Lühikokkusvõte
Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid
maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja
kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia
üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks:
tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses.
Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja
pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on
problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks
ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte
rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks
maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normide mõtet ja
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
295078
Õppematerjali autor
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normide mõtet j
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................................................
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS?
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid