seoses Eesti õiguskorra kuulumisega romaani-germaani õiguse perekonda ning anglo-ameerika õiguse perekonna mõju suurenemisega Euroopa Liidus ja Eesti välissuhtluses USA-ga peaks ametnik teadma eelkõige nende õigusperekondade erinevusi.

KOKKUVÕTE

Maailma õiguskorrad on jaotatud mitmeks õigussüsteemiks. Eestlaste jaoks on aga olulisem tunda romaani-germaani õigust, mis on valdavalt levinud Kesk-Euroopas. Romaani-germaani suure õigussüsteemi eemärk on tagada riigis ühtne seadusandlus ning selle kaudu kehtestada kindel struktuur ning kord. Selles õigusperekonnas on keskseks motiiviks ülimusliku iseloomuga seadus ning korra tagamine õigusnormide kaudu. Seaduse all peetakse silmas üldise iseloomuga, üldkohustuslikku ja formaalselt määratletud õigusnormide kogumit ehk õigusakti. Seaduse ülimuslikkus tähendab aga seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kriminaalmenetluse koodeks. (1995). Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016 . a., allikas Riigiteataja : www.riigiteataja.ee
Laffrangue, J. (2004). Riigikogu toimetised. Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigikogu: www.riigikogu.ee
Liin, U. (1999). Pärimisõiguse põhimõtetest. Juridica, 24.
Põllumäe, S. (2009). Konspekt "Sissejuhatus õigusesse"., (lk 20). Tallinn.
Sillaots, M. (2001). Riigikohtu lahend Eesti kriminaalmenetlusõiguse allikana . Juridica, 79-87.
Uluots, J. (1936). Seletuskiri tsiviilseadustiku 1936. aasta eelnõu juurde. Tartu.