„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“* (0)

Olja Kivistik *1
„Kohtuniku ees seisab kaks 
jumalat, kaks õigust ja kibe 
tarvidus ühte kui teist ehk 
mõlemaid korraga teenida.“*2
Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtus hinnangute ja põhimõtetega. 
Karistus  õiguse puhul on tegemist õigus haruga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja 
teo järelmid, karistused ja muud mõjutus  vahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib 
juba toimunud konfl iktile.*3 Tekkinud konfl ikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus-
norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et 
õigus normid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4
20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus 
kehtisid mitu kriminaal  seadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistus õiguse lahk -
helisid ega järje kindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr -
gendas rahva õigus  tunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6
Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaal seadustikke, 
nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste sü üte-
gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonna kohtu lahendid 
ajast, kui kehtisid sama aegselt vana ja uus nuhtlus  seadustik .*7
1. Vana ja uus nuhtlusseadustik
Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooni aktides ja 1721. aasta Uusi-
kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele 
antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati-
seeritud kriminaal õiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes  
1 
Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio  
ETF grandi 9209 raames.
2  K. Grau . Tarvidus Uue Nuhtlusseaduse maksmapanemiseks Eesti Vabariigis. – Õigus 1921/5–6, lk 100.
3  J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 32.
4  K. Merusk. Õigustloovate aktide kehtivuse õigusteoreetilisi probleeme. – Juridica 1996/7, lk 340.
5 
T. Anepaio. Kriminaalõiguse muutumisest 1889. aasta reformi käigus. – Tractatus Terribiles. Artiklikogumik professor Jaan 
Sootaki 60. juubeliks. Tallinn 2009, lk 143.
6  K. Grau ( viide 2), lk 97–99.
7 
Käesolevas artiklis on kohtu praktika analüüsi peatükis kasutatud vana nuhtlus seadustiku 1885. a redaktsiooni (Н. С. Таган-
цев. Уложение о наказаниях уголовных и исправительных 1885 года. С.-Петербург 1915) ja uue nuhtlus seadustiku 
1903. a redaktsiooni (Уголовное уложение : высочайше утвержденное 22 марта 1903 года. Санктпетербург 1903).
8  A. Andresen. Õiguse üldiseloomustus. – Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. S. Vahtre (peatoim.). Tartu 
2010, lk 41.