TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
nõudeõigus on täimtise üleandmise hetkeks aegunud. 11) Millised allikad on olnud võlaõigusseaduse koostamise aluseks? - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus 12) Mis on CISG, PECL, PICC, DCFR ja CESL? Milliseid küsimusi neis reguleeritakse? Milline on nende õiguslik olemus (milline neist on konventsioon, mudelseadus jms)? ISE VAJA SELGEKS TEHA Eraõiguse ühtlustamine Euroopas CISG- United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods, ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise müügilepingute kohta (1980) PICC- UNIDROIT Principles of International Commercial Contracts, rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (1994, 2004, 2010)
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
Kõik kommentaarid