väljaviimine 1994. Ühinemine partnerlusega rahu nimel 1994 Allikas: TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK 20: POLIITIKA JA VALITSEMISE TRANSFORMATSIOON. ( Vetik 2012) 14 4. Eesti riigipead läbi aegade 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised
2. Riigikontroll majanduskontrolli teostav organ · Kontrollib riigi asutuste ja ettevõtete majandustehingute otstarbekust ja õiguspärasust · Juhib riigikontrolör o valitakse 5-ks aastaks, võib osaleda valitsuse istungitel, on puutumatus · Ei kontrolli KOV-d, kuna sellel on oma vara (v.a. juhul kui KOV kasutab riigi vara) 3. Vabariigi President - riigipea I. Omab täidesaatvat võimu 4 II. PÕHILINE ROLL tasakaalustada võimu III. Esindusfunktsioon esindab rahvusvahelistes suhetes riiki IV. Järelvalve funktsioon - kutsub kokku Riigikogu koosseisu istungi (teatab, et valimised olid edukad, rikkumisi polnud) V. Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kes saab anda ka armu VI. Saab anda välja seadlusi õigusakt, mis asendab seadust
põhimäärusega. Isikuna tegutseva (personaalorgani) käsutajaks on see inimene, kes on vastavat ametit pidama nimetatud või valitud. Organi käsutajaid võib nimetatda ka organi kandjateks. Personaalorgani puhul kõlab isegi paremini, kui öelda näiteks, et õiguskantsleri ametikandjaks on Indrek Teder. Pohiseaduse kommentaarid nimetavad organi käsutajat ehk organi kandjat ka organitäitjaks (PS Kommentaarid § 4 komm 4.2: "Näiteks on Eesti Vabariigi kui juriidilise isiku riigipea funktsiooni (§ 77) täitev kõrgem riigiorgan Vabariigi President, organitäitja aga füüsiline isik Toomas Hendrik Ilves.") Asutuse käsutajad on seotud asutusega kas teenistusse võtmise otsusega või töölepinguga. Seega saame öelda, et asutuste käsutajad on selle teenistujad (ametnikud ja töötajad) või töötajad olenevalt sellest, kas tegu on ametiasutusega või hallatava asutusega ja kas ametiasutuses teenistuskohuseid täitev isik on avaliku võimu pädevusega või mitte
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu
13) otsustab umbusalduse avaldamise VV, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt PÕS; 15) kuulutab VP ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud VP, VV, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada; 17) moodustab komisjone 2 VP- Eesti riigipea. Valib RK salajasel hääletusel. Ametis 5.a. 1) esindab EV rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab vastavalt PÕS välja RK korralised valimised ja RK erakorralised valimised; 4) kutsub kokku RK uue koosseisu vastavalt PÕS ja avab selle esimese istungi; 5) teeb RK esimehele ettepaneku RK erak istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt PÕS;
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
annaabi.ee 
50 punkti
~ 13 lehte
7 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid