Haldusõiguse 1.teema (0)

Haldusõigus
1.teema
Haldusõiguse mõiste
• Haldusõiguse mõiste probleemid
– Haldusõiguse tunnuste kirjeldamine võimatu: 
“Avalik haldus on mitmekesine , konditsionaalne või üksnes 
eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja  vastutav , plaaniline, 
täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel ”.
– Negatiivne definitsioon samuti probleemne:
“Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus  ja 
kohtumõistmine.” 
Võimude lahusus
Võimude lahususe põhimõtte 
“ rikkumine ”
Avaliku ja eraõiguse eristamine
• Eraõigus: privaatautonoomia , 
lepinguvabadus
• Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik 
õigus
• Kuidas eristada?
–  Huviteooria  (kas tegu on avalike või erahuvidega?)
– Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse 
lepinguvabaduse tingimustes?)
– Subjektiteooria
Avaliku ja eraõiguse eristamine
•
Avalik õigus
•
Eraõigus
–
on reguleeritud rohketes eri valdkonda 
–
on kodifitseeritud  põhiliselt järgmistes 
puudutavates  seadustes ;
seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS,  PerS , PärS, 
–
on loodud asjade korraldamiseks üldistes 
ÄS ;
huvides;
–
on loodud üksikute asjade korrastamiseks 
–
on iseloomustatav halduse ja isiku alluvussuhte 
individuaalhuvides;
(sub- ja superordinatsiooni) põhimõttega;
–
lähtub tegutsevate isikute võrdsuse 
–
halduse ja isiku vaheliste õigussuhete põhiline 
positsioonist;
kujundamisvahend ühepoolselt antud võimuakti 
–
õigussuhete reguleerimisel põhiliselt mõlema 
( haldusakt );
poole kokkulepe (leping);
–
lubab haldusaktide täitmise tagamiseks rakendada 
–
lubab täitemenetlust üldjuhul alles pärast 
haldussunnivahendeid ( sunniraha  ja 
kohtuotsuse olemasolu
asendustäitmine, teatud juhtudel vahetu sund, ilma 
–
et oleks eelnevalt aset leidnud  kohtumenetlus ).
kahju tekitamisel vastutab reegline kahju 
tekitanu;
–
ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab 
–
halduse kandjal – juriidilisel isikul 
vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. 
(riigivastutus);
–
vaidlused õiguspärase tegutsemise üle 
halduskohtutes.
Haldusõiguse üld- ja eriosa
Haldusõiguse olulised 
põhimõtted
• Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte”
• Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa 
Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa  kohtupraktika  läbi
 
EN resolutsioonid
• 1977  resolutsioon 77 (31): üksikisikute 
õigused suhetes ametiasutustega vajavad 
rohkem kaitset. 
• Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku 
positsiooni tema suhtes läbi viidavas 
menetluses. 
• Õiglane otsus kui ülim  eesmärk.
Tutvu resolutsiooni  tekstiga
Resolutsiooni 77(31) põhimõtted:
1. Õigus ärakuulamisele
2. Õigus tutvuda enda kohta käiva 
informatsiooniga
3. Selgituste saamine ja  esindus
4. Otsuste põhjendamine
5. Õigus kahju hüvitamisele
Euroopa Kohtu praktika
• EK on  rõhutanud  menetluslike garantiide 
tähtsust, eeskätt:
• Halduse  seotus  seadusega
•  Diskrimineerimise  keeld
• Proportsionaalsuse põhimõte
• Õiguskindlus
• Õiguspärase  ootuse  (usalduse) kaitse
• Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse 
langetamist
Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese 
astme kohtu praktika
•  Erapooletu  menetlus
• Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks
•  Loetelu on mitteammendav, võib täieneda.
Euroopa põhiõiguste harta 2000
Igaühel on õigus sel ele, et li du  institutsioonid , organid ja 
asutused käsitleksid  tema  küsimusi    erapooletult ,  
õiglaselt  ning mõistliku  aja jooksul.
See õigus kätkeb:
–  igaühe  õigust,  et  teda  kuulatakse  ära  enne  seda,  kui  
tema  suhtes 
kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;
–  igaühe  õigust  tutvuda  teda  puudutavate   andmetega ,  
võttes  samal 
ajal arvesse kon dentsiaalsuse ning ameti-  ja  ärisaladusega 
 seotud 
õigustatud huve;
–  ametiasutuse kohustust põhjendada oma otsuseid.
• Igaühel  on  õigus  saada  li kmesriikide  õiguse  
ühiste  üldprintsi  pide  kohaselt liidult hüvitist mis 
tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või 
teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.
• Igal kodanikul on õigus pöörduda  li du 
institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest 
ning tal e tuleb vastata samas keeles.

Tutvu hea halduse põhiõiguse  tausta  ning EL vastava 
kohtupraktika ülevaatega!

Tutvu EL li kmesri  kide  hea halduse põhimõtete 
võrdleva analüüsiga 
Euroopa ombudsmani käitumisjuhis 2001
• Miinimum: seaduslikkus, 
mittediskrimineerimine, 
proportsionaalsus
• Täiendavalt: 
– kohustus olla teenindamisele 
orienteeritud
–  kohustus selgitada 
asjassepuutuvale isikule 
haldusmenetluse  asjaolusid
– teavitada isikuid neid puudutavast 
otsusest  
– kohustus pidada registreid 
– kohustus dokumenteerida 
haldusprotsesse
Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga 
(eestikeelne)
Hea haldus Eestis
•  Riigikohtu  praktika 90.aastate algusest:
– Õiguskindlus
– Tagasiulatuva mõju keeld
– Õiguspärane ootus
– Haldusaktide motiveerimine
– jm
Õigus  heale   haldusele  kui uus 
põhiõigus
•  Riigikohus  tuletab PS § 14 põhiõiguse heale 
haldusele
EL põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult 
siduv, kuid harta tugineb EL li kmesri kide ühistele 
põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusri gi 
põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti 
teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted 
ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr 
3-4-1-1-03).
• NB: 1.12.2009 jõustus Lissaboni leping!
Miks on tähtis, et 
“hea haldus” on põhiõigus?
PS § 14: Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva 
ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. 
Milliseid meetmeid ri k peab võtma hea halduse 
tagamiseks (põhiõigusest tulenev 
kaitsekohustus)?
• Seadused
• Halduseeskirjad (asutusesisesed juhised, millega täpsustatakse 
seaduste  rakendamise  praktikat)
•  Eetika
• Kvaliteedijuhtimine?
• Teenusstandardid?
Haldusõiguse  reform  hea halduse põhimõtete 
tagamiseks
1.jaanuaril 2002 jõustusid:
•  haldusmenetluse seadus 
– eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku 
kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. 
• asendustäitmise ja sunniraha seadus
– eesmärk on luua ametnikele võimalused saavutada ettekirjutuste täitmine
• riigivastutuse seadus
– eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike 
ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja  taastamise ning tekitatud kahju 
hüvitamise alused ja kord. 
Haldusõiguse reform
1.juulil 2003 jõustus:
•  halduskoostöö seadus
– füüsilistele ja juriidilistele isikutele ri gi ja kohaliku 
omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi 
haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise 
tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise 
ametiabi osutamise alused ja korra. 
Loe Ü. Madise , “Eesti haldusõiguse reformi kandvatest 
ideedest”,  Juridica  2003, nr 1.
Õiguskantsler  hea halduskantsleri rollis
Alates 1.1.2004 on õiguskantsleril õigus valvata hea halduse 
põhimõtete järgimise üle.
Väljavõte seletuskirjast:
Ühest küljest tähendab see, et  õiguskantsleri  tegevuse eesmärgiks ei 
ole dubleerida ri kliku  järelevalve  tegevust, mis  teostab  kontrol i üksnes 
õiguspärasuse üle, vaid üldiselt edendada haldusülesannete täitjate 
halduskultuuri; õiguskantslerit ei tohiks pidada üksnes 
järelevalveorganiks, vaid pigem n.ö õpetajaks ja juhendajaks, kuidas 
oleks kohane käituda suhtlemisel üksikisikutega (õiguskantsler kui hea 
halduse kultuuri edendaja). Teisalt soovitakse, et õiguskantsler aitaks 
parendada isikute ja haldusülesannete täitjate vahelist suhtlemist - 
eesmärgiks on jõuda arusaamiseni, et ri k ja inimene ei pea 
haldusmenetluses tingimata  vastanduma , vaid eelkõige tegema 
koostööd. See aitaks kaasa kodanikukeskse ri gi põhimõtte 
edendamisele ning tooks kaasa positiivseid tagajärgi mõlemale poolele 
(õiguskantsler kui  lepitaja  isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). 
Hea halduse tavadest arusaamine 
Eestis
• Alates 1.1.2004 on 
järelevalve hea halduse 
üle õiguskantsleri 
pädevuses
• Hea halduse tava = 
haldusmenetluse seaduse 
nõuded + üldine 
halduskultuur
Hea halduse tavadest arusaamine 
Eestis
• Väärhaldus on hea 
“Me edastame Teie avalduse 
otsekohe pädevale 
halduse tavade 
haldusorganile!”
rikkumine:
– Õigusvastane tegevus
– Hoolimatus
–  Tegevusetus , vi vitus
– Teabe esitamisest 
–  keeldumine
– Ebaõige teave
– Ebavi sakus
Hea halduse tava osaks on: 
seaduslikkuse põhimõte
PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes 
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 
seaduste alusel.
HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata 
isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema 
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse 
alusel. 
Hea halduse tava osaks on: 
kaalutlusõigus
HMS § 4. Kaalutlusõigus
(1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile 
seadusega antud  volitus  kaaluda otsustuse tegemist või 
valida erinevate otsustuste vahel. 
(2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse 
pi ride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse 
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning 
kaaludes põhjendatud huve. 
Hea halduse tava osaks on: 
kaalutlusõigus
• Kui  õigusnorm  annab tagajärje kohaldamisel ametnikule 
valikuvõimaluse, tähendab see:
– Õigust otsustada, kas üldse tagajärge  kohaldada  või
– Õigust valida, millist tagajärge kohaldada. 
• Kaalutlusõiguse eesmärk on võimaldada õiglase otsuse 
saavutamist
• Võimalikud kaalutlusvead:
– Kaalutlusõiguse kasutamatajätmine
– Pi ride ületamine
– Valedest  kaalutlustest  lähtumine
Hea halduse tava osaks on: 
kaalutlusõigus
Kaalutlusõigust tuleb teostada:
• otsuse langetamisel 
– nt avaliku ürituse lubamine või keelamine, kui otsuse aluseks 
olev norm sisaldab kaalutlusõigust) 
• otsuse langetamisele eelneva haldusmenetluse 
läbivi misel!
– HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus
(1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab 
haldusorgan  kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole 
sätestatud teisiti. 
Hea halduse tava osaks on: 
proportsionaalsuse põhimõte
Halduse  õigusakt  ja toiming peab olema
•
kohane (= aitab üleüldse eesmärki saavutada), 
•
vajalik (= seejuures on isiku suhtes võimalikult vähe 
kahjulik) ning 
•
proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (mõõdupärane). 

Document Outline

• Haldusõigus 1.teema
• Haldusõiguse mõiste
• Võimude lahusus
• Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine”
• Avaliku ja eraõiguse eristamine
• Slide 6
• Haldusõiguse üld- ja eriosa
• Haldusõiguse olulised põhimõtted
• EN resolutsioonid
• Resolutsiooni 77(31) põhimõtted:
• Euroopa Kohtu praktika
• Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika
• Euroopa põhiõiguste harta 2000
• PowerPoint Presentation
• Euroopa ombudsmani käitumisjuhis 2001
• Hea haldus Eestis
• Õigus heale haldusele kui uus põhiõigus
• Miks on tähtis, et “hea haldus” on põhiõigus?
• Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks
• Haldusõiguse reform
• Õiguskantsler hea halduskantsleri rollis
• Hea halduse tavadest arusaamine Eestis
• Slide 23
• Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte
• Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus
• Slide 26
• Slide 27
• Hea halduse tava osaks on: proportsionaalsuse põhimõte