Äriühinguõigus (0)

ÜHINGUÕIGUS 2016
1. Ühinguõiguse alused
Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu , mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.55 Samuti on ettevõtlusvabaduse kaitseala riivatud siis, kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.56 Tulundusühingutesse ja -liitudesse ühinemise võimaluse tagamiseks peab riik nägema ette tulundusühingud ja -liidud ning looma äriühinguõiguse, millega reguleeritakse nende asutamist, tegevust ja lõpetamist.57 Põhiseaduse §-s 31 nimetatud õigused on tihedalt seotud PS §-s 32 reguleeritud omandiõigusega ( aktsiad , ühingu vara jne) ning PS §-s 113 reguleeritud maksuõigusega (maksustamine kui ettevõtlusvabaduse piirang).58 Ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala ja elukutset.59 Kui PS § 31 kaitseb ühinemist tulunduslikel eesmärkidel, siis PS § 48 ühinemist mittetulunduslikel eesmärkidel.60 Põhiseaduse § 48 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Ka PS §-st 48 tulenevat ühinemisvabadust tohib piirata kooskõlas PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.61 Sarnaselt PS §-ga 31 peab riik ka siin looma õigusliku keskkonna62: „Ühinemisvabaduse kasutamine Põhiseaduse tähenduses eeldab mittetulundusühingute erinevaid õiguslikke vorme vastavalt koonduvate isikute õiguslikule staatusele, koondumise eesmärkidele ning huvidele. Paragrahvis 48 lg 1 nimetatud "õigus koonduda" tähendab ka õigust asutada mittetulundusühinguid ja nende liite. Ühinemisõigus tähendab ka õigust koonduda asjakohasel õiguslikul alusel nii juriidilise isiku kui ka mittejuriidilise isiku staatusega ühingutesse“63. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Revisjoni raames tuleb hinnata nii olemasolevate kui ka uute välja pakutavate ühinguõiguslike regulatsioonide põhiseaduspärasust.
Põhiseaduse kõrval määratlevad ühinguõiguse raamid ka EL õigus ja rahvusvahelised lepingud.64 Esmalt tuleb arvestada EL primaarõigusest tulenevate nõuetega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingus ( ELTL )65 sisalduvate põhivabadustega (kaupade vaba liikumine – artiklid 34 jj, töötajate vaba liikumine – artiklid 45 jj, asutamisvabadus – artiklid 49 jj, teenuste osutamise vabadus – artiklid 56 jj, kapitali ja maksete vaba liikumine – artiklid 63 jj).66 Sekundaarõiguslikul tasandil on Euroopa Liit ühinguõiguse valdkonnas võtnud alates 1968. aastast ELTL artikli 50 eelkäijate (st Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu art 54 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 44) alusel vastu rea direktiive67, mille eesmärgiks on ühelt poolt olnud liikmesriikide ühinguõiguslike normide ühtlustamine, et mh vältida „põgenemist“ väiksema kaitsestandardiga liikmesriikidesse, teisalt on eesmärgiks olnud asutamisvabaduse teostamise tagamine.68 Direktiive täiendavad ELTL artikli 352 eelkäijate (st Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu art 235 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 308) alusel vastu võetud määrused supranatsionaalsete ühinguvormide kohta.69 Ühinguõiguslike direktiivide ja määruste kõrval võivad ühinguõiguslikke reegleid sisaldada ka muud sekundaarõiguslikud õigusaktid , nt Euroopa Komisjoni soovitused, finantsvaldkonnas tegutsevaid ühinguid reguleerivad direktiivid jne.
Muudest rahvusvahelistest lepingutest on ühinguõiguses olulisimad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation , WTO) lepingud70, eelkõige Teenustekaubanduse üldkokkulepe (General Agreement on Trade in Services, GATS).71 Näiteks diskuteeritakse Saksa õiguskirjanduses selle üle, milline ühingukollisiooniõiguslik ja ELTL-s sätestatud asutamisvabadusele sarnane tähendus on GATS-il, eelkõige selle artikli 28 punkti m) alapunkti i ), artikli 1 lõike 2 punkti c) ning artikli 16 lõike 2 punkti e) valguses.72 Eesti kuulub WTO-sse alates 1999. aastast; lisaks EL liikmesriikidele kuulub alates 1995. aastast WTO-sse ka EL ise73 . Lisaks kuulub Eesti ka mitmetesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mille õigusaktid võivad samuti ühinguõigust mõjutada. Näiteks kuulub Eesti alates aastast 2010 Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (Organisation for Economic Cooperation and Development , OECD ).74 Alates 1992. aastast on Eesti Maailmapanga (World Bank , WB) liikmesriik.75 Eesti kuulub ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomiteesse (Committee of Experts on the Evaluation of Anti- Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism, Moneyval) ning EL liikmesusest tulenevalt peab Eesti täitma ka Financial Action Task Force ’i (FATF-i) rahapesualaseid standardeid, olemata selle liige.76 Ühingukollisiooniõiguslikku toimet võivad omada ka Eesti sõlmitud rahvusvahelise õigusabi lepingud.77
2. Eesti ühinguõigus.
Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnorme, mis reguleerivad ühingute õiguslikku seisundit , asutamist, nime, organeid, sise- ja välissuhteid, vastutust, lõpetamist, ühinguõiguslikku reorganiseerimist jms. Ühingut mõistetakse seejuures laias tähenduses, hõlmates ka sihtasutused kui liikmeskonnata varakogumid. Käsitlemist leiavad siiski eelkõige eraõiguslikud juriidilised isikud, mitte avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lisaks juriidilistele isikutele on ühinguõiguse objektiks ka füüsilisest isikust ettevõtja regulatsioon , seda siiski üksnes äriseadustiku reguleerimisala ulatuses. Siseriikliku ühinguõiguse kõrval kuulub käsitlemisele ka rahvusvaheline ühinguõigus.
Ühinguõiguse objektiks on ka äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri õigus.
Käsitleme eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike ( osaühing , aktsiaselts, täisühing , usaldusühing, tulundusühistu , sihtasutus , mittetulundusühing ). Eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike reguleerivad ühinguõiguslikud normid sisalduvad eelkõige äriseadustikus21, tulundusühistuseaduses22, mittetulundusühingute seaduses23, sihtasutuste seaduses24, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse25 2. peatükis. Kohtumenetluse küsimusi , sh äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamise küsimusi reguleerib täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik26.
Äriseadustik kaubandusõiguse kodifikatsioonina reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku poolt.27 Reguleeritud on äriühingute moodustamine ja ärinime valik, juhtimine, kapitalinõuded, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine , lõpetamine , samuti välisriigi äriühingute Eesti filiaalide registreerimine. Lisaks sisaldab äriseadustik äriregistri ülesehitust ja toimimist reguleerivaid norme ning füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni. Tulundusühistu kui samuti äriühingu õiguslik regulatsioon asub tulundusühistuseaduses, kuid täiendavalt kohaldub äriseadustiku osaühingut reguleeriv normistik ; samuti sisaldub äriseadustikus tulundusühistu ühinemise ja jagunemise regulatsioon. Äriseadustikuga sarnased küsimused mittetulundusühingute ja sihtasutuste jaoks on reguleeritud, niivõrd kuivõrd see on asjakohane , mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses.
Äriühingutest on Eestis võimalik veel asutada Euroopa äriühingut (SE), Euroopa ühistut (SCE), Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) ja Euroopa majandushuviühingut (EMHÜ). Need Euroopa Liidu ühinguvormid on reguleeritud nende kohta käivate määrustega, Eesti kehtestatud rakendusaktidega ning täiendavalt kohaldatakse neile vastavalt aktsiaseltsi, tulundusühistu või täisühingu kohta sätestatut. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu õiguslikule vormile vastavad Euroopa-ülesed ühinguvormid hetkel veel puuduvad, aga EL nõukogu menetluses on Euroopa sihtasutuse (FE) määruse eelnõu, samuti on minevikus tegeletud näiteks Euroopa ühenduse eelnõu väljatöötamisega.28
Eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike reguleerivate seaduste kõrval eksisteerivad ka mitmed juriidiliste isikute alaliike ja/või eriliigilisi juriidilisi isikuid reguleerivad seadused, nt ametiühingute seadus29, kirikute ja koguduste seadus30, erakonnaseadus31, korteriühistuseadus32 (alates 2018. aastast korteriomandi- ja korteriühistuseadus33), loovisikute ja loomeliitude seadus34, hooneühistuseadus35, hoiu-laenuühistu seadus36, maaparandusseadus37 ja maakorraldusseadus38. Need seadused reguleerivad ühinguõiguslike küsimuste kõrval reeglina ka mitte-ühinguõiguslikke küsimusi.
Kursus ei keskendu nimetatud juriidiliste isikute alaliikide ja/või eriliigiliste juriidiliste isikute ühinguõiguslikele regulatsioonidele ning Euroopa Liidu ühinguvormidele, välja arvatud teatud küsimustes, kus on selleks põhjendatud vajadus.
Kursus keskendub eelkõige otseselt ühinguõigust reguleerivatele seadustele. Siiski tuleb ära märkida ka selliseid õigusakte ja õigusvaldkondi, millel on käsitletava valdkonnaga otsene kokkupuude . Eelkõige kuuluvad siia raamatupidamise seadus39, audiitortegevuse seadus40, pankrotiseadus41, väärtpaberituru seadus42, kindlustustegevuse seadus43, investeerimisfondide seadus44, krediidiasutuste seadus45, võlaõigusseadus46, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus47.
Tihedas seoses otseselt ühinguõigust reguleerivate seadustega on ka maksuõigust reguleerivad seadused (nt tulumaksuseadus48). Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemist juriidilistes isikutes reguleerivad riigivaraseadus49, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus50 ja kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus51. Lisaks tuleb arvestada tsiviilseadustiku üldosa seadusega (nt juriidilisi isikuid reguleeriva peatükiga).
3. Ühinguõiguse loomine, areng ja kodifitseerimise vajadus
Enamik peamistest eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike reguleerivatest seadustest töötati välja ligikaudu 20 aastat tagasi. Äriseadustik jõustus aastal 1995.78 1994. aasta mittetulundusühingute ja nende liitude seadust asendav mittetulundusühingute seadus jõustus 1996. aastal. Samal aastal jõustus ka sihtasutuste seadus. 1992. aasta Eesti Vabariigi ühistuseadust asendav tulundusühistuseadus jõustus 2002. aastal. Uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis asendas samanimelist seadust aastast 1994, jõustus 2002. aastal samaaegselt võlaõigusseaduse jõustumisega.
Äriseadustiku ülesehituse ja põhimõtete aluseks on Saksa kaubandusseadustik (Handelsgesetzbuch, HGB); lisaks võeti äriseadustiku koostamisel eeskuju Austria, Poola, Tšehhi ja Bulgaaria kaubandusseadustikest, Šveitsi obligatsiooniseadusest, Hollandi tsiviilseadustikust, Saksa aktsiaseltsiseadusest (Aktiengesetz, AktG)79 ja piiratud vastutusega ühingu seadusest (Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschränkter Haftung, GmbHG), Ungari majandusühingute seadusest, Rootsi, Taani ning Hispaania aktsiaseltsiseadustest ning Eestis enne 1940. aastat kehtinud äride registreerimise seadusest ja firmade seadusest, samuti EL ühinguõiguslikest direktiividest.80 Tulundusühistuseaduse eeskujuks oli eelkõige Šveitsi, Saksamaa, Tšehhi, Hollandi, Rootsi ja Bulgaaria tulundusühistuõigus.81 Mittetulundusühingute seaduse ja sihtasutuste seaduse eeskujudeks on olnud Saksamaa, Hollandi, Šveitsi, Itaalia, Austria ja erinevate Ida-Euroopa riikide vastavad seadused ning Eesti 1940. aasta tsiviilseadustiku eelnõu.82
Alates ühinguõigust reguleerivate seaduste väljatöötamisest on neid korduvalt muudetud. Näiteks on äriseadustikku muudetud ligi 100 korda. Teatud üksikküsimustes on esialgselt tehtud valikuid sisuliselt muudetud. Lisaks on kõrvaldatud algsetes tekstides sisaldunud vastuolulisi regulatsioone ja muudetud seaduste teksti õigusselgemaks. Tihti on sellega aga kaasnenud ka oluliselt detailsemad normid võrreldes algse regulatsiooniga. Oluline osa äriseadustiku muudatustest on tulenenud EL ühinguõiguses toimunud muudatuste ülevõtmisest Eesti õigusesse. Üks suuremaid äriseadustiku moderniseerimisi viidi läbi 2006. aastal.83 Siiski on muudatused olnud pigem detailides, seaduse väljatöötamisel tehtud põhimõttelisi valikuid ei ole reeglina muudetud.84
Korduvate ja vahel ka kiirkorras tehtud muudatuste tulemusel on ühinguõigust reguleerivad seadused kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Alati ei ole vaadatud tervikpilti, vaid tehtud on üksikuid muudatusi, jättes muudetavate sätetega tihedas seoses olevad sätted muutmata. Samuti on vahel olnud keeruline EL õigusaktidest tulenevate – teatud juhtudel väga detailsete – nõuete haakuvuse saavutamine meie seadustega. Sellest tulenevalt on seadustes – nii ühe seaduse siseselt kui ka erinevate seaduste vahel – vastuolusid, korduseid, ebaselgust jms. Kohati on kasutatav terminoloogia muutunud ebaühtlaseks ja vastuoluliseks. Probleemiks on ka see, et tihti on muudatused tehtud vaid ühe juriidilise isiku regulatsioonis, jättes teiste juriidiliste isikute liikide regulatsioonides muutmata küsimused, mille erinevaks reguleerimiseks puudub sisuline põhjendus. Samas on teatud rangeid ja detailseid reegleid, nt EL õiguse ülevõtmise käigus, laiendatud kõikidele ühinguliikidele küsimustes, kus see ei ole nõutav ja alati kõige otstarbekam olnud. Seeläbi on osa regulatsioone muudetud praktika vajaduste jaoks liiga paindumatuks.85 Suurenenud on ettevõtjate halduskoormus.
Lisaks on majanduslik keskkond 20 aastaga oluliselt muutunud. Ettevõtlusmaastikul mängivad praegusel ajal olulist rolli iduühingud86, kelle potentsiaalseks turuks on tihti kogu maailm ning kes saavad valida enda „koduriigi“, st asutamise riigi paljude riikide hulgast, eelistades seda riiki, kelle õiguslik keskkond on piisavalt paindlik ja vastab enim nende vajadustele. Olulisel määral on avardunud infotehnoloogilised võimalused, millest peaksid saama igapäevaelus kasu ka ühingud, seda nii riigiga suheldes kui ka sisemiste küsimustega tegelemisel. Seetõttu ei pruugi mõned seaduste väljatöötamise ajal tehtud valikutest enam asjakohased ja otstarbekad olla, vaid nende põhjendatust tuleks uuesti hinnata ja vajadusel muuta. Samuti ei pruugi kõik seadustes sisalduvad regulatsioonid praktikas soovitud tulemusi olla andnud. See kehtib ka EL õiguse ülevõtmise kohta: on võimalik, et EL õiguse ülevõtmise käigus on jäetud mõned ette nähtud valikuvõimalused kasutamata, või vastupidi, on kehtestatud norme, mille ülevõtmine ei ole kohustuslik olnud ning mis käesolevaks hetkeks ei ole enam vajalikud. Sellised puudujäägid võivad kahjustada Eesti ühingute ja ühinguõiguse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ka Euroopa Liit ise on avaldanud mitmeid olulisi uuringuid , kus analüüsitakse EL ühinguõiguses tehtud valikute põhjendatust ja alternatiivseid valikuid, samuti küsimusi, mida tuleks täiendavalt reguleerida.87 Selliste aruannete valguses tuleks eelkõige üle vaadata, kas teatavate EL ühinguõiguse põhimõtete (nt 2. ühinguõiguse direktiivi kapitalireeglite) riigisisene kehtestamine väljaspool konkreetsete õigusaktide personaalset rakendusala on jätkuvalt otstarbekas. Lisaks eelnevale avaldavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid riigipõhiseid võrdlevaid ettevõtlusalaseid aruandeid, mille koostamise raames võetakse arvesse ka ühinguõiguslikku keskkonda (nt Maailmapanga raportid Ease of Doing Business88).
Ühinguõiguse moderniseerimisega on viimastel aastatel oma õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks tegelenud ka paljud teised riigid, nt 2003. aastal Itaalia ja Hispaania, 2005., 2008. ja 2009. aastal Saksamaa89, 2006. aastal Suurbritannia , Rootsi, Soome ja Island , 2007. ja 2011. aastal Norra, 2008. aastal Prantsusmaa ja Šveits , 2010. ja 2012. aastal Taani90 ning 2012. aastal Holland ja Kreeka.91 Samuti on ühinguõiguse reformimisega tegelenud Leedu92 ja Tšehhi93. Seejuures on tihti keskendutud väiksematele ettevõtjatele suunatud nn suletud kapitaliühingu regulatsiooni (meie mõistes osaühingu) moderniseerimisele. Niinimetatud reformide aastakümmet suletud kapitaliühingute regulatsioonis iseloomustavad Saksa õigusteadlase H. Fleischeri hinnangul järgmised tunnused: õiguslike raamide moderniseerimine , väikestele ettevõtjatele keskendumine, ühingute asutamise lihtsustamine (miinimumkapitalinõuete vähendamine või ärakaotamine, asutamise kiirendamine, asutamiskulude vähendamine), regulatsiooni n-ö vabastamine liiga rangetest ja kontseptsiooniliselt mittesobivatest aktsiaseltsiõiguslikest reeglitest, paindlikkuse ja lepinguvabaduse rõhutamine sisesuhetes (nt juhtimisstruktuuride kujundamisel, otsuste vastuvõtmisel, liikmeõiguste kujundamisel (eriliigiliste osade võimaldamine, hääletus- ja dividendireeglite paindlik kujundamine)), uute ühingu- ja nende alaliikide väljatöötamine (nt Saksamaal GmbH alaliigina Unternehmergesellschaft’i (UG) väljatöötamine) 94.95 Üheks reformide põhjuseks on olnud ka äärmiselt asutamisvabaduse sõbralik Euroopa Kohtu praktika, mis tõi kaasa Suurbritannia lihtsate asutamisnõuetega ühinguvormide kasutamise üle Euroopa ja sellest tulenevalt teiste riikide ühinguvormide populaarsuse vähenemise.96
Kõigi Eesti ühinguõiguslikus regulatsioonis eksisteerivate probleemide lahendamiseks ja rahvusvaheliste arengute arvesse võtmiseks ning seeläbi Eesti ühinguõigusliku keskkonna ettevõtjate tänapäevastele vajadustele sobivamaks ja seeläbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muutmiseks vajab Eesti ühinguõigus põhjalikku revisjoni. Kirjeldatud probleeme ja puudujääke ei ole võimalik ületada järjekordsete üksikmuudatustega, vaid kogu Eesti ühinguõigus vajab terviklikku, süsteemset ja sisulist revisjoni, mille raames analüüsitakse üksikud õigusvaldkonnad ja nendes esinevad probleemid läbi õigusvõrdlevalt (sh EL õiguse valguses), töötatakse läbi asjakohane kohtupraktika (sh Euroopa Kohtu praktika), kaalutakse alternatiivseid lahendusi ning töötatakse vajadusel ja võimalusel välja lihtsamad lahendused võrreldes kehtiva õigusega.97 Samal seisukohal oli ka lähteülesande koostamise ettevalmistamise etapis rahandusministri 15.4.2014 käskkirja nr 58 alusel kokku kutsutud ühinguõiguse ekspertide grupp.98 Ühinguõiguse kodifitseerimist/revisjoni toetasid ja/või esitasid ettepanekuid lahendamist vajavate probleemide kohta ka mitmed Justiitsministeeriumi 2.6.2014 üleskutsele vastanud asutused ja huvigrupid (mh Notarite Koda, Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon , Riigikohus ja Rahandusministeerium). Üksnes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühispöördumises leiti, et puudub vajadus ühinguõiguse suuremahuliseks kodifitseerimiseks.99 Ühinguõiguse revisjoni on peetud vajalikuks ka mitmetes viimase aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud artiklites ning arvamusblogides.100
Ühinguõiguslik keskkond peab tagama õiguskindluse, atraktiivse majanduskeskkonna, aitama kaasa ühingute ekspordi- ja konkurentsivõime suurendamisele ning soodustama ellujäämisvõimeliste ühingute asutamist ja arendamist .101 Mõned näited analüüsimist ja/või lahendamist vajavatest sisulistest probleemidest ühinguõiguses: ühingute juhtorganite struktuur ja pädevus (nt kas lubada aktsiaseltsil ka teist tüüpi juhtimismudeleid kui üksnes juhatusest ja nõukogust koosnev juhtimisstruktuur ); juriidiliste isikute kapitali kaitse (millisel viisil saaks kõige efektiivsemalt tagada võlausaldajate huve, ilma et see mõjuks pärssivalt ettevõtlusega alustamisele); õiguskindel osanike nimekirja pidamise regulatsioon; vähemus- ja enamusosaluste omajate õiguste tasakaalustatud kaitse (nt heidetakse vähemusosaluse omajate väikest kaitset ette Maailmapanga Eesti kohta koostatud raportis Ease of Doing Business102); elektrooniliste koosolekute läbiviimise soodustamine; juriidilise isiku registrist kustutamise õiguslik tagajärg tema varale ja sellega seonduv problemaatika; ühingu juhtide õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalustatud süsteem, sh varijuhtidega ühingute problemaatika (säilitades seejuures kapitaliühingute piiratud vastutuse põhimõtte); ühingutele piiriülese mobiilsuse tagamine (sh piiriülene jagunemine, ümberkujundamine); tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutele mõeldud ja paindlikuma ühinguvormi ning (börsi-)aktsiaseltsi kui suurematele ühingutele mõeldud ja suuremat kapitali paigutajate hulka mõjutava ning seetõttu rangemaid reegleid vajava ühinguvormi regulatsioonide vahel; mittetulundusühingu regulatsiooni detailsuse aste; äriregistri n-ö ettevõtjasõbralikkuse suurendamine ; e-residentsuse projekti soodustamine jne.103
Süsteemse ja põhjaliku ühinguõiguse revisjoni läbiviimine käesolevas lähteülesandes kirjeldatud ulatuses ei ole võimalik olemasolevate ressursside abil ning seetõttu on Justiitsministeeriumi hinnangul parimaks lahenduseks ühinguõiguse kodifitseerimise projekti läbiviimine EL vahendite kaasabil, millega arendatakse rahastamisperioodil 2014–2020 poliitikakujundamise kvaliteeti. Kodifitseerimise projekti on seeläbi võimalik kaasata nii avaliku kui ka erasektori parimad ühinguõiguse eksperdid, viia läbi ulatuslik huvirühmade kaasamine ning võimalike uute normidega kaasnevate oluliste mõjude eelnev analüüs. Kodifitseerimise kui aruka õigusloome104 tulemuseks peab olema kvaliteetne õigus, mis väljendub õiguse süsteemsuses, korrastatuses, lihtsuses ja selguses ning laialdaselt läbi arutatud ja kaalutletud otsustes.105 Oluline on rõhutada, et kodifitseerimise projekti tulemuseks ei pea alati olema kõikide analüüsitavate regulatsioonide muutmine, täiendamine või ümberstruktureerimine, vaid teatud küsimustes võib koostatava analüüsi tulemusel selguda, et olemasolev regulatsioon on õigusselge ja toimib ning selles põhimõtteliste muudatuste tegemine ei ole vajalik või puuduvad paremad lahendused.106 Süsteemse analüüsi läbiviimine annab ka ilma sellele järgnevate õigusnormide muudatusteta väärtusliku kindlustunde, et aastakümneid kehtinud regulatsioon vastab ka tänapäevase ettevõtluskeskkonna vajadustele. Muuta tuleb üksnes selliseid regulatsioone, mille kehtival kujul säilitamine on ühingute igapäevast tegevust ja arengut selgelt raskendav või mis seab ohtu ühingu tegevuse läbi mõjutatud isikud.
VIITED 1
52 RT I, 27.04.2011, 2.
53 Vt ka RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 12.
54 RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 13.
55 RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 11.
56 RKPJKo 6.7.2012, 3-4-1-3-12, 41.
57 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2012. Arvutivõrgus: www. pohiseadus .ee (edaspidi: PS kommentaar), § 31 punkt 8.
58 PS kommentaar, § 31 punkt 1.
59 PS kommentaar, § 31 punkt 1.
60 PS kommentaar, § 48 punkt 2.
61 PS kommentaar, § 48 punkt 3.
62 PS kommentaar, § 48 punkt 7.
63 RKPJKo 10.5.1996, 3-4-1-1-96.
64 Põhiseaduse ning EL õiguse ja rahvusvaheliste lepingute omavahelise suhte kohta vt lähemalt: PS kommentaar, § 123; vt samuti „Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon “ (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt), lk 25, 132 j, 142 j.
65 ELT C 30.3.2010, 83/1.
66 Vt nende põhivabaduste kohta lähemalt „Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon“ (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt), lk 144 j, 150 jj. 67 Vt ühinguõiguslike direktiivide loetelu all lisast nr 1.
68 P.-C. Müller - Graff , Gesellschaftsrecht im Kontext und in der Dynamik des europäischen Wirtschaftsordnungsrechts. – P.-C. Müller-Graff. C. Teichmann . Europäisches Gesellschaftsrecht auf neuen Wegen, Baden -Baden 2010, 9 (35 j).
69 Vt EL ühinguvorme reguleerivate määruste loetelu all lisast nr 1.
70 RT II 1999, 22, 123.
71 WTO ja GATS-i kohta vt lähemalt „Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon“ (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt), lk 133 jj.
72 Vt lähemalt: P. Kindler. Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. Band 11. 5. Auflage, München 2010, Internationales Gesellschaftsrecht, äärenr 503 j; J. Hoffmann . Anwaltkommentar (B. Dauner-Lieb, T. Heidel, G. Ring). BGB. Band 1. Allgemeiner Teil. EGBGB, 2. Auflage, Baden-Baden 2012, Anhang zu Art. 12 EGBGB, äären 155; J. Hoffmann. Die stille Bestattung der Sitztheorie durch den Gesetzgeber. – Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (ZIP) 2007, 1581 (1586); M. Lehmann. Fällt die Sitztheorie jetzt auch international? Zur Vereinbarkeit der kollisionsrechtlichen Anknüpfung an den Gesellschaftssitz mit dem GATS. – Recht der Internationalen Wirtschaft (RIW) 2004, 816 (816 jj).
73 Vt selle kohta lähemalt WTO kodulehelt.
74 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seadus, RT II, 24.11.2010, 2; vt Eesti OECD liikmeks astumise protsessi ja põhjuste kohta lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt.
75 Vt lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt.
76 Vt Moneyval’i ja FATF-i kohta lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt.
77 Ülevaadet vt Justiitsministeeriumi kodulehelt.
78 Äriseadustiku- eelse aja ning äriseadustiku väljatöötamise protsessi kohta vt põhjalikult V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (595 jj); äriseadustiku-eelse aja kohta vt ka A. Vutt . Ettevõtete liigid: olevik ja tulevik. – Juridica 1993, 100 (100 j).
79 Saksa seadused on leitavad internetileheküljel http://www.gesetze-im-internet.de .
80 V. Kõve. Äriseadustiku põhialused . – Juridica 1995, 134 (134).
81 Riigikogu IX koosseisu tulundusühistuseaduse eelnõu nr 437 seletuskiri .
82 V. Kõve. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadustest. – Juridica 1996, 555 (555 jj).
83 Vt Riigikogu X koosseisu äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu nr 552; äriseadustikus tehtud olulisemate muudatuste kohta vt ka V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (601 jj).
84 V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (601).
85 V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (601).
86 Arengufondi juhatuse esimehe kohusetäitja P. Konsa selgitas iduühingute olemust oma 10.9.2014 Riigikogu ees esitatud ülevaates Arengufondi tegevusest aastatel 2013–2014 järgmiselt: „Tegu ei ole lihtsalt alustavate ettevõtetega, isegi mitte ekspordile suunatud ettevõtetega. Start-up on oma loomuselt tootearendusettevõte, elav ärilabor, mille eesmärk on võimalikult kiiresti reaalsetes tingimustes testida ühe või teise äriidee elujõulisust. See elujõulisus peab väljenduma skaleeritavuses. Tootel tuginev äri peab näitama – mitte paberil , vaid päriselus – kiiret kasvu.“; iduühingu ehk start up’i definitsiooni kohta vt ka nt eestikeelsest Vikipeediast ja ingliskeelsest Wikipedia’st.
87 Vt nt Feasibility study on an alternative to the capital maintenance regime established by the Second Company Law Directive, jaanuar 2008 (leitav Euroopa Komisjoni kodulehelt); Report of the Reflection Group on the Future of European Company Law, 5.4.2011 (leitav Euroopa Komisjoni kodulehelt); Study on the Application of the Cross -Border Mergers Directive, september 2013 (leitav Euroopa Komisjoni kodulehelt).
88 Vt lähemalt Maailmapanga kodulehelt.
89 Vt nt Gesetz zur Unternehmensintegrität und Modernisierung des Anfechtungsrechts (UMAG), 22.9.2005; Gesetz zur Modernisierung des GmbH-Rechts und zur Bekämpfung von Missbräuchen (MoMiG), 23.10.2008; Gesetz zur Umsetzung der Aktionärsrechterichtlinie ( ARUG ), 30.7.2009.
90 Vt 2010. aastal jõustunud seadust Danish Act on Public and Private Limited Companies .
91 Vt lähemalt H. Fleischer. Internationale Trends und Reformen im Recht der geschlossenen Kapitalgesellschaft. – Neue Zeitschrift für Gesellschaftsrecht (NZG) 2014, 1081 (1081 jj).
92 Vt nt Leedu uue small partnership’i regulatsiooni kohta European Business Network ’i kodulehelt.
93 Vt lähemalt veebilehelt www.czechlegislation.com, täpsemalt siit.
94 Vt erinevate riikide suletud kapitaliühingute kohta ka Riigikogu XI koosseisu äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu nr 733 seletuskirja lk 4 jj.
95 H. Fleischer. Internationale Trends und Reformen im Recht der geschlossenen Kapitalgesellschaft. – NZG 2014, 1081 ( 1085 jj, 1089).96 Vt lähemalt H. Fleischer. Internationale Trends und Reformen im Recht der geschlossenen Kapitalgesellschaft. – NZG 2014, 1081 (1084 j, 1090); A. Vutt. Äriühingute vastastikune tunnustamine ja asukohavahetus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 99 (99 jj); A. Alaver. Societas shopping ja piiriüleselt asukohta vahetava äriühingu tunnustamise ulatus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 395 (395 jj).
97 Vt ka kodifitseerimise käskkirja eelnõu seletuskirja p 2.10.1; vt samuti kodifitseerimise käskkirja eelnõu lisa nr 1 (Kodifitseerimismetoodika).
98 Vt lähemalt all lisast nr 2.
99 Vt lähemalt all p IV.2.2.
100 Vt nt Äripäeva 12.10.2014 artiklit „Äriseadustik vajab kaasajastamist“; Eesti Päevalehe 14.10.2014 artiklit „Eestist digitaalset Luksemburgi ehitav Taavi Kotka: timmida tuleb ka ärikeskkonda“; S. Tamkivi 27.12.2013 Memokraadi blogiartiklit „Emafirmade isamaa“; T. Kotka 13.10.2014 Memokraadi blogiartiklit „Kui seda ei tee Eesti, siis teeb seda keegi teine“; vt ka Arengufondi arenguideede konkursil välja pakutud ideed äriseadustiku auditiks (leitav Arenguideede konkursi kodulehelt).
101 Vt Rahandusministeeriumi vastavat ettepanekut nende vastuses ühinguõiguse kodifitseerimise kohta (Justiitsministeeriumi dokumendiregistri viit : 7-7/14-4763; registreerimise kuupäev: 15.10.2014).
102 Vt raporteid Maailmapanga kodulehelt.
103 Vt nende küsimuste kohta üksikasjalikult all IV osas.
VIITED 2
17 Kodifitseerimise käskkirja eelnõu p 2.9.10.2 1).
18 Vt juhtnööride kohta nt all p III.4.7.
19 2.6.2014 üleskutse leiab Justiitsministeeriumi avalikust dokumendiregistrist (Justiitsministeeriumi dokumendiregistri viit: 7-7/14-4763; registreerimise kuupäev: 2.6.2014); vt ka Justiitsministeeriumi 5.6.2014 pressiteadet „Justiitsministeerium valmistab ette ühinguõiguse korrastamist“; vastanud asutuste ja huvigruppide ülevaadet vt all p III.8.
20 Kuna kodifitseerimisprojekti üheks olulisimaks eesmärgiks on kehtiva ühinguõiguse sisuline analüüs, võib kodifitseerimisega paralleelselt kasutada ka revisjoni mõistet.
21 RT I, 21.03.2014, 22.
22 RT I, 21.03.2014, 34.
23 RT I, 21.03.2014, 27.
24 RT I, 21.03.2014, 31.
25 RT I, 13.03.2014, 103.
26 RT I, 21.06.2014, 59.
27 V. Kõve. Äriseadustiku põhialused. – Juridica 1995, 134 (134).
28 Euroopa ühinguvorme reguleerivaid õigusakte ja eelnõusid vt all lisast nr 1.
29 RT I 2000, 57, 372; 2009, 54, 363.
30 RT I, 18.12.2012, 16.
31 RT I, 21.06.2014, 17.
32 RT I, 13.03.2014, 91.
33 RT I, 21.05.2014, 20.
34 RT I, 14.03.2014, 70.
35 RT I, 13.03.2014, 87.
36 RT I 1999, 24, 357; 2010, 34, 182.
37 RT I, 29.06.2014, 38.
38 RT I, 15.03.2014, 5.
39 RT I, 13.03.2014, 50.
40 RT I, 29.06.2014, 127.
41 RT I, 21.06.2014, 20.
42 RT I, 09.05.2014, 20.
43 RT I, 23.12.2013, 14.
44 RT I, 09.05.2014, 10.
45 RT I, 09.05.2014, 5.
46 RT I, 31.12.2013, 10.
47 RT I, 29.06.2014, 8.
48 RT I, 11.07.2014, 22.
49 RT I, 29.06.2014, 133.
50 RT I, 14.03.2014, 52.
51 RT I 2002, 96, 565; 2009, 54, 363.
52 RT I, 27.04.2011, 2.
53 Vt ka RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 12.
54 RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 13.
55 RKPJKo 28.4.2000, 3-4-1-6-00, p 11.
56 RKPJKo 6.7.2012, 3-4-1-3-12, 41.