Jean Renoir (0)

Jean Renoir
Raamatu kokkuvõte
R Tuule Kivihall
Tallinna 21. Kool
12C
Tallinn 2011
Tallinn 2011
enoir
Sissejuhatus
Jean Renoir oli kunstniku Pierre - Auguste Renoiri poeg. Ta sündis Pariisis, kuid kasvas üles Lõuna-Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal teenis ta nii piloodi kui ka mobiilüksuslasena. Ametilt oli ta aga prantsuse filmirežissöör. Raamat kujutab endast Auguste Renoiri elulugu poja sule läbi. Pierre ise oli prantsuse maalikunstnik , impressionismi esindaja. Tema teosed on pehmed ja südamlikud, maalitud puhaste ja heledate toonidega. Pierre-Auguste Renoir tegeles ka graafika ning skulptuuriga.
1.

• Cagnes-sur-Mer – Linnake Vahemere ääres Nice ’i lähedal.
  
• Jean Renoiri ema tuba lõhnas naftaliini järele.
  
• Pierre-Auguste ei usaldanud elektrivalgust.
  
• Kunstnik sündis Limoges’is 1841 . aastal.
  
• „Tavakohaselt sai dokumentideta leidlaps ainult eesnime, millele lisati hiljem enamasti tema toitja liignimi.“
  
• Auguste rääkis alatasa „kätest“. ( Rumalad käed, vaimukad käed, kodanlase käed, lõbutüdruku käed) Tundmatute üle tuleb otsustada käte järgi.
  
• Passy – Luksuslik kvartal Pariisi XVI linnajaos, kunagine söepõletajate küla.
  
• Limusiinlane – Limousini maakonna elanik
  
• Pariisis oli 1 200 000 elanikku, valgust andsid õlilambid, joogi- ja pesuvett saadi veekandjatelt, vaesemad tõid seda purskkaevudest.
  
• Renoir suri 1919. aastal.
  
• Abielulahutus sai seaduslikuks.
  
• Auguste’i lapsepõlveaegne korter oli nagu väike karbike . Sealt pages ta tänavale.
  
• Collettes – Cagnes’i lähedal asuv tali , mille Renoir ostis vanas eas. Renoir suri seal.
  
• Oliivipuude vari: lillakasroosa, muutuv, särav, täis elu ja rõõmu.
  
• Auguste’is oli veidi vanast araablasest ja palju prantsuse talumehest, ainult selle vahega, et tema nahk oli säilitanud noorusliku jume, sest ta töötas alati varjus, et hoiduda päikse vastuhelgist lõuendil.
  
• Silmad olid helepruunid, kollaka varjundiga, nägemine terav .
  
• Käed deformeerunud - reuma oli kõveraks painutanud liigesed : surunud pöidla vastu peopesa , ülejäänud sõrmed randme suunas.
  
• Ta pidas end maalikunsti töömeheks, kustutas sõnavarast sõna „kunstnik“.
  
• Renoiri jaoks ei olnud tähtsaid ega tähtsusetuid sündmusi, suuri ega väikseid kunstnikke, olulisi või ebaolulisi avastusi.
  
• Renoirile oli elu väga meeldiv seisund, mille iga etapp oli täis imepäraseid avastusi.
  
• Jeani vanavanemate majas nipsasju polnud.
  
• Kui keegi pere lastest haigestus, jäi kogu elu majas seisma.
  
• Auguste joonistas pidevalt oma vihiku äärtele.
  
• Charles Leray – ameti poolest graveerija, illustreeris mitmeid raamatuid ja tegi kaastööd moelehtedele.
  
• Auguste oli väga tugev solfedžos, tal oli ilus õrn bariton.
  
• Süütute kaev
  
• Jean tahtis isale rõõmu valmistada ja ostus Louvre’ist Jean Goujoni reljeefide vähendatud koopiad , aga need Auguste’i ei huvitanud.
  
• Pääsukese lend on sama igavene kui istuva „Kirjutaja“ (vanaegiptuse skulptuur ) rahu.
  
• Fontainebleau koolkond – looduslähedaste maastikumaalijate, nn. barbisoonlaste koolkond.
  
• Tehniline progress sundis Auguste’i portselanimaalimist maha jätma 17. aastaselt.
  
• Café- concert – kohvik, kus külastajad võivad kuulata muusikat ja šansoone
  
• le roi – prantsuse keeles kuningas
  
• Puljonginautijad Jeani vanaema ja kunstnik Laporte.
  
• Auguste oli äärmisel häbelik mees. Armuseiklustest jutustades muutus ka Jean häbelikuks.
  
• „ Katsu oma naisest sageli, kuid mitte liiga kaua eemal olla. Pärast lühikest eemalolekut teeb taaskohtumine rõõmu.“
  
• Nende maja oli naiste kuningriik , naised, kes seal olid, muutsid selle täielikult ebamehelikuks.
  
• Auguste’il oli palju suurepäraseid meessõpru.
  
• Kunstnikku ärritas naiste moehullus.
  
• Peaaegu kõik etendusi andvad asutused paiknesid Suurtel Bulevaritel.
  
• Üle kõige meeldisid Renoirile Roimade bulvari tänavaparaadid.
  
• Renoir maalis Pariisi bistroode seintele jumalusi .
  
• Frédéric Bazille – prantsuse impressionistlik maalija , Renoiri lähedane sõber.
  
• Auguste’ile meeldis jutustada anekdootlikke lugusid.
  
• Pompier (tuletõrjuja) – öeldi kunstnike kohta, kes maalisid kunstlikke ja ülespuhutud süžeesid.
  
• „Maalimine õliga on palju kordi raskem, ent see-eest kaunim, kui maalimine veega.“
  
• Géróme oli umbes 40. aastane, kes käis „õuekunstnike“ kuulsusrikastes jälgedes ning kellele omistati Rooma grand prix .
  
• Ei kannatanud sõna „ihu“, võis siis juba ju öelda „liha“.
  
• Pissarro – 10 aastat Renoirist vanem, kõneles aeglaselt, kergelt laulva aksendiga, hooletu riietus, hoolikalt valitud sõnad.
  
• Sisley perekonnaportree Kölni muuseumis annab suurepärase ettekujutuse Sisley tähelepanelikust ja südamlikust suhtumisest nii oma naisesse kui ka naistesse üldse. Madame Sisley oli modell .
  

2.

• Renoir ja ta sõprade poolt jalgsi maha käidud kilomeetrite hulk oli loendamatu .
  
• Marlotte küla, mis koosnes üksikutest talumajadest. Põhjaküljel tungis mets otse külani välja, lõuna pool aga ulatusid majad orgu maaliliseLoing’i jõeni.
  
• Renoir armastas muinasjutte.
  
• Kui Auguste maalis, oli ta oma tööst nii haaratud, et ei kuulanud ega näinud midagi.
  
• Versailased – Pariisis Kommuuni ajal 1817 Versailles ’sse põgenenud kontrrevolutsioonilise valitsuse ja selle vägedesse kuulunute nimetud, mille neile andsid Pariisi Kommuunis osalejad.
  
• Renoir oli lähedane Shakespeare ’i tegelastele, kelle keel ja käitumine kohandusid kaasvestleja omaga .
  
• Ta tunnistas etikettide olemasolu, isegi anumate erinevat kuju, kuid ta ei arvanud, et väline kuju võib palju mõjutada sisu kvaliteeti.
  
• Religiooni suhtes oli Renoir täiesti tolerantne .
  
• Paul Durand-Ruel, Papa Durand – suur reisimees, kartmatu , silmakirjateener.
  
• Šuaan – rojalistlik mässuline Prantsuse revolutsiooni ajal.
  
• Blanche – kuulus prantsuse psühhiaater.
  
• Näitus, uus katastroof, „ impressionism “.
  
• Hüljatute salong
  
• „Tehke ruumi realismile, noortele! Elagu Manet ja maha Louvre! Maha taassündinud rokokoo!“
  
• Pärast näitust vähenesid portreetellimused, millest impressionistid olid elatunud. Neil polnud millegi eest süüa osta, nad elatusid üksikutest lõunalekutsetest, Auguste ei käinud isegi oma harjumuspärases piimasaalis.
  
• Piimasaal kujutas endast väikest piimapoekest, mida tavaliselt pidasid naised ja kus ei piirdutud üksnes koore, või, piima ja munade müügiga. Kõrvalruumis oli tavaliselt kolm-neli lauda, kus kliendid võisid tellida endale „päevamenüü“.
  
• Monet julgustuas oma kaaslasi mitte alla andma.
  
• Impressionistidele oli väga oluline fotograafia areng sellel ajastul.
  
• Marey fotopüss.
  
• Etienne Jules Marey – prantsuse arst ja füsioloog, leiutas kronofotograafia , millest arenes välja kinematograafia .
  
• „Jalahoobid tagumikku ei tee kunagi halba.“
  
• Agence Havas – 1825. aastal asutatud rahvusvaheline telegraafiagentuur Pariisis.
  
• Renoir „Valküüri“ kohta: „Pole mingit õigust inimesi kolmeks tunniks pimedasse valgustamata saali sulgeda. /--/ Sunnitakse vaatama ainsat valgustatud punkti – lava. See on vägivald! Mina tahaksin näiteks mõnd loožis istuvat kaunist daami vaadelda.“
  
• Jeanne Samary
  
• Montmartre ’i elanikud harjusid kiiresti tüübiga, kes ühe tema modelli ütlemist mööda „elav nagu elavhõbe“ oli.
  
• Igal eluhetkel, iga hingetõmbega avastas Renoir maailma üha uuesti. Ta võis sada korda üht ja sama tütarlast, üht ja sama viinamarjakobarat maalida. Iga katsetus oli uus imeväärne avastus.
  
• Renoiri inspiratsiooniallikateks olid nii Montmartrekui ka Seine’i kaldad Chatou ja Bougivali vahel.
  
• Le poupon – prantsuse keeles imik
  
• Madame Camille, õmbleja
  
• 1881. aastal algas Renoiril huvitavate reiside aeg, mis viis ta suurte otsusteni nii isiklikus elus kui ka oma kunstnikutöös.
  

3.

• Reisimine kolmandas klassis, hiljem luksusvagunites.
  
• Lähisõidurongid andsid Renoirile veel võimaluse sukelduda tõelisse ellu.
  
• Enamasti reisis ta koos mõne sõbraga.
  
• Biskviidikarp ja sigaret
  
• Eriti hakkas Renoir armastama lõunamaalasi.
  
• „Itaalial on üks viga, ta on liiga kaunis. Milleks maalida, kui on selline rõõm teda vaadata?“
  
• Napolis elas Renoir ühes väikses võõrastemajas. spagetid tomatikastmes.
  
• Alžeerias avastas Renoir valge värvi.
  
• Renoiri naine, Jeani ema, andis Auguste’ile palju: hingerahu, lapsed, keda ta sai maalida, ja lisaks veel hea ettekäände õhtuti koju jääda.
  
• Märked/ülestähendused Renoiri paberitel:
  

• Jälgida armastusega loodust
  
• Maakera pole ümmargune. Apelsin pole ümmargune, ükski tema lõikudest ei sarnane teisega ei kujult ega kaalult.
  
• Ainsaks hüvituseks, mida võib osutada kunstnikule, on osta tema teoseid.
  
• Kunstnik peab sööma vähe ja loobