TsÜS 1.seminar 2016 (0)

Q: Kelle vahel millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid?

Vastus leiad õppematerjalist: TsÜS 1.seminar 2016

Q: Millised on võimalikud vastuväited ?

Vastus leiad õppematerjalist: TsÜS 1.seminar 2016

Q: Kui haiglas selgub et Rebase elu ei olnud hädaohus?

Vastus leiad õppematerjalist: TsÜS 1.seminar 2016

Q: Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada?

Vastus leiad õppematerjalist: TsÜS 1.seminar 2016

Tartu Ülikool - Õigus - Tsiviilõiguse üldosa

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kelle vahel millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid?
Millised on võimalikud vastuväited ?
Kui haiglas selgub et Rebase elu ei olnud hädaohus?
Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada?

Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016
SEMINAR 1
Teema: Tsiviilõ igussuhe ja subjektiivne tsiviilõigus. Subjektiivsete õ iguste teostamine ja kaitse
Lugeda:

ÕPIK lk 19-81

ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is)
Soovituslik täiendav kirjandus:

Kull , I. Eesti tsiviilõ iguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus . Juridica, 2010, 7, lk 463-472.

Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus . 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170.
ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks:

kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid?

milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milliseid tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid nad saaksid kasutada oma õiguste kaitseks?

millised on võimalikud vastuväited?
1.
I variant.
K ja V lepivad kokku, et V müüb K-le külmutuskapi. Järgmisel päeval toob V külmutuskapi K juurde koju, annab K-le üle ja nõuab, et K selle eest ka maksaks. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda?
Hüpotees : V võib K-lt nõuda tasumist VÕS §108 lg 1 alusel
Kas leping sõlmitud?
V, K lepivad kokku, nende vahel ofert ja aktsept VÕS §16,20
Tühisus?
Ei ole tühine.
Järeldus: Hüpotees peab paika
II variant
K läheb V-le kuuluvasse poodi ja ostab seal külmutuskapi. K maksab poes külmutuskapi eest ära. Järgmisel päeval toob V esindaja R külmutuskapi K-le koju, annab K-le üle ja nõuab, et K maksaks külmutuskapi eest. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas K-lt saab maksmist nõuda?
Leping sõlmitud?
«K ostab» - leping sõlmitud.
K-lt ei saa maksmist nõuda, kuna see on §108 lg 1 vastane ja K oli oma kohustused täitnud vastavalt VÕS-i § 208 lg 1.
III variant
K ostab V-lt külmutuskapi. K maksab 10% hinnast ära ja nad lepivad V-ga kokku, et ülejäänud 90% maksab K külmutuskapi eest osamaksetena ühe aasta jooksul. V toob külmutuskapi kohale ja annab K-le üle, kuid nõuab, et K maksaks kohe kogu ostuhinna , sest tal olevat raha kohe vaja. K keeldub kogu summat maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda?
Ei saa VÕS §84 lg 1, § 82 lg 2, 7. Ei saa nõuda, sest tähtaeg ei ole saabunud.
IV variant
K ja V peavad koos pidu ja lepivad kokku, et V müüb K-le oma vana külmutuskapi. Järgmisel hommikul toob V, kellel on kokkulepe selgelt meeles, külmutuskapi K juurde ja nõuab selle eest tasumist. K aga ütleb, et ta oli eelmisel õhtul purjus ega mäleta sellisest kokkuleppest midagi. V ütleb, et tema arust oleks aus, kui K nende kokkuleppest kinni peaks, K aga väidab seepeale, et ta kohe päris kindlasti ei vaja seda vana külmutuskappi.
Kas V-l on õigus K-lt maksmist nõuda?
Vt mh TsÜS § 13, § 84; § 121; VÕS § 82, § 108, § 208 lg 1
Hüpotees: V saab K-lt nõuda tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel
Kuna K oli lepingu sõlmimise ajal seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve, mõistakse tehing tühiseks vastavalt TsÜS-i §13 lg 1. Asjaoludest on selge, et ta järgmisel päeval uue tehingu ettepaneku heaks ei kiitnud.
Järeldus: ei saa nõuda tasumist, kuna leping on tühine.
2. B-l on raamat, mida tema töökaaslane A lugeda tahaks. Ühel päeval näeb A, et B jätab raamatu oma töölauale ja läheb ise toast välja. A võtab B teadmata raamatu ja viib selle koju. B ei pane esialgu raamatu kadumist tähele, aga nädala pärast siiski märkab seda. Ta küsib töökaaslastelt, kas keegi ei ole tema raamatut näinud. A tunnistab B-le, et võttis tema raamatu, sest tahtis seda lugeda. B tahab raamatut tagasi, aga A ei taha anda, sest ta ei ole jõudnud seda veel läbi lugeda.
Kas B võib nõuda raamatu tagastamist?
Hüpotees: B võib A-lt nõuda raamatu tagamist AÕS § 80 alusel
B on õiguslikult asja omanik, kuid A on selle asja valdaja. Vastavalt AÕS-i §80 lg 1 on B-l õigus nõuda asja igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab .
Variant:
B-l on raamat, mida tema töökaaslane A lugeda tahaks. A palub raamatu nädalaks endale, et ta saaks selle läbi lugeda. Nad lepivad kokku, et B saab raamatu kindlasti nädala möödudes tagasi. Nädala möödudes küsib B raamatut tagasi, aga A ei anna, sest ta ei ole jõudnud seda veel läbi lugeda.
Kas B võib nõuda raamatu tagastamist?
Vt ka AÕS § 80, VÕS § 389 ja 390
B annab asja tasuta kasutamise lepinguga VÕS-i §389 vastavalt A kätte. Seega vastavalt §393 peab A kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastada vastavalt lg 1, B saab temast nõuda eseme tagastamist vastavalt lg 2.
3. Sõbrad Karu, Rebane ja Hunt sõitsid kõik Karu autoga metsa seenele. Metsas kriimustas Hunt kogemata seenenoaga Rebase jalga. Kuna nuga oli eelnevalt puhastatud vahendiga, mille suhtes Rebane oli allergiline, siis jalg paistetas hetkega, Rebasel tekkis õhupuudus ja sümptomite tõsiduse tõttu oli karta (sõpradest ei olnud küll keegi arst), et Rebase seisund on väga tõsine, ilmselt lausa eluohtlik. Hunt reageeris kiiresti, teatas, et sõidutab Rebase haiglasse ja palus Karult auto võtmeid. Karu aga oli kas ehmatusest või muul põhjusel endast väljas, keeldus autovõtmeid andmast ja jooksis sõprade juurest eemale. Hunt otsustas siiski Rebase haiglasse toimetada, jooksis Karu auto juurde, lõhkus auto akna ja käivitas auto tagavaravõtmega, mille leidis kindalaekast. Hunt toimetas Rebase haiglasse ja arstide sõnul päästis sellega tema elu.

Kas Hunt tegutses õigusvastaselt, kui rikkus Karu auto akna ja tekitas seega Karule varalist kahju?
Kuna Hunt tegutses hea usu põhimõtetest lähtuvalt, pole ta tegutsenud õigusvastaselt TsÜS-i §140 ja §141 lg 1, sest see oli vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ohuga võrreldes pole mõistlikult suur.

Kas Karul on õigus nõuda Hundilt või Rebaselt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist ?
vastavalt TsÜS-i §141 lg 2 kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ohtu tõrjudes ta tekitas, ja saab ka lg 3 järgi nõuda kahju hüvitamist ka Rebaselt, sest tema huvides kahju tekitati.
Kas lahendus muutuks, kui haiglas selgub , et Rebase elu ei olnud hädaohus?
Nad ei saanud adekvaatselt hinnata ohu suurust. Seega lahendus ei muutuks.

Kas lahendus muutuks, kui Rebane sattus eluohtlikku seisundisse hoopis mürgimao hammustuse tõttu?
Ei, Saab rakendada siis kahju hüvitamist Rebaselt, kuna ta on ise tehtud sellele panuse.
Vt ka VÕS §-d 1043, 1045
4. Varas V tahtis M-i majja sisse murda, kui M-i koer teda ründas. Et oma elu koera eest kaitsta, lasi V koera maha.
Kas M saab V-lt nõuda kahju hüvitamist?
Hüpotees: M saab V-lt nõuda kahju hüvitamist TsÜS §141 lg 2 alusel
Oht lähtub V-st? lg 2 - jah, sest V murdis sisse. Temast saab nõuda kahju hüvitamist vastavalt TsÜS-i §141 lg 3, sest kahju oli tekitanud tema huvides.
AÕS §41 (omavoli vastu) §40 lg 2
5. AS Karu ( üürileandja ) annab AS-ile Mumm (üürnik) üheks aastaks üürile kontoriruumid. Üürilepingu tähtaeg möödub 31. detsembril 2015.
5. jaanuaril 2016 tuleb AS-i Karu esindaja kontoriruumidesse ja palub Mummil välja kolida . Mumm keeldub ruume vabastamast ja väidab, et seadusest tulenevalt on üürileping muutunud tähtajatuks. Üürileandja lahkub , kuid palkab oma õiguste kaitseks turvafirma, mille töötajad hõivavad õhtul pärast tööpäeva lõppu vaidlusalused ruumid, murdes üürileandja käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Järgmisel hommikul ei saa AS Mumm ruumidesse enam sisse.
1) Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada?
2) Kas AS Karu võis ruumide valduse üle võtta?
Vt mh AÕS §-d 40 ja 41, VÕS § 310
4

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

detsemberfest Õppematerjali autor

Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviilõigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse

Tsiviilõigussuhe subjektiivne tsiviilõigus

Sarnased õppematerjalid

docx

TsÜS 2. seminar 2016

10. saadetud kirja ja vastab sellele kohe SMS-iga „NÕUS ☺“. • Kas Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist? Vt mh: TsÜS § 67 lg 1 ja 2, § 68 lg 1, 2, 3, § 69 lg 1, 2, § 72 Hüpotees: Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist vastavalt VÕS §108 lg 2, §208 lg 1 Kas tehing on kehtiv? 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Andres tegi oma tahteavaldust 8.10 kirja teel, 9.10 võtab ta seda tagasi e-kirjaga, mis kustutab automaatselt Jaani postkastist. Küsimus: Kas sai kätte? TsÜS §69 lg 2, l 2. Ta jõudis Jaani serverisse, siis loetakse, et kiri on jõudnud saaja elukohta. Tahteavalduse tagasivõtmine on kehtiv vastavalt TsÜS §72. Järeldus: hüpotees ei pea paika.

Tsiviilõiguse üldosa

docx

Võlasuhte tekkimine lepingust

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022

võlasuhet. Müüja lisas enda kirja tüüptingimused, mis reguleerisid märkimisväärselt poolte vahelist suhet. Müüja vastust tuleb seega käsitada pakkumisena ning ostja ei ole sellise pakkumisega nõustunud. Ülesanne 1: hinda, kas ning mille alusel on tekkinud poolte vahel võlasuhe. Hüpotees: Ostja ja Müüja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 alusel. Müüja müüs ning Ostja ostis Müüjalt 100 kingapaari. Mõlemad osapooled on esitanud tehinguks oma tahteavaldused Tsüs § 68 lg 2 järgi. kahepoolne tehing on leping VÕS § 8 lg 1 alusel - täpsemalt müügileping VÕS 208 lg 1 alusel. VÕS § 100 kohaselt ei ole lepingu rikkumist toimunud, sest VÕS § 76 tingimused on täidetud: Ostja on tasunud kauba eest ning Müüja on kauba kätteandnud Ostjale. VÕS § 208 lg 1 - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

Võlaõigus

pdf

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED

uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”. Kostja ja tema külalised saabusid külalistemajja 31. detsembri õhtul. Mõned külalised otsustasid lahkuda juba 1. jaanuaril, kuid enamik jäi kuni 2. jaanuarini. Siiski ei oma see asjaolu

Võlaõiguse üldosa

docx

Võlaõiguse üldosa, Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit.

Õiguskaitseasutuste süsteem

pdf

Asjaõiguse seminarid

Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks

Asjaõigus

docx

Lepinguõigus

Käsundiandja kohustused  Käsundisaajale tasu maksmise kohustus (§ 627)  Käsundisaaja kulutuste hüvitamise kohustus (§ 628)  Üldpõhimõte: § 628 lg 1 1. lause  Kulutuste hüvitamine tasumise käsunduslepingu puhul, vt § 628 lg 1 2. lause Käsunduslepingu rikkumine  Eriregulatsioon §-de 619-634 juures puudub  Seetõttu kohalduvad üldosa §-d 100 jj. Seminar Normikoosseis tuleb seostada faktiliste asjaoludega. Üldine skeem: 22.09.2016 Kellelt nõuda mida, millisel alusel? ÕKV-de kasutamise eeldused: 1. Kehtiv leping-> määrab ära, mis on poolte kohustused. 2. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumine-> miks rikuti, pole oluline. See on faktiküsimus, kas on rikutud ja millal rikuti. 3. Vastutus lepingu rikkumise eest-> kas isik saab kasutada ÕKV-d, mis on vastutuse mastaap/standard ja kas see on täidetud

Võlaõigus

docx

Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1

Õiguskaitseasutuste süsteem

Rohkem sarnaseid