Äriühing

A, A

Äriühing (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Ühinguõigus

1 Hindamata

ÄRIÜHING

Äriseadustiku regulatsioon

Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusü hingus vä hemalt kaks isikut, kes tegutsevad ü hise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud . Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õ iglane , sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees võrdsed. Arvan, et täisosanikuks olemise privileegiks ei saa olla kogu oma varaga vastutamine. Leian, et ettevõtlusvormidest täisühing on kindlasti parem, kuna sellisel juhul vastutavad kõik ilusti võrdselt ja asi on palju ausam (City õigusabi, 2011).

Ettevõtja ja ettevõtte mõiste

Ettevõtjaks on füüsiline isik, kelle ülesandeks on pakkuda oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Samuti on kaupade müük või teenuste osutamine talle püsivaks tegevuseks, ning seadusega sätestatud äriühingus. ( https://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tja )
Ettevõte on aga seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Varasemas eesti keeles on ettevõtte sünonüümina kasutatud ka terminit "käitis", alates 1950ndatest on terminist "käitis" ettevõtte tähenduses loobutud, kuid ka uuemas kirjanduses leidub seda siiski (Vikipeedia, 2015).

Äriühingute liigid ja nende iseloomustus

Äriühing jaguneb viieks alaliigiks. Milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
Täisühing on äriühing, millel on kaks või enam omanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all. Osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Osanikuks ei saa aga olla riik või kohalik omavalitsus. Ühingu kohustuste eest vastutavad absoluutselt kõik osanikud võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Leian, et see on õiglane kõigi osanike suhtes. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.
Usaldusühing on samuti äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all, aga vähemalt üks neist isikutest vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja on seega täisosanik. Ning vähemalt üks neist isikutest vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses ja on seega usaldusosanik . Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, erandiks on olukord kui ühingulepinguga on ette nähtud teistmoodi. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama.
Ka osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Antud äriühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida. Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsil on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega.
Vastavalt Äriseadustikule võivad äriühingu aktsiad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele.
Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Mis jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega (Ettevõtlusvormid, 2015).

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mis on talle püsivaks tegevuseks. FIE peab end registreerima 10 päeva jooksul maksuameti kohalikus asutuses käibemaksukohuslasena. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle eelneva majandusaasta ettevõtluse käive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra võib raamatupidamist korrastada kassapõhiselt. Ühtlasi arvestab kassapõhine raamatupidamine ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. FIE peab arvestama sellega, et kõigi juriidiliste isikute jaoks on võimalik ainult tekkepõhine raamatupidamine ning raamatupidamist või rahandust õppinud inimesed oskavad reeglina ettevõtja arvepidamisest mõelda ainult tekkepõhiselt. Samuti peavad nad kõiki raamatupidamise seaduse nõudeid kohustuslikeks ja loomulikeks (Ettevõtlusvormid, 2015).

Ärinime mõiste

Ärinimi on toote või teenuse nimetus, mis on registreeritud äriregistris. Äriühingu ärinimi peab väga selgelt eristuma teistest äriregistrisse kantud ärinimedes. Samuti peab FIE ärinimi eristuma teistest maakohtu piirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest. Samas võib ühel füüsilisest isikust ettevõtjal olla mitu ärinime, kui tal eksisteerib äriregistris mitu ettevõtet. Ka mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimed peavad teistest omasugustest selgelt eristuma.
Äriseadustik § 12 lg 3 järgi ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta. Erandiks on juhud, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud (ÄS 2ptk.).

Prokuura mõiste

Seaduse 3. peatükk „ Prokuura “ (§-d 16 - 21) käsitletakse instituuti - prokuurat. See on eriline esinduse liik, mis annab prokuristile seadusliku , mitteüleantava ja kolmandate isikute suhtes mittepiiratava õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes. Välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, millise õiguse võib aga prokuristile anda eraldi (§ 16 lg. 2). Seega asub prokuura nii öelda tehingulise ja seadusliku esinduse vahepeal . Mis antakse küll tehinguga, kuid prokuristi volitused on sätestatud seaduses. Kuna prokuura antakse tehinguga, kohaldatakse sellele lisaks ÄS sätestatule TsSÜS-s esinduse kohta sätestatut (TSÜS §-d 94 - 103).

Äriregistri andmed

Äriseadustiku teine osa sisaldab norme, mis algselt olid kavandatud kaubandusregistrit käsitlevasse lühemasse peatükki. Mis sisaldas esialgu eraldi seadusena mõeldud kaubandusregistriseaduse eelnõu sätteid.
Sellise jaotuse korral oleksid äriseadustikus sisaldunud peamiselt kolmanda isiku jaoks tähtsust omavad eraõiguslikud sätted, eraldi seadusena aga vastu võetud menetluslikud ja tehnilised normid. Kuid Äriseadustiku teisel lugemisel Riigikogus ühendati kaubandusregistri seaduse eelnõu põhitekstiga. Nii tehti ka äriseadustiku rakendusseaduse eelnõuga. Registrisätete sisu eelnõude menetlemisel eriti ei muutunud. Need lähtuvad saksa eeskujudest, samal ajal kui eelnõu muudes osades on sageli ülekaalu saavutatud Rootsi, Taani, Tšehhi ja teised riikide mudelitele tuginevad lahendused ( Juridica , 2015).

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A A Õppematerjali autor

Äriühing

Äriühing Äriseadustiku regulatsioon

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tja

Sarnased õppematerjalid

docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi.

Õigus

pdf

Ettevõtlusvormid ja nende erinevused

· Ühistul peab olema vähemalt viis liiget; · Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; · Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia.

Raamatupidamine

doc

Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng

Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia.

Ettevõtlus

docx

Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära

Ettevõtlus

docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

FIE-na tegutsedes kuulub kogutulu omanikule.FIE raamatupidamisega on võimalik toime tulla üksinda, kuid ettevõtte puhul on tihti vaja raamatupidajat, kes asjad korras hoiaks. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Samuti ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita. Täisühing ja usaldusühing Täisühing(TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse

Õiguse alused

pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

5. Äriühingute (eraõiguslikud juriidilised isikud) liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine Äriühingute liigitamisel on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas tema vastutus on piiratud äriühingu varaga (so piiratud vastutus) või vastutavad osanikud (kõik või osad neist) äriühingu kohustuste eest ka oma varaga (piiramatu vastutus). Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital

Asjaõigus

ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon TSD (http://www.emta.ee/14289) ja ära maksma sellega seotud maksud. · Kui käive läheb üle 250 000 krooni ühes aruandeaastas, · peab ta ennast käibemaksukohuslaseks registreerima ning hakkama esitama · iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni ja muidugi seda ka maksma, kui saadud käibemaks ületab tasutud käibemaksu. Täis- ja usaldusühing · Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. · Näide täisühingu kohta: Kaks osanikku panevad sissemakseks kumbki 6,39 (100 kr) . Neil õnnestub tellida 6 000 (u 100 000 kr) eest kaupa nii, et maksetähtaeg on kahe kuu pärast. Kuid asjad ei lähe nii nagu nad on plaaninud ning kahe kuu pärast on neil arvel ainult 1 500 (u 25 000 kr). Et neil endal ei ole enam raha ettevõttesse

Majanduse alused

doc

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

alusel. Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Seadus näeb ette äriregistri avalikkuse põhimõtte, st et igaühel on õigus tutvuda äriregistris registreeritud ettevõtjaid puudutavate põhiandmetega. Üldreegli kohaselt on äriregistri kandel õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. (3) Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.

Asjaõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk