Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PICC anal��s (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist valdkonda käsitletav instrument reguleerib?
  • Milline on instrumendi õiguslik olemus nt konventsioon mudelseadus seadus?
  • Millist tähendust võib instrument omada vaidluste lahendamisel eesti õiguse alusel?
  • Kuidas olid ülesanded rühma liikmete vahel jaotatud?
Võlaõigu se ü ld osa k od utöö 2011 sü giss emestril : h iu u rimu s: Teema: Principles of International Commercial Contracts (PICC) Koostanud:
1. Millist valdkonda käsitletav instrument reguleerib?
Eraõiguse Ühtlustamise Rahvusvahelise Instituudi ( UNIDROIT ) poolt esmakordselt 1994 aastal välja
antud
Rahvusvaheliste
kaubanduslepingute
põhimõtted
(PICC)
reguleerib
rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ja
–lepinguõigust. V. Kõve kirjutab oma doktoritöös, et PICC reguleerib “oma preambula järgi üksnes
rahvusvahelisi ärilepinguid (commercial contracts) Pooled võivad
PICC kohaldada oma suhetele kokkuleppel nn lex mercatoria põhimõttel”.1
2. Milline on instrumendi õiguslik olemus (nt konventsioon, mudelseadus, seadus)?
Tegemist on seadusandjatele eeskujuks oleva mudelseadusega.
“Tegemist on mudelseadustega, mida kasutatakse õiguse allikana (valdavalt õiguse tõlgendamise eesmärgil) riikides, kus tsiviilseadused ei ole ajakohastatud ja kus on tekkinud otsene vajadus leida seaduse nüüdisaegse tõlgenduse allikad. Samas on Eesti enda seaduste puhul viidatud mudelseadused olnud otseseks allikaks mitme õigusinstituudi kujundamisel.”2
3. Millist tähendust võib instrument omada vaidluste lahendamisel eesti õiguse alusel?
Eesti õiguse alusel vaidluste lahendamisel omab instrument kindlasti tähtsust seaduste tõlgendamisel.
Vaidluse
lahendamisel
konkreetse
normi
puudumisel
saab
juhinduda
antud instrumendist.
Samuti juhul kui lepingu pooled on kokku leppinud, et leping konkreetselt allub neile põhimõtetele. I. Kull
kirjutab
oma doktoritöös, et “PICC kohaldamispraktika on kergesti leitav ning kasutatav meie oma seaduse sätete
mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ning vastava
rakendamispraktika õle võtmise võimaluste kaalumisel.” 3
4. Kokkuvõte otsingu teostamise kohta:
Artiklite otsingul kasutasime TÜ raamatukogu andmebaase vastavalt juhendile. Lisatud pildid otsingutest (vt lisas : joonis 1 ja 2). Riigikohtu lahendite otsing sai teostatud lahendite all oleva märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad – rahvusvaheline eraõigus – välisleping. Antud kaustas ei
leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3).
1
Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. –
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7
38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011)
2
Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470. –
http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011)
3
Ibid
5. Kuidas olid ülesanded rühma liikmete vahel jaotatud?
Nelja liikmeline rühm oli jagatud algallikate otsingute teostamiseks kaheks grupiks. Ühed tegelesid valdkondlike artiklite leidmisega, teised riigikohtu lahendite otsimisega. Seejärel toimus grupitööde vahetus kontrolliks ja valiti ühiselt artiklid, mida küsimuste vastamisel kasutasime. Põhiallika läbitöötamine oli kõigil kohustuslik. Kogu grupi koostöös vormistati kodutöö, mille vastused arutati läbi nii kokkusaamistel kui ka Skype vahendusel.
Lisad:
Joonis 1
Joonis 2
Joonis 3
Kasutatud kirjandus:
1.
Berger , K.P. International Arbitral Practice and the UNIDROIT Principles of
International Commercial Contracts. The American Journal of Comparative Law, Vol.
46, No. 1 ( Winter , 1998). Lk129-150. – http://www.jstor.org/stable/841080 (26.09.2011)
2.
UNIDROIT Principles of International Commercial Contracts 2004, UNIDROIT 2004.
http://www.unidroit.org/english/principles/contracts/main.ht m (25.09.2011)
3.
Jansen, N., R.Zimmermann, R. Contract Formation and Mistake in European Contract Law: A Genetic Comparison of Transnational Model Rules . Oxford Journal of Legal Studies Advance Access published September 20, 2011. Lk 13. – http://ojls.oxfordjournals.org/ (30.09.2011)
4.
Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010.
Lk 470. – http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011)
5.
Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. –
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid
=E5B13EA7289E96D27AAC738825E4346C?sequence=1 (5.10.2011)
PICC anals #1 PICC anals #2 PICC anals #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gea78 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
Võlaõiguse üldosa konspekt
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

nõudeõigus on täimtise üleandmise hetkeks aegunud. 11) Millised allikad on olnud võlaõigusseaduse koostamise aluseks? - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus 12) Mis on CISG, PECL, PICC, DCFR ja CESL? Milliseid küsimusi neis reguleeritakse? Milline on nende õiguslik olemus (milline neist on konventsioon, mudelseadus jms)? ISE VAJA SELGEKS TEHA Eraõiguse ühtlustamine Euroopas CISG- United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods, ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise müügilepingute kohta (1980) PICC- UNIDROIT Principles of International Commercial Contracts, rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (1994, 2004, 2010)

Õigus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem



Meedia

Kommentaarid (1)

gea78 profiilipilt
gea78: Hinne tööle oli A+
10:18 07-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun