Lepingulised suhted (0)

         Lepingulised suhted väikeettevõtluses
Õiguse allikad
• Lepingulisi suhteid reguleerivad  muuhulgas :
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 
216)
Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted
•  Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487)
Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute 
vahel
• Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86)
Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja 
selle kaitse.
Võlaõigusseaduse ülesehitus
• Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks:
• Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide 
lepingute suhtes);
• Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja 
kohustusi, mida pooled peavad täitma);
•  VÕSi   eriosa  jaguneb omakorda kaheks:
•  Lepingud ;
• Lepinguvälised võlasuhted.
Võlasuhte  olemus
•  Võlaõigus , mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on 
võlasuhteid käsitlev õigus.
• Vastavalt VÕS § 2 on  võlasuhe  õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku 
(kohustatud isik ehk  võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk 
võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning 
võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
• Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka 
lepinguvälisest kohustusest
Võlasuhte olemus
• Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete 
eesmärkide saavutamiseks.
• Konkreetseid eesmärke  saavutatakse  aga läbi 
erinevate õiguste ja kohustuste teostamise.
• Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad 
järgmistest allikatest:
• Leping;
• Seadus (VÕSi eriosa ja siis VÕSi üldosa);
• Tava ja praktika;
• Kohtulahendid;
• Üldpõhimõtted.
Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted
• Tsiviilõigussuhteid reguleerivad lisaks lepingutele, 
seadustele ja tavadele ka üldpõhimõtted, nagu 
näiteks:
•  Lepinguvabaduse  põhimõte
- seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, 
millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole 
absoluutne)
• Dispositiivsuse põhimõte
-  vastavalt  VÕS  §-le  5  võib  seaduses  sätestatust  võlasuhte 
poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui 
seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, 
et  seadusest  kõrvalekaldumine  ei  ole  lubatud  või  kui 
kõrvalekaldumine oleks  vastuolus  avaliku korra või heade 
kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted
• Imperatiivsuse põhimõte
- vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei 
saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt 
VÕS § 62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil 
lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust 
kõrvale kalduv kokkulepe on tühine)
• Hea usu põhimõte
- VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid 
põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. 
     Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt 
defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu 
põhimõtte  sisuks  on muuhulgas võlasuhtes 
osalejate  kohustus teha koostööd, arvestada 
üksteise  huvidega  ning anda üksteisele võlasuhte 
sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni.
Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted
• Mõistlikkuse põhimõte
- VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, 
mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid 
tavaliselt mõistlikuks.
• Lepingu siduvuse põhimõte
- VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks 
kohustuslik. See tähendab, et lepingust tulenevaid 
kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või seni, kuni 
võlasuhe lõpetatakse.
Lepingute sõlmimine
• Mis on leping?
• Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) 
vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled 
kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 
• Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja 
kohustused, mida tuleb täita  senikaua , kuni 
kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping 
lõpetatakse.
Lepingute sõlmimine
• Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik 
isikud, mh ka nii tarbija kui ka  ettevõtja .
• Tarbijale ja ettevõtjale tuleb tähelepanu 
pöörata tarbijalepingute sõlmimisel.
• Tarbija VÕS § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik, 
kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva 
majandus- ja kutsetegevuse läbiviimisega.
•  Tarbija on eelduslikult võlasuhte nõrgemaks 
pooleks, seetõttu on tarbija huve ka 
seadusandja poolt kaitstud (nt VÕS § 56 
kohaselt on tarbjal õigus lepingust  taganeda  
14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist.
Lepingute sõlmimine
• VÕS § 1 lg 6 kohaselt on  ettevõtja  isik, 
sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes 
teeb tehingu, mis  seondub  iseseisva 
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
• Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja 
kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida 
isiklikult.
Lepingute sõlmimine
• Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui 
pakkumus  on saanud nõustumuse.
• Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis 
on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse  
esitaja  (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse 
andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. 
• Nõustumus ( aktsept ) on otsese tahteavaldusega või 
mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 
Lepingute sõlmimine
• Lepingute suhtes kehtib vormivabaduse põhimõte, 
tulenevalt TsÜS § 77 lg 1.
• Kuid lepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata 
seadusest tulenevale kohustuslikule vormile, nt VÕS § 
404 lg 1 kohaselt peab tarbija-krediidileping olema 
sõlmitud kirjalikus vormis.
• Vormi  valikul tuleks arvestada ka tõendamist.
Lepingute sõlmimine
• Keerukamate lepingute sõlmimisele eelnevad sageli 
läbirääkimised.
• Millele on lepingueelsed läbirääkimised suunatud?
• Läbirääkimiste pidamisel tuleb arvestada kahe olulise 
põhimõttega tulenevalt VÕS § 14:
•  Läbirääkimisi  tuleb pidada heas usu;
• Läbirääkimiste katkestamine ei too endaga kaasa õiguslikke 
tagajärgi, kui isikud ei riku hea usu põhimõttest tulenevaid 
kohustusi.
Lepingute sõlmimine
• Lepinguid saab sõlmida nii 
individuaaltingimuste kui ka tüüptingimuste 
abil.
• Individuaaltingimusteks on lepingu tingimused, milles on 
lepingupooled eraldi läbi rääkinud.
• VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse 
lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud 
tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul 
põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust 
kasutav  lepingupool  (tingimuse kasutaja) kasutab teise 
lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline  mõjutama  
tingimuse sisu. 
Lepingute sõlmimine
• Tüüptingimusi nimetatakse võta või jäta 
tingimusteks.
•  Tüüptingimused  on lepingu osaks, kui:
• neile on enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal selgelt 
viidatud ;
• lepingupoolele on antud mõistlik aeg nendega tutvumiseks;
• Tüüptingimused ei ole lepingu osaks, kui:
• Tegemist on üllatustingimustega;
• Lepingu tingimused kahjustavad ühte lepingupoolt 
ebamõistlikult
• Tingimustes on eraldi kokku lepitud (individuaaltingimus)
Lepingute sõlmimine
• Oluline: tüüptingimusele ei ole vaja viidata, 
kui igakordne viitamine on tüüptingimuse 
kasutajale ebamõistlikult  kahjustav  ja 
lepingupool, kelle suhtes kasutatakse 
tüüptingimusi, eeldab tüüptingimuste 
kasutamist, VÕS § 37 lg 1.
Kohustuste täitmine
• Kohustuste täitmiseks loetakse ainult 
niisuguse teo tegemist või sellest hoidumist, 
mille tulemusel saavutatakse võlasuhte 
eesmärk.
• VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustusi täita 
vastavalt lepingule ja seadusele.
• VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustusi täita:
•  õigel ajal;
•  õiges kohas;
•  õigel viisil ja
•  õigele isikule.
Kohustuste täitmine
• Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et 
kohustused on täidetud nõuetekohaselt, 
tulenevalt VÕS § 76 lg 4.
• Mittenõuetekohast täitmist peab 
võlausaldaja tõendama.
• Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise 
kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab 
võlausaldaja andma võlgnikule tema 
nõudmisel kohustuse täitmist tõendava 
dokumendi.
Kohustuste  rikkumine
• Kui lepingupool jätab oma kohustused 
täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist 
kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100.
• Kohustust rikkunud isiku suhtes võib 
kohaldada  nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 
tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
• Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa 
tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu 
pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis 
see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma 
kohustused täitmata, va VÕS § 110 ja 111 sätestatu.
Kohustuste rikkumine
• VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et 
kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.
• Võlgnik vabaneb kohustuste  rikkumisest , kui 
rikkumine on vabandatav.
• Rikkumine on vabandatav, kui:
• kokkuleppeliselt välistatakse ühe isiku vastutus;
• esineb vääramatu jõud.
• Ühe isiku poolne kohustuste rikkumine toob 
endaga kaasa teise isiku või isikute õiguste 
rikkumise.
Õiguste kaitse
• Kui isiku õigusi  rikutakse  on tal võimalus oma õigusi 
kaitsta.
• Õiguste kaitsmisel võib kohustust rikkunud isiku 
suhtes kohaldada järgmisi õiguskaitsevahendeid 
( ÕKV ):
• hinna  alandamine
•  viivis
• kohustuste täitmisest  keeldumine
• kahju  hüvitamine
• täitmise  nõudmine
• lepingust taganemine või lepingust ülesütlemine
• Või muud lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendid (nt nn 
häbipost )
Õiguste kaitse
•  Pretensioon / nõudeavaldus  tuleb esitada kohustust 
rikkunud isikule mõistlikku aja jooksul peale 
kohustuse rikkumise teada saamist (samas on ette 
nähtud erisused ).
