Perekonnaõigus (1)

Perekonnaõigus
14.02.2013
Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. – 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades.
Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika .
I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED – sissejuhatus perekonnaõigusesse.
II. ABIELU
III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel
IV. SUGULUS
V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud
I perekonnaõiguse üldküsimused

Perekond

Perekonnaõigus

Perekonnaseisutoiminguteõigus
Mis on perekond?
Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. Kui suur see grupp on?
Perekonnaseadus? Põhiseadus § 27 lg 1?
Lähemad isikud moodustavad perekonna. Seadus ei ütle meile mis on perekond, aga kas peaks? Tegelikkuses ei ole, see ei annaks meile midagi. Konkreetselt võetakse mingid isikud ja reguleeritakse nendevahelised suhted. Ka kass ja koer on perekonnaliikmed. Neile kohaldatakse küll asjade kohta käivaid sätteid aga emotsionaalses mõttes on nad perekond vms.
Sotsioloogide mõeldud: Perekond on vanemate (enamasti abikaasade ) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes aga ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm , mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone.
Perekonna tunnused:

• universaalne ühiskondlik korraldus- igas ühiskonnas olemas, ühiskonod koosneb perekondadest.
  
• reeglina väikesearvuline inimeste grupp- kas üks inimene on perekond? Ei ole, sest üksi ei saa gruppi moodustada. Kus on teine piir? Kas 100 võib perekond olla? Jah.
  
• aluseks on abielu, kooselu, sugulus, lapsendamine ;
  
• ühised põhihuvid- et saaksime määratleda et moodustatakse üks perekond, mitte kaks eraldi perekonda. Et nt mehel ja naisel on ühine huvi omavahel koos olla ja lapsi kasvatada.
  
• ühine majapidamine – selle kaudu saame määratleda et kas on üks või kaks perekonda.
  
• täidab teatud sotsiaalseid funktsioone (ühiskonna ja indiviidi huvides) –kas täidab neid ülesandeid mis on ühiskonna poolt pandud.
  

Perekonna tüübid:

• väike- e. tuumik - e. nukleaarperekond - sugukonna või hõimu suhtes autonoomne kooseluvorm, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna:
  

täielik nukleaarne perekond – kõik liikmed on olemas, on olemas mees, naine, laps või lapsed.
mittetäielik nukleaarne perekond – üks või rohkem liikmeid on puudu. Nt on olemas lapsed kellel on vanemad ära surnud. Tüüpilisem näide on nt isa, ema puudumine peres.
binukleaarne perekond – kahe tuumaga perekond. On siis kas üks või kaks purunenud perekonda, mille riismed kogutakse kokku ja moodustatakse kolmas perekond.
ta on suuremast perekonnast sõltumatu, iseseisev majanduslikus mõttes. Autonoomne kooselu vorm. Sõltumatu majanduslikus ja emotsionaalses mõttes.

• suur- e. laiendatud perekond- laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp:
  
• liitperekond- perekond muutub suureks selletõttu, et perekonna moodustavad ühe sugulustiimi mitu generatsiooni . Erinevad generatsioonid jäävad ühte perekonda. Vanavanemad, lapsed, õed, vennad ja nende lasped ja mehed ja naised.
  
• polügaamne perekond – polüandria- ühel mehel võib olla mitu naist ja ühel naisel võib olla mitu meest. Miks? Kedagi on ühiskonnas puudu.
  
• nn. Majapidamisperekond- tekib võimusuguluse alusel. Teenijad , aednikud vms kes teenivad elatist selle perekonna juures. Ajalooliselt orjad , käsitööliste perekonnad.
  

Kaasaegne perekond võrreldes ajaloolisega:

• laiendatud perekonna asendumine tuumikperekonnaga
  
• perekonna intiimsuse suurenemine
  
• perekonna kui tootmisüksuse asendumine tarbimisüksusega
  
• meeste ja naiste sotsiaalse võrdõiguslikkuse ning laste subjektiivsete õiguste tunnustamine
  
• teatud perekonna funktsioonide kandumine perekonnast välja – kui mõtleme perekonna ülesannete peale. Nt tänapäeval on hariduse andmine perekonnas välja läinud. Lapsed viiakse lasteaeda, -sõime. Vanavanemate eest hoolitsemine, varem võeti ikka enda juurde elama, aga tänapäeval see nii olema ei pea, meil on sotsiaalhoolekanne.
  

Perekonna funktsioonid:

• ühiskonna seisukohalt
  
  • ühiskonna bioloogilise järjepidevuse säilitamine – perekond peab ühiskonda taastootma, ühiskonna taasteke, laste sündmine. See peaks toimuma just perekonnas.
    
  • ühiskonna kultuurilise järjepidevuse säilitamine – perekond tegelikult annab lapsele edasi kultuuripärandi, rahvusliku kuuluvuse tunde.
    
  • ühiskonna sotsiaalse järjepidevuse säilitamine – perekond peab olema see, eks uued ühiskonnaliikmed sotsaliseerib ühiskonda. Perekonna ül on õpetada ühiskonna toimimise reeglid, mida tohib ja mida ei tohi, mis on karistused jne. Ühiskond ootab perekonnalt täisväärtuslikke uusi liikmeid.
    
• indiviidi seisukohalt
  
  • bioloogiliste vajaduste rahuldamine- on vaja süüa, juua, sooja- perekond peaks tagama vajaduste rahuldamise.
    
  • emotsionaalsete vajaduste rahuldamine- kes kallistab, kes aitab kui halb jne.
    

• sotsiaalne staatus ja sotsialiseerumine - et oskaks ühiskonnas hakkama saada, on oluline et õpetataks lähedaste inimeste poolt põhitõdesid. Perekond annab igale indiviidile mingi sotsiaalse staatuse.
  

Traditsiooniline perekond:- õigus võtabki aluseks selle, milline perekond peaks olema. Lähtub õiguskord ja ühiskond sellest:

• abielu- klassikaline arusaam, milline perekond peab olema.
  
• eksklusiivne monogaamia - ei mingeid kõrvalsuhteid
  
• heteroseksuaalsus
  
• eluaegsus
  
• ühine elukoht ja majapidamine- perekond moodustab leibkonna.
  
• mees perekonna pea ja ülalpidaja
  
• laps(ed)
  
• kaks bioloogilist vanemat
  

kõrvalekalded tradistsioonilisest suhtest :

• tahtlik üksielamine, mitteabieluline kooselu
  
• mitte-eksklusiivsed suhtevormid
  
• homoseksuaalsed suhted
  
• kordusabielu/-kooselu
  
• eraldi elukoht ja majapidamine
  
• egalitaarne abielu / kooselu; naine perekonna pea/ ülalpidaja
  
• lastetu abielu/kooselu
  
• üksikvanem, binukleaarne PK, adoptiivPK, kunstlik viljastamine
  

Millisena riik sooviks näha perekonda ja panna see seadusse kirja. Soov näha inimesi kuidagi käitumas, aga nii nad ei käitu. Kui on perekond tugev, on ka ühiskond tugev. Oluline on olla teadlik tegelikkuses toimuvaga.
Perekond ja perekonnaõigus
Perekonnaõigus:
õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja kooselust ning põlvnemisest ja lapsendamisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, samuti eestkostet.
Kas perekonnaõigust on vaja?
Et ei oleks mingit anarhiat, mingit kaost, et asjad toimiksid nii nagu asjad on seadustesse kirja pandud. Õigusliku tagajärje funktsioon. Peame panema õiguslikud suhted kirja, sest mingisugused sündmused ja teod toovad endaga õigusliku tagajärje kaasa.
Perekonnaõiguse põhimõtted

• abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte
  
• vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte
  
• laste võrdõiguslikkuse põhimõte- lapsi ei tohi erinevalt kohelda olenemata sellest, kas laps tuleneb perest kus on üks või kaks vanemat jne. Ei sõltu lapse sündimise tingimustest.
  
• lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte- kõik institutsioonid , mis puutuvad lapsega kokku, tuleb alati leida lapse huvides parim lahendus. Nt kohus ei otsusta selle järgi, kumb põhjendab paremini miks laps peaks kellegi juurde jääma, vaid lapse aspektist , mis on lapsele parim, mitte et mis emale ja isale parim vms. Aga ka mitte sellest et mida laps tahab, aga tegelikkuses tuleb vaadata mis on lapsele parim.
  

Perekonnaõiguse allikad:
2.7.1 Ajaloolised allikad- teadmise tasandil on oluline, et traditsioonilisel kujul on perekonnasuhted pikaajalised suhted. (slaididel olemas).
2.7.2 Kehtivad allikad
21.02.2013