1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi.
· Ühistul peab olema vähemalt viis liiget; · Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; · Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia.
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia.
kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära
FIE-na tegutsedes kuulub kogutulu omanikule.FIE raamatupidamisega on võimalik toime tulla üksinda, kuid ettevõtte puhul on tihti vaja raamatupidajat, kes asjad korras hoiaks. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Samuti ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita. Täisühing ja usaldusühing Täisühing(TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse
5. Äriühingute (eraõiguslikud juriidilised isikud) liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine Äriühingute liigitamisel on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas tema vastutus on piiratud äriühingu varaga (so piiratud vastutus) või vastutavad osanikud (kõik või osad neist) äriühingu kohustuste eest ka oma varaga (piiramatu vastutus). Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital
kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon TSD (http://www.emta.ee/14289) ja ära maksma sellega seotud maksud. · Kui käive läheb üle 250 000 krooni ühes aruandeaastas, · peab ta ennast käibemaksukohuslaseks registreerima ning hakkama esitama · iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni ja muidugi seda ka maksma, kui saadud käibemaks ületab tasutud käibemaksu. Täis- ja usaldusühing · Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. · Näide täisühingu kohta: Kaks osanikku panevad sissemakseks kumbki 6,39 (100 kr) . Neil õnnestub tellida 6 000 (u 100 000 kr) eest kaupa nii, et maksetähtaeg on kahe kuu pärast. Kuid asjad ei lähe nii nagu nad on plaaninud ning kahe kuu pärast on neil arvel ainult 1 500 (u 25 000 kr). Et neil endal ei ole enam raha ettevõttesse
alusel. Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Seadus näeb ette äriregistri avalikkuse põhimõtte, st et igaühel on õigus tutvuda äriregistris registreeritud ettevõtjaid puudutavate põhiandmetega. Üldreegli kohaselt on äriregistri kandel õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. (3) Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.
Kõik kommentaarid