• Selleks, et nõudeavaldus 
(pretensioon/reklamatsioon) oleks kehtiv ja sellest 
tulenevaid nõudeid tuleks täita, peab nõudeavaldus 
sisaldama:
• kohustuse rikkumise kirjeldust;
• õiguskaitsevahendite  loetelu .
Õiguste kaitse
• Õigustatud isik võib kasutada nii ühte kui ka mitut 
õiguskaitsevahendit koos, selleks et saavutada 
soovitud eesmärk.
• ÕKV-de valikul tuleb lähtuda otstarbekusest ja 
eesmärgipärasusest ning ÕKV-de kohaldamine ei 
tohi tekitada õigustatud isikule põhjendamatuid 
ebamugavusi ega kulutusi.
Õiguste kaitse
• Täitmisnõue
• Täitmisnõue on ÕKV, mis on suunatud õigussuhtest 
tulenevate eesmärkide  saavutamisele .
• Täitmisnõuet saab esitada nii rahaliste kui ka mitterahaliste 
kohustuste täitmise nõudmiseks. 
• Rahalise kohustuse täitmine on alati täidetav, st raha mitteomamine 
ei ole vabandatavaks asjaoluks.
• Mitterahalise kohustuse täitmisest võib võlgnik keelduda, kui esineb 
VÕS § 108 lg 2 sätestatud alus.
Õiguste kaitsmine
• Kohustuste täitmisest keeldumine
• Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni 
võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks 
muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole 
piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse 
vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte 
olemusest ei tulene teisiti.
• Võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja 
täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise.
Õiguste kaitsmine
• Viivis
• Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega 
viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse 
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda 
viivitusintressi (viivis).
• Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise 
korral, va viiviselt ja intressilt.
• Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest.
• Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS  § 162 alusel.
Õiguste kaitsmine
• Kahju hüvitamine
• Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või 
mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui 
ka mittevaraline.
• Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse 
vähenemises.
• Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises  valus .
• Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise 
tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase 
kahju kaudu.
Õiguste kaitsmine
• Kahju  hüvitamise  eesmärgiks on asetada isik 
olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud.
• Kahju  hüvitamist  saab nõuda, kui:
• on tekkinud kahju;
• kahju tekitaja tegevus on õigusvastane;
• esineb põhjuslik seos esimese kahe tingimuse vahel.
• Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb 
kahju kandnud isik asetada olukorda, kus ta oleks, 
kui kohustusi poleks rikutud ehk siis hüvitise suurus 
peab olema võrdne olemasoleva kahjuga.
Õiguste kaitse
• Kahju hüvitamine võib toimuda:
•  rahasumma  maksmise teel;
• „muul viisil“ ehk läbi naturaalrestitutsiooni;
• Kahju hüvitise suurus peab olema võrdne 
olemasoleva kahju suurusega.
Õiguste kaitse
• Kõrvalkohustuste eesmärgiks on tagada lepingust 
tulenevate kohustuste täitmist ehk  sundida  lepingu 
osapooli oma kohustusi nõuetekohaselt täitma.
• Kõrvalkohustusteks VÕS § 141 kohaselt on käendus, 
garantii , leppetrahv  ja  käsiraha .
• Lisaks võivad kõrvalkohustused tulla ka teistest 
seadustest  ja lepingust. 
Õiguste kaitse
• Leppetrahv
• Leppetrahv on  kõrvalkohustus
• Leppetrahv on lepingus kokkulepitud rahasumma, mida 
kohustusi rikkunud isik peab teisele lepingupoolele igakordse 
kohustuse rikkumise korral maksma.
• Leppetrahv on suunatud kohustuse täitmise tagamisele.
• Leppetrahv on kokkuleppeline kahju hüvitis summa, mida 
kohustuse rikkumise korral tuleb maksta.
• Leppetrahvi võib nõuda koos ÕKV-dega. 
• Leppetrahvi suuruse vähendamist võib kohtust nõuda.
Lepingute  lõpetamine
• Lepingu kehtivus?
• Lepingud kehtivad senikaua:
• kuni täidetakse kohustused nõuetekohaselt;
• kuni saabub lepingu kehtivuse tähtaeg;
• kuni leping lõpetatakse. 
• Lepingut on võimalik lõpetada üksnes seaduses või 
lepingus väljatoodud alustel.
• Lepingu lõpetamine vabastab lepingupooled 
kohustuste täitmisest.
Lepingute lõpetamine
• Lepingust taganemine on võlasuhte tehinguline 
lõpetamise alus, mis tähendab, et lepingust 
taganemiseks tuleb teha lepingu poolele vastav 
tahteavaldus .
• Lepingust taganemise eeldused võivad tuleneva nii 
lepingust kui ka seadusest.
• Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse 
teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 – 194.
Lepingute lõpetamine
• Lepingust taganemine jaguneb:
• Taganemine lepingust teatud järelemõtlemise aja jooksul.
• Taganemine kohustuste rikkumisel, ehk taganemine kui 
õiguskaitsevahend .
• Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine 
lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt 
rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise kohustuse 
rikkumise alused tulenevad VÕS § 116 lg 2.
Lepingute lõpetamine
• Lepingust taganemise tagajärjed on kahesugused:
• lepingust taganemine lõpetab 
lepingust tulenevad õigused ja 
kohustused, eelkõige lõpeb 
taganemisega lepingu täitmise nõue. 
• lepingust taganemise toime on ka 
tagasiulatuv . Nimelt peavad lepingu 
pooled peale taganemist lepingu 
alusel üleantu ja  saadu  (VÕS § 189 lg 
1) teineteisele tagastama.
Lepingute lõpetamine
• Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste  täitmisele  
suunatud lepingu ( kestvusleping ), mis on sõlmitud 
tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku 
etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või 
lepingust ei tulene teisiti. 
• Kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva 
kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele.
Lepingute lõpetamine
• Lepingu võib ülesse öelda:
• Kui üks lepingu pool on oma kohustusi rikkunud (lepingu 
lõpetamiseks esineb mõjuv põhjus);
• Kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olevad tingimused.
•  Mõjuvaks  põhjuseks on asjaolu, mille esinemisel ei saa 
eeldada võlasuhte jätkumist.
Lepingute lõpetamine
• Lepingu ülesse ütlemiseks tuleb tähelepanu pöörata 
lepingu kehtivuse tähtaegadele.
• Tähtajalisi lepinguid saab lõpetada ennekõike erakorraliselt;
• Tähtajatuid lepinguid saab lõpetada nii erakorraliselt kui ka 
korraliselt.
• Ülesütlemine ei  puuduta  seni lepingu järgi toimunut , 
st ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. 
Lepingute lõpetamine
• Kui kaks isikut ( tasaarvestuse  pooled) on kohustatud 
maksma teineteisele rahasumma või täitma muu 
samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool 
(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega 
tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma 
kohustus täita ja  teiselt  poolelt nõuda tema kohustuse 
täitmist. 
• Tasaarvestuse tulemusena vastastikused nõuded 
kattuvas ulatuses  lõppevad .
Soovituslik kirjandus
• Õigusaktid:
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216
• Võlaõigusseadus, RT I 2002, 60, 374
• Raamatud ja artikklid:
•  Kalamees , P jt. Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus 
ehitusvigade eest,  Juridica  nr 4, 2010.
• Kalamees, P. Müügilepingust taganemise õigus asja 
lepingutingimustele mittevastavuse korral. Kommentaar 
Riigikohtu  otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-10, Juridica nr 10, 
2010
• Kull, I. Võlaõigus. I. Üldosa, Tallinn, Juura 2004
• Kõve, V. Lepingu ühepoolse lõpetamisega seotud küsimused 
võlaõigusseaduses. Juridica nr 4, 2003.
• Värav, A jt.Müüjavastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse 
eest, Juridica 2009 nr 7;

Document Outline

• PowerPoint Presentation
• Õiguse allikad
• Võlaõigusseaduse ülesehitus
• Võlasuhte olemus
• Slide 5
• Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted
• Slide 7
• Slide 8
• Lepingute sõlmimine
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Kohustuste täitmine
• Slide 19
• Kohustuste rikkumine
• Slide 21
• Õiguste kaitse
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Õiguste kaitsmine
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Lepingute lõpetamine
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Soovituslik kirjandus