Kokkuvõte Raul Naritsa artiklist (0)

Kokkuvõte Raul Naritsa artiklist „Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted : olemusest ja leidmise võimalustest“.
Selle artikli teema ,mida R. Narits arutas on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted .Artikli esimene osa räägib Eesti tahtest liituda Euroopa liiduga. Eesti Vabariigi jaoks ühinemine Euroopa Liiduga oli ülitähtis. Selleks, et ühineda Euroopa Liiduga juriidiliselt korrektselt oli vaja muuta põhiseadus .Riigikogu otsustas, et põhiseadus ei vaja suuri muutusi ja rahvahääletusega oli otsustatud lihtsalt täiendada põhiseadus. Põhiseaduse täiendamisseadus sisaldab 4 paragrahvi ja paragrahvide poolest see polnud suur muudatus . Esimesest pilgust tundub, et kõik on korrektne ja arusaadav ,kuid varsti tekkis mure. Mure seisnes selles, et põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu tekst algselt ei sisaldanud aluspõhimõtteid ning lisatud seletuskiri ei rääkinudki aluspõhimõtetest .Juhtus nii ,et Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted jäid määratlemata . Aluspõhimõtted on tähtis osa seadustes , sest kui konkreetsed aluspõhimõtted puuduvad siis keegi ei tea millest lähtuda edaspidises tulevikus kui on vaja seadusi vastuvõta .Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline ,kuid selle faktiga arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele. Eesti Vabariigi valitsus kartis ,et liitumisleping pole legitiimne ja võib tuua kahju rahvale, kuid pole ratsionaalne seada kahtluse alla liitumislepingu legitiimsust olukorras, kus siiani polnud üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka. Selge oli ainult see, et aluspõhimõtetel on õiguslik tähendus. Selleks, et leida aluspõhimõtteid olid ülevaadatud omariikluse põhimõtted, mis seisnesid selles ,et tagada riigi rahva, keele, kultuuripärandi ja kultuuri säilitamise läbi aegade ja seda ei tohi maha suruda mitte üks teine riik. Oli otsustatud pöörduda tol aegse õiguskantsleri poole seda sama küsimusega „Mis on põhiseaduse aluspõhimõtted?” ja tema vastus oli sarnane omariikluse põhimõtetega .Hiljem Riigikogu põhiseaduskomisjon Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm andis ülevaadet sellest, mida nad otsustasid. Juba moodustatud töörühma seisukoht oli, et põhiseaduse aluspõhimõtted on tuletavad põhiseaduse preambulist, 1 peatükist ning 2 peatüki paragrahvidest 10, 11. Järeldus on selline , et põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused . Meie põhiväärtused on riigi keel, vabadus ja kõik selle sõna ilmingud, kultuuri säilitamine ja kultuuripärandite säilitamine. Lähtudes sellest, mida ma juba kirjutasin põhiväärtustest võib teha järeldust ,et meie põhiseaduse aluspõhimõtted on ainult eesti rahvale mitte kogu genus humanum´i jaoks .Need aluspõhimõtted võivad sarnanema meie põhimõtetega, aga siiski peavad igas riigis olema erinevad ,sest erinevates riikides on erinev kultuuriline -ja ajalooline taust .Kultuur mängib suurt rolli selles küsimuses, sest põhiväärtused kujunevad välja mitte üks sajand ja väärtused sõltuvad sellest milline on meie mentaliteet ja ajalooline taust.
Artikli lisa-analüüs:
1) Artikli autor on Raul Narits , võrdleva õigusteaduse professor . Akadeemilises mõistes Raul Narits on autoriteet ,sest on Tartu Ülikooli professor , Õiguse entsüklopeedia autor ja on Juridica ajakirja toimetuskolleegiumis.
2) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas. Allikas kuulub pool-akadeemiliste allikate hulka ,sest artikkel ilmus parlamendi ajakirjas Riigikogu toimetised (2000). Kvaliteetajakirjad on pool-akadeemilised allikad.
3)Minu arvates artikkel oma žanrilt on nii ekspertarvamus kui ka teadusartikkel . Ekspertarvamus see artikkel on sellepärast , et autor mõnedes kohtades väljendas oma arvamus ja kommenteeris teiste teadlaste arvamust. Teadusartikkel see on sellepärast, et kasutatud kirjandus artikli sees on väga usaldusväärne ,see kirjandus on akadeemilise kontekstiga . Selles artiklis on palju akadeemilist informatsiooni , mida saaks kasutada edaspidistes töödes .
4) „Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda .” (Narits, 2009, lk.3)
„On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva ,keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.“(Narits,2009, lk.2)
5) Autori poolest sissejuhatus ja kokkuvõte on omavahel seotud. Sissejuhatuses autor viidas probleemile, mida ta hakkab uurima . Enne seda kui autor jõudis kokkuvõtteni ta seletas probleemi lahti väga põhjalikult .Kokkuvõttes autor veel kord vastas teema kohasele püstitatud küsimusele ja polnud uut informatsiooni, mis võiks rikkuda kokkuvõtet ja teha seda ebaselgeks.
6) 1- Laffranque, J.(2006) Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn: Juura .
2-Hassemer, W.(2008) Juristicshe Methodenlehren und richterliche Pragmatik. Rechtstheorie, Band 39, Heft 1.
3-Narits,R.(2003) Eesti põhiseadus kestab ka uues Euroopas .- Riigikogu Toimetised 7,lk 46-50.