Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine (0)

PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine , refereerimine , viitamise harjutamine

Ülesanne 1.
Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest
Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.
Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ei oleks võimaldanud üldse liitumislepingut Euroopa Liiduga sõlmida.
Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liitu ei muudetud põhiseaduse enda teksti, kuid põhiseaduse täiendamise seaduse abil ja kaudu muudeti põhiseadust läbivalt just nii, et Eesti saaks liituda Euroopa Liiduga. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu tekst ei sisaldanud algselt aluspõhimõtteid ning aluspõhimõtetest ei räägi ka põhiseaduse täiendamise seadusele lisatud seletuskiri. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimese paragrahvi algtekst oli: “Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga.”
Kahtlust ei saa olla selles, et põhiseaduse täiendamise seadus on siduv lüli Eesti rahvusliku õiguskorra ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Siduvusel
on teatavasti tervikut kujundav jõud, kuigi antud juhul sidustatakse kahte erineva kaalu ja tähendusega õigust. Kuigi seostatavate subjektide õigus on sisuliselt erinev, on neil vähemalt kaks ühisjoont: tähistus “õigus” ja juurestik “aluspõhimõtted”. Just siin ongi peidus põhimõtteline lahendus nii tunnetus• ulatuse loomiseks aluspõhimõtetest kui ka edasiste arengute mõistmine.
Ilmselt ei tuleks kahelda selles, et põhiseaduse aluspõhimõtetel on õiguslik tähendus, sest nad on sätestatud õigusnormis.
Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele , Euroopa Komisjoni liikmetele, Euroopa Kohtu, Euroopa Esimese Astme Kohtu kohtunikele pole nende ametitegevuses põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad. Eesti tohtiski sõlmida liitumislepingu eeldusel , et see oli kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. Seepärast tuleb nõustuda põhiseaduse kommentaarides esitatuga. “Liitumislepingu kooskõla PS aluspõhimõtetega tuli kontrollida enne lepingu
allakirjutamist, lepingu ratifitseerimisseaduse Riigikogus vastuvõtmisel ning ratifitseerimisseaduse väljakuulutamisel” (Eesti Vabariigi põhiseadus … 2008, 777). Ei saa aga nõustuda seisukohaga, nagu Vabariigi Presidendi poolt liitumislepingu ratifitseerimise seaduse väljakuulutamine ei saaks olla selle lõplikuks tagatiseks, et liitumisleping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega (samas, 777). Pole ratsionaalne seada kahtluse alla liitumislepingu legitiimsust ja seda isegi olukorras, kus siiani pole üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka. Pigem tuleks Eestil olla tähelepanelik Euroopa Liiduga uute lepingute sõlmimise puhul. Igal eraldi võetud juhul tuleb hinnata sõlmitava lepingu otsest või kaudset mõju aluspõhimõtetele.
Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda .
Põhiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud mõtlemisele.Tõsiselt võetava panuse põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisse andis Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm. Töörühma seisukohtade 5. osas märgitakse, et kehtivas õiguses puudub aluspõhimõtete legaaldefinitsioon . Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulist, I peatükist “Üldsätted” ning II peatüki “ Põhiõigused , vabadused ja kohustused” paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi . Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus.
Artikli lisa-analüüs:

Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal.

Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas ehk ajkirjas Riigikogu Toimetised (RiTo),mis on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav ajakiri. Artiklid selles ajakirjas on eelretsenseeritavad kahe valdkonnaeksperdi poolt.

Artikkel on oma žanrilt populaarteaduslik artikkel. Tutvustab laiemale auditooriumile seadust.

Raul Nariti sõnul “Eesti on suveräänne rahvusriik ning samal ajal ka Euroopa Liidu liikmesriik.”
“Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. ”- on öelnud Raul Narits.

Kirjutades sissejuhatust, autor ei ole kinni pidanud soovituslikust standardist, kuna sissejuhatus on vähem kui 1/10 terve referaadi pikkusest, ei avalda aktuaalsuse, tähtsuse ega uudsuse tänapäeva Eestis. Antud sissejuhatuse põhjal ei kujune arvamus tööst.
Kirjutades kokkuvõtet, autor ei ole kinni pidanud soovituslikust standardülesehitusest, kuna kokkuvõtte pikkus oli peaaegu kolm lehekülge, ehk üle soovitusliku 1/10 referaadi pikkusest. Kokkuvõtte ei koosne tööst tulenevatest järeldustest, soovitustest.
F)

Akadeemiline allikas, mis kujutab endast teadudsartiklit: Dworkin, R. (1985). A Matter of Principle. Cambridge (Mass.), London: Harvard University Press.

Akadeemiline allikas, mis kujutab endast kogumikuartikklit: Uluots, J. (2004a). Eesti poliitiline areng kahekümne aasta jooksul. – J. Uluots. Seaduse sünd. Koost H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 358–361.

Pool-akadeemiline alllikas: Meri, L. (1997). Euroopa Uniooni on vaja Eesti riigi püsimiseks. – Luup, nr 26.

Ülesanne 2.

Artikkel 1 - Holger Schwemer
Antud artikklis uuriti põhiseaduse nõuded politseiõigusele. Käsitleti selliseid küsimusi nagu kas üldise korrakaitsehalduse jaoks oleks vaja eraldi üldist korrakaitseseadust. Vaadati üle ka Eestis kehtiv õiguse, nüüdisaegsele politseiõigusele esitatavad põhiseadusõiguslikud nõudeid, õigusriigi aluspõhimõtteid ja kriminaaljälitust, põhiõiguseid, demokraatia aluspõhimõtteid ning korrakaitseõigust ja politseiõigust.
Autor pakkus välja, et saab teha ettepaneku sätestada tulevases Eesti politseiseaduses järgmised osad:
1. osa: Kuritegude ja väärtegude jälitus

peatükk: Pädevus

peatükk: Volitusalused

jagu: Standardmeetmed

jagu: Üldvolitus
2. osa: Ohutõrje ja korrarikkumiste kõrvaldamine

peatükk: Pädevus

peatükk: Volitusalused

jagu: Standardmeetmed

jagu: Üldvolitus (koos volitustega häirija kohustamiseks ja mittehäirija kaasamiseks ning vahetuks täideviimiseks)

osa: Haldustäide (haldusakti haldustäitemenetlus asendustäitmise, sunniraha ja vahetu sunni vormis ning kohene sund asendustäitmise ja vahetu sunni vormis)
Artikkel 2 – Katri Jaanimägi
Antud artikklis uuriti politsei sisemise rahu tagajana. Autori arvates on korduvalt leitud, et Eesti politseiõiguse olukord ei vasta nõuetele, mida esitavad nüüdisaegsele politseiõigusele demokraatliku õigusriigi aluspõhimõte ja põhiõiguste kaitse tagamise vajadus. Artikklis uuriti ka mõiste„politsei“ tähendust, põhiseaduslikud nõudeid, demokraatia ja õigusriigi printsiipe, riigivõimu seotuse põhiseaduse ja seadustega, ohutõrjet, karistusmenetlusei ja teisei politsei ülesanded.
Artikkli autor tegi järelduse, et oluline on, et inimesed teaks, millised on politsei ülesanded ning õigused nende ülesannete täitmisel. Sama tähtis on, et politsei ise mõistaks, millised on tema ülesanded ja õigused.
Artikkel 3 – Oliver Kask
Antud artikklis uuriti korrakaitse seaduse eelnõust.
Artikkli autor tegi järeldusi, et meie seadus on vananenud mitte ainult õigusmõistete kasutamise osas, vaid seal on sätestatud näiteks ka politsei kohustus kontrollida kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist ning õigus kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes , asutustes ja organisatsioonides.
Sammuti Oliver Kaski arvates on raviasutusse või kainenemisele toimetamine ja joobe tuvastamise kord on valdkonnad, mis praegu teistes seadustes sellisel tasemel reguleeritud ei ole, kuid mida erinevad asutused siiski peavad tegema.

Ülesanne 3.

[…]
Õigusteadlased Kalle Merusk ja Raul Narits on samuti väljendanud seisukohta, et “Eesti Pangale seadusandja poolt nimetatud õiguse andmine on problemaatiline, kuna see ei tulene otseselt ega kaudselt põhiseadusest ning määruste adressaatideks on panga suhtes nn kolmandad isikud” 1
Lasse Lehis on seisukohal: “Eesti Pangale põhiseadusega antud funktsiooni – raharingluse korraldamist ning Eesti krooni kursi stabiilsuse tagamist – on võimalik täita ka ilma üldaktide andmise õiguseta. … Seega võib väita, et põhiseadusest ei tulene Eesti Panga õigust anda kolmandatele isikutele adresseeritud õiguse üldakte. Sellise õiguse andmisega on seadusandja laiendanud omavoliliselt Eesti Panga pädevust üle Põhiseaduses lubatud piiride.” 2
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande VIII peatükis “Rahandus ja riigieelarve ” on
asutud seisukohale, et: “… Paljud määrused on siiski vaadeldavad üldaktina ning need tuleks asendada kas Vabariigi Valitsuse või rahandusministri määrustega” 3
[…]
Riigiõigusteadlane Taavi Annus kirjutab, et määrusandlus tähendab seadusandliku võimu poolt täidesaatvale võimule antud õigust vastu võtta üldakte . 4 Määrus on halduse üldakt , mille annab välja täidesaatev organ piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, määrus on kolmandate isikute
suhtes õiguslikult siduv nagu parlamendiseadus. Haldusakti teooria kohaselt on määrus secundum legem üldakt, mis peab olema kooskõlas põhiseaduse ja seadusega.
Määruste kui täitevvõimu üldaktide andmine täidesaatva võimu poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine , mille täidesaatvale võimule on delegeerinud seadusandja ( parlament ). 5
Määrusandlusõigus ehk täidesaatva võimu õigus anda määrusi mõjutab oluliselt ka võimude lahususe printsiipi, mille kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule (põhiseaduse § 59). Saksa õiguskirjanduses märgitakse: “See ei tähenda siiski selle printsiibi tegelikku rikkumist, kuna
täidesaatev võim tohib seadusandlikku funktsiooni täita mitte omal initsiatiivil, vaid ainult formaalse seadusega antud volituse , st parlamendi volituse alusel. Põhiseaduse § 80 lg 1 nõuab, et seaduslik volitus peab määratlema volituse sisu, eesmärgi ja ulatuse.” 6

K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn: Juura , 1998, lk 48.

L. Lehis. Eesti Panga staatus ja pädevus tulenevalt põhiseaduse §-dest 111 ja 112. – Juridica 1999/10, lk 480–486

Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn: 2008, lk 565

T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006, lk 80-81

H. Maurer. Haldusõigus . Üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 42-43

Ülesanne 4.

A. Aarnio . Õigusteabe AS, Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996.

A. Aedma. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, jt 2004.

H. Kalmo. Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. – Juridica 2016 /3, lk 147-164.

I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987.

J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus . Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015.

K-D. Borchardt . Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk . Tallinn, 2001.

K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998.

M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596.

M. Kingisepp . Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011.

R. Maruste . Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.