TsÜS 2. seminar 2016 (0)

Q: Kuhu kirja viia Mis on mõistlik võimalus?

Vastus leiad õppematerjalist: TsÜS 2. seminar 2016

Tartu Ülikool - Õigus - Tsiviilõiguse üldosa

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuhu kirja viia Mis on mõistlik võimalus?

Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016
Seminar 2
Teema: Tehinguõ petuse alused (I)

Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus

Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus

Tahteavaldus .
Tehingud .
Kõige olulisem §69!
Mõistlik viis lugega tähitud kirjaga tutvumist, kui pannkse allkiri , et oled kätte saanud. Sama asi sellega, kui seda saab kätte laps (on olemas seda mõjusfääris), siis järglimel päeval loetakse.
Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei kasutanud. Kui kiri oli saadetud e-kirjaga, siis loetakse, et isik loeb seda hiljemalt järgmisel päeval. Kui see on spammi saanud, siis siiski töötab seal §69 lg 2.
RKTKo 3-2-1-144-09, p 11;
Soovituslik täiendav kirjandus:

Varul, P. Tahteavaldus ja selle tegemine, Juridica, 2010, 7, lk 497-507.

Sein, K. Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed. Juridica, 2010, 7, lk 508-516.

Andres soovib müüa oma sõiduauto 10 000 euro eest ning teatab 8.10. sellest kirja teel Jaanile , andes talle aega vastamiseks kuni 15.10. Kiri saabub kohale 10.10. Päev pärast kirja ärasaatmist leiab Andres endale aga teise ostja, kes on nõus maksma rohkem. Ta viib sama päeva hilisõhtul Jaani postkasti ettepanekut tühistava kirja. Kuna Jaan saabub komandeeringust alles 10.10., saab ta korraga kätte Andrese mõlemad kirjad. Jaan ignoreerib tühistavat kirja ning teatab 14.10. e-kirjaga Andresele oma nõusolekust pakutud tingimustel auto ära osta.
Variant 1
Ettepanekut tühistava teate saadab Andres Jaanile e-kirjaga 9.10. Saabunud e-kirja liigitab Jaani postkast aga spämmi hulka ja kustutab automaatselt. Komandeeringust saabudes leiab Jaan postkastist Andrese 8.10. saadetud kirja ja vastab sellele kohe SMS-iga „NÕUS ☺“.

Kas Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist?

Vt mh: TsÜS § 67 lg 1 ja 2, § 68 lg 1, 2, 3, § 69 lg 1, 2, § 72
Hüpotees : Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist vastavalt VÕS §108 lg 2, §208 lg 1
Kas tehing on kehtiv?
Andres tegi oma tahteavaldust 8.10 kirja teel, 9.10 võtab ta seda tagasi e-kirjaga, mis kustutab automaatselt Jaani postkastist.
Küsimus: Kas sai kätte? TsÜS §69 lg 2, l 2.
Ta jõudis Jaani serverisse, siis loetakse, et kiri on jõudnud saaja elukohta. Tahteavalduse tagasivõtmine on kehtiv vastavalt TsÜS §72. Järeldus: hüpotees ei pea paika.

Üllele kuulub korter Tallinna vanalinnas, mille ta on andnud tähtajatult üürile Kallele. Ühel päeval teatab Kalle Üllele, et läheb 1. novembril pikemale reisile ning naaseb tagasi alles 1. detsembril. Ülle on juba mõnda aega plaaninud üüri tõsta ning tuginedes seaduses sätestatud nõuetele vormistabki ta Kallele adresseeritud vastavasisulise teatise ja paneb selle 5. novembril Kalle postkasti üürikorteris. Kuid Kalle on oma reisi sihtkohas jäänud paduvihma ja üleujutuse kätte ja seetõttu ei saabu ta reisilt tagasi Tallinnasse mitte 1. detsembril, nagu plaanitud, vaid alles 15. detsembril. Tagasi tulles leiab ta postkastist teatise üüri tõstmise kohta ja tahab nüüd teada, mis hetkest loetakse, et ta sellise avalduse kätte sai?
Lahendus:
Üürikorteri postkast on õige koht TsÜS §69 lg 3, kuhu kirja viia. Mis on mõistlik võimalus? Ülle teadis, et Kalle tagasi tuleb 1.detsembril. Loetakse, et ta seda kätte sai 1.detsembril.
Vt ka VÕS § 299 lg-d 2 ja 3.
Variant 1: Kallel on 4 kuu eest üürivõlgnevus ja Ülle ei saada talle mitte üüri tõstmise teadet, vaid teate lepingu rikkumise kohta koos hoiatusega, et leping öeldakse üles, kui Kalle üürivõlga ei tasu. Kirja ei pane ta isiklikult Kalle postkasti, vaid saadab postiga ja kiri läheb postis kaduma.
Kas Kalle on teate kätte saanud?
Vastavalt VÕS § 316 üürileandjal on õigus üürilepingu üles öelda, kuna üürniku võlgnetav summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning üürileandja TsÜS §70 valis mõistliku viisi.
Vt ka VÕS §-d 316 ja § 325
Variant 2: Samad asjaolud , mis põhivariandis, aga Kalle oli alaealine.
Kas Kalle on teate kätte saanud?
Füüsiline isik on alaelaline - piiratud teovõimega §8 TsÜS, ofert ja aktsep peab teadma kohaselt §74 TsÜS lg 1, 3 seaduslik asendaja .

Pärandaja Pauli pärandvara hulka kuulusid muu hulgas hinnaline ratsahobune ja poni. Testamendis kirjutas Paul, et jätab oma sõbra 14-aastasele pojale Laurile "oma ratsahobuse". Pauli seadusjärgsed pärijad tahavad anda Laurile poni. Nad väidavad, et kui Paul rääkis oma ratsahobusest, siis mõtles ta selle all alati poni ja kui ta rääkis ratsahobusest, siis ei nimetanud ta seda kunagi teisiti kui “ Välk ”. Lauri tahab saada ratsahobust, väites, et tema ei teadnud sellest, et Paul kutsus poni ratsahobuseks, midagi.

Kas Lauril on õigus nõuda pärandist ratsahobust?
Hüpotees: L-l on õ.nõuda ratsahobust PärS §56 lg 1, 2 lause alusel.
Tegi tahteavaldus TsÜS §69 lg 1, l 2. Sellepärast, et testament on tehtud suunamata isikule, §75 lg 2, lause 1 alusel tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele.
Järeldus: ei ole

Vt ka PärS §-d 28 ja 29.

Mari ja Karl sõlmisid 10. märtsil kirjalikus vormis töövõtulepingu, milles nad leppisid kokku, et Karl valmistab Marile 5. maiks paari kingi . 3. mail helistas Karl Marile ja teatas, et ta ei saa kingi tähtajaks valmis ja palus Mari nõusolekut, et pikendada tähtaega kuni 10. maini . Mari nõustus. 5. mail tuli Mari aga Karli juurde kingadele järele ja teatas, et kirjalikus vormis sõlmitud lepingut saab muuta üksnes samas vormis ja kirjalikult ei ole Mari kunagi nõustunud lepingu tähtaega pikendama.

Kas lepingu tähtaeg on pikenenud 10. maini või mitte?
Kui kõne on lepingu muutmises, siis ei ole see TsÜS §77 lg3, vaid TsÜS §83 lg 2.
Jah, leping on pikenenud 10.maini vastavalt TsÜS §83 g 2, sest pooled leppisid kokku teatud suulises vormis, ning seadusest ei tulene teisiti
Kas Mari saab 5. mail Karlilt kingade üleandmist nõuda?
Ei saa, vastavalt VÕS §84 lg 1, sest tähtaeg ei saabunud.

Vt TsÜS § 77; VÕS § 13 lg-d 2, 3
3

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

detsemberfest Õppematerjali autor

Tsiviilõiguse üldosa

postkast tahteavaldus Tsiviilõiguse üldosa

Sarnased õppematerjalid

docx

TsÜS 1.seminar 2016

Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid

Tsiviilõiguse üldosa

docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused Moraal - südametunnistus, hea realiseerimine, muutuv sotsiaalmoraal võib muuta õigust Õigussüsteemid ● Üldine õigussüsteem ● Mandri-euroopa õigussüsteem: romaani-, germaani perekond (eesti) ● Skandinaavia õigussüsteem Mandri-euroopas ● Eraõigus - esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted, meetodiks privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks

Tsiviilõiguse üldosa

docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

Kategoriseerimata

docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

12. klassi ajalugu

docx

Võlasuhte tekkimine lepingust

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

Õiguskaitseasutuste süsteem

pdf

Tsiviilõigus eksamiks

1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste

Tsiviilõigus

docx

Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022

võlasuhet. Müüja lisas enda kirja tüüptingimused, mis reguleerisid märkimisväärselt poolte vahelist suhet. Müüja vastust tuleb seega käsitada pakkumisena ning ostja ei ole sellise pakkumisega nõustunud. Ülesanne 1: hinda, kas ning mille alusel on tekkinud poolte vahel võlasuhe. Hüpotees: Ostja ja Müüja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 alusel. Müüja müüs ning Ostja ostis Müüjalt 100 kingapaari. Mõlemad osapooled on esitanud tehinguks oma tahteavaldused Tsüs § 68 lg 2 järgi. kahepoolne tehing on leping VÕS § 8 lg 1 alusel - täpsemalt müügileping VÕS 208 lg 1 alusel. VÕS § 100 kohaselt ei ole lepingu rikkumist toimunud, sest VÕS § 76 tingimused on täidetud: Ostja on tasunud kauba eest ning Müüja on kauba kätteandnud Ostjale. VÕS § 208 lg 1 - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

Võlaõigus