Praktikum 2 Õppimine kõrgkoolis (0)

5 VÄGA HEA

PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus)
Teadusteksti spetsiifika ja
selle eristamine teistest tekstivormidest
Ülesanne 1.1
Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja … :

hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte-akadeemilise allikaga ;

põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides ;

määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist ( teadusartikkel , ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.);

hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla?
allikad (lisad 1-9)

akadeemiline , teadusallikas

pool-akadeeemiline, ekspertarvamus

pool- akadeemiline , õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse)

pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits)

pool-akadeemiline ( Juridica , 2005, nr 7, lk 459-465) 2005. a, muudeti seadust, anti õigus EU liikmelikusest vastuvõtmisega. Riigikogu küsib Riigikohtult, kas eesti pank eurole üleminekule säilitab Eesti Krooni ja kas pangal jääb alles raha emmiteerimis küsimus.

pool-akadeemiline, (praktiline küsimus, Põhiseaduse ekspertiisi arvamus, õigusteadlaste arvamus- toodud välja Riigikogu otsus), õiguskirjandus

akadeemiline (kõrgema kohtu otsus), kohtuotsus

mitte-akadeemiline, tegemist on uudisega

mitte-akadeemiline, pressiteade
Ülesanne 1.2
Link 1 Akadeemiline, teadusartikkel (võime ja peame viitama lõputöös)
http://www.pohiseadus.ee/
Link 2 (Välislepingute andmebaas samuti Justiitsministeeriumi koduleht ), pool-akadeemiline
http://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/valislepingud
Link 3 Akadeemiline
https://www.riigiteataja.ee/akt/125112016003
ELÜPS
Link 4 Mitte-akadeemiline
https://et.wikipedia.org/wiki/Pacta_sunt_servanda
Link 5 Pool-akadeemiline
http://www.just.ee/et/oigusloome-mahu-vahendamise-kava
Link 6 Mitte-akadeemiline (selle asemel olemas Notarite Koja seadus, notariaadiseadus)
https://et.wikipedia.org/wiki/Notarite_Koda
Link 7 Mitte-akadeemiline
http://www.postimees.ee/2843515/kohtunik-maadevahetuse-kohtuotsus-ullatas-suudistatavaid-ebaausalt-uute-mottelendudega
Link 8 Akadeemiline (publikatsioon)
http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2018/2017_PUBLIKATSIOONID.pdf
Link 9 Mitte-akadeemiline
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse-voeti-eelnou-euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-nouete-leevendamiseks/
Link 10 Pool-akadeemiline (juhatuse otsus), normatiivmaterjal,
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogus-menetletavate-eeln-ude-normitehnika-eeskiri.pdf
Ülesanne 1.3
Ava Riigikogu Toimetistes ilmunud artikkel veebiaadressilt
https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-24/pohiseaduse-aluspohimotted/

tee kõigepealt kindlaks, kas tegemist on eelretsenseeritud artikliga ja eelretsenseeritava teadusajakirjaga;
“Eelretsenseeritud teadusartiklit on enne avaldamist (paberkandjal või elektrooniliselt ) lugenud ja kirjaliku arvamuse andnud vähemalt üks vastavat valdkonda hästi tundev retsensent (anonüümne või autorile teadaolev), kes võib olla ajakirja/ kogumiku toimetuse liige või väljastpoolt.”
Jah, rito.riigikogu.ee lehel, rubriik ajakirjast, on kirjas järgnev: “Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme...” ja autoriks on Madis Ernits , kes on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik.

erista artikli puhul teadusteksti kohustuslikud struktuuriosad ning too välja, mis on nende peamine funktsioon tekstis: sissejuhatus, liigendatud sisuosa (kus tuleks omakorda eristada nii teooriast kui empiiriast kõnelevad alapeatükid), kokkuvõte ja kasutatud allikad;
Teadusartikkel on teaduslikus või populaarteaduslikus perioodilises väljaandes avaldatud lühike teadustekst, milles on püstitatud keskne uurimisprobleem ja mille ümber artikkel on ehitatud.
Sissejuhatus:
peaks sisaldama:

selgelt sõnastatud uurimisprobleem/-i
lugejale mõeldud lühike ülevaade kirjandusest ja eelnevatest uurimustest
mainitakse kasutatud uuriismeetodit
oodatavad uurimistulemused
oodatavad järeldused

Näitena tekstist:
“…Sel puhul tuleb vaatluse alla Eesti riigiõiguse jaoks keskse tähtsusega teema – põhiseaduse aluspõhimõtted, milles siiani ei ole selgust ja üksmeelt leitud. Raul Narits on hiljuti Riigikogu Toimetiste (Narits 2009, 84 jj, 87) veergudel tõdenud: “siiani pole üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka.” Teisal (Narits 2011, 3 jj, 10) on sama autor lisanud: “Kahjuks on ka akadeemiline diskussioon põhiseaduse aluspõhimõtete
üle olnud pigem tagasihoidlik ”…
Keeleliselt on termin “aluspõhimõte” kummaline tautoloogia, lisades mõttele ühekorraga nii aluse kui ka põhja. Eesti keele seletav sõnaraamat sellist terminit ei tunne. Teadaolevalt on termini “aluspõhimõte” toonud Riigikohtu kõnepruuki Rait Maruste 1996. aastal oma eriarvamuses Riigikohtu üldkogu 1996. aasta 25. septembri otsusele (3-1-1-97-96), rääkides proportsionaalsuse printsiibist kui karistuse mõistmise aluspõhimõttest…
Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused.”
Liigendatud sisuosa (teooria ja empiiria ):

“Õiguskirjanduses pakutud kataloogid”, “Rait Maruste kataloog ”, “Heinrich Schneideri kataloog”, “Kalle Meruski kataloog”, “Uno Lõhmuse kataloog”, “ Taavi Annuse kataloog”, “Robert Alexy kataloog”- Teooria
“Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog”- Teooria
“Inimväärikus, demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik , rahvusriik”- Empiiriast kõnelev peatükk

Kokkuvõte:
“Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed , lisatakse joonis vms. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele. Kirjanduses eristatakse kaht tüüpi resümeesid: analüütiline resümee ja parafraseeritud ehk ümbersõnastatud resümee. Analüütiline resümee selgitab, milliseid seisukohti esitatakse teadustöö autori vaatenurgast, st rõhutatakse otseselt autori tööd, parafraseeriv resümee esitatakse rohkem kaudsemas vormis.”
Näitena tekstist:
“Riigikohtu kataloogis ei kajastu näiteks Heinrich Schneideri ja Robert Alexy nimetatud vabadus ega võrdsus. Kui pidada kõigi võrdset vabadust inimväärikuse osaks, siis võib piirduda inimväärikusega. Vastasel korral tuleks põhiseaduse aluspõhimõtetena eraldi mainida nii vabadust kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet…
Igaks juhuks olgu siinkohal osutatud veel sellele, et Rait Maruste pakutud suveräänsus ei saa loogiliselt olla põhiseaduse aluspõhimõte…
Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral tunnustatakse tulevikus keskkonnakaitset põhiseaduse aluspõhimõttena…”
Kasutatud allikad:
Kasutatud on akadeemilisi allikaid , akateemilisi õigusallikaid, mille puhul on antud kommentaare ja/või ekspertarvamusi.

analüüsi eraldi sissejuhatust ja kokkuvõtet ning tee kindlaks kuivõrd autor on neid tekstiosi kirjutades kinni pidanud sissejuhatuse/kokkuvõtte soovituslikust standardülesehitusest?;
Sissejuhatuses püstitab õhku küsimused vastavalt sellele mida on varasemalt öeldud põhiseaduse aluspõhimõtete ja aluspõhimõtte kohta.
Sissejuhatuses mainib järgnevat(püstitab küsimuse/sissejuhatab vaatlusesse):
“Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused.”
Järgneb liigendatud sisuosa ja kokkuvõttes:
“…Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiseaduse muutmatu tuum. “Aluspõhimõtete ülimuslikkus tuleneb nende kui põhiseaduse kesksete väärtuste kõrvaldamatust õigusjõust.” (Maimann 2006, 430.)…”
“Lähtudes maksiimist, et vähem võib olla rohkem, identifitseerib siinkirjutaja põhiseaduse aluspõhimõtetena niisiis inimväärikuse, demokraatia, õigusriigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhimõtte…”
Võtab püstitatud uurimuse kokku:
“Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral tunnustatakse tulevikus keskkonnakaitset põhiseaduse aluspõhimõttena. Kuid praeguseks välja töötatud süsteemi võib pidada õnnestunuks ja oma tuumikus meie aegruumis ehk koguni ainumõeldavaks.”

antud uuringu autor on kinnipidanud soovituslikust standardülesehitusest.

leia kasutatud allikate seast: (1) akadeemiline allikas, mis kujutab endast teadusartiklit, (2) akadeemiline allikas, mille puhul on tegemist õigusakti kohta antud kommentaaride või ekspertarvamusega ja (3) üks pool-akadeemiline allikas;

Annus , T. (2001). Riigiõigus. Tallinn: Juura .

Varul, P. (2000). Põhiseaduse juriidiline ekspertiis: eesmärgid, töökorraldus ja tulemused. – Riigikogu Toimetised 1, lk 65–76.

Alexy, R. (2001). Põhiõigused Eesti põhiseaduses. – Juridica, eriväljaanne, lk 5–96.

hinda, kas artiklis viidatud allikad liigituvad kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla;
Õiguskirjanduse alla.
“*Artikkel põhineb autori raamatu “Põhiõigused, demokraatia, õigusriik” (2011) sissejuhataval artiklil ning väljendab autori isiklikke vaateid.”

püüa, vaid teksti sissejuhatust ja kokkuvõtet lugedes , lühidalt sõnastada artikli peamised järeldused.
Teksti autor püüab leida vastet põhiseaduse põhimõttele. Kokkuvõttes järeldab, et aluspõhimõttel on keerukas süsteem ja kuigi erinevad teadlased on juurdlenud sama küsimuse üle, vaadeldes põhimõtteid erineva nurga alt, pole ühtset vastet siiani leitud.
Kui aega üle jääb, siis võiks arutleda ka autori enda üle: kuivõrd autoriteetne ta on sellisel teemal akadeemilises maailmas sõna võtma.
Autoriks on Madis Ernits, kes on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik.
Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond vastab Riigikogu liikmete infopäringutele, esitab arvamusi ning analüüsib Riigikogu menetluses olevaid õigusaktide eelnõusid, seletuskirju ja muid menetlusdokumente. Samuti tellib õigus- ja analüüsiosakond teadusasutustelt ekspertiise ja uuringuid , mis annavad Riigikogule aruteludeks ning eelnõude menetlemiseks vajalikku taustteavet.
Uuringud ja ekspertiisid:
Õigus- ja analüüsiosakond tellib Riigikogu komisjonide ettepanekul ülikoolidelt ja teistelt asutustelt ekspertiise ning rakendusliku suunitlusega uuringuid, mis annavad Riigikogule tema tööks vajalikku taustteavet. (allikas: riigikogu.ee)
Ülesanne 2.1
Vali eelnevas praktikumi ülesandes nr. 1 toodud üheksast tekstist välja neli ja analüüsi igat teksti järgmiste punktide alusel:
5.” Ühisraha euro kasutuselevõtu riigiõiguslikud aspektid” Juridica väljaanne
6. KIRI “Arvamus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel 4 lõike 4 põhiseadusele vastavuse kohta”
7. OTSUS “Õiguskantsleri taotluse tunnistada Riigikogu töökorra seaduse § 7 lg. 1 kehtetuks, läbivaatamine”
8. “Valimisliidud taotlevad riigikohtult „kahe tooli seaduse“ tühistamist”

hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte-akadeemilise allikaga;
5. pool-akadeemiline
6. pool-akadeemiline
7. akadeemiline
8. mitte-akadeemiline

põhjenda oma vastuseid nii põhjalikult kui oskad (vaata akadeemiliste tekstide tunnuseid loengumaterjalidest), vajadusel allikate kohta ka täiendavat informatsiooni otsides;

5. avaldatud Juridica väljaandes
6. tegemist on praktilise küsimusega, sisaldab Põhiseaduse ekspertiisi arvamust, õigusteadlaste arvamust ja välja toodud Riigikogu otsus
7. tegemist on kõrgema kohtu otsusega (kohtuotsus)
8. tegemist on uudisega, avaldatud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste rubriigis

määratle ka lisaks millise kirjatöö žanriga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ajakirjandusartikkel, raport , blogi , jne.)
5. teadusartikkel
6. kirjavahetus
7. kohtuotsus
8. ajakirjandusartikkel

kui tegemist on mitte-akadeemilise allikaga, siis arutle, kuidas ja kas üldse oleks seda võimalik oma uurimistöö seisukohalt kaudselt ära kasutada.
Olenevalt allikast, autorist ja sisust.
Kui tegemist on mittepädeva isikuga kes lihtsalt toob meile uudise millegi kohta siis pigem mitte kasutada uurimistöös. Uurimistöös kasutada vaid viitena siis, kui allikas on pädeva isiku sõnavõtt sõna-sõnalt kirja pandud või refereerida ideid, vaateid vms.
Heaks tooniks loetakse uurimustöös allikaid, seega pigem vaadata pool-akadeemilisi väljaandeid ja kasutada sealset infot.
Ülesanne 2.1
Vali eelnevas praktikumi ülesandes nr. 2 toodud veebilinkidest välja viis ja analüüsi igat vastavat linki/teksti järgmiste punktide alusel:

hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte-akadeemilise allikaga;

põhjenda oma vastuseid nii põhjalikult kui oskad (vaata akadeemiliste tekstide tunnuseid loengumaterjalidest), vajadusel allikate kohta ka täiendavat informatsiooni otsides;

määratle ka lisaks millise kirjatöö žanriga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ajakirjandusartikkel, raport, blogi, jne.)

kui tegemist on mitte-akadeemilise allikaga, siis arutle, kuidas ja kas üldse oleks seda võimalik oma uurimistöö seisukohalt kaudselt ära kasutada.
1. http://www.pohiseadus.ee/ akadeemiline allikas, tegemist on Eesti Vabariigi Põhiseadusega
2. http://www.postimees.ee/2843515/kohtunik-maadevahetuse-kohtuotsus-ullatas-suudistatavaid-ebaausalt-uute-mottelendudega mitte-akadeemiline allikas, tegemist on ajakirjandusartikkliga. Kui on vajadust ära kasutada uudist siis artikkli lõpus on kaks lisa, üks neist on järgnev: “Loe Riigikohtu kohtuniku Eerik Kergandberg eriarvamust...”, kohtuniku enda sõnadel baseeruvat uudist võiks viidata kui ühtib teemaga.
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Notarite_Koda mitte-akadeemiline allikas, tegemist on veebilehega kus puudub eel-/ retsenseerimine , täiendada ja muuta võib iga inimene. Wikipediat ei kasutata uurimustöös, isiklikuks kasutamiseks sobib kuid alati kontrollida fakte ja otsida kinnitust neile mujalt.
4. http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2018/2017_PUBLIKATSIOONID.pdf akadeemiline allikas, tegemist on publikatsiooniga
5. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogus-menetletavate-eeln-ude-normitehnika-eeskiri.pdf pool-akadeemiline allikas, võib kasutada uurimustöös

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

daphneaura Õppematerjali autor

100/100 punktisummaga lahendatud praktikum. Õigusteaduse suund.

Tallinna Ülikool õppimine kõrgkoolis praktikum 2 õigusteadus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

190

pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r

Õigus

docx

Riigiõigus

Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse

Riigiõigus

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused

125

pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia

117

pdf

Haldusõiguse õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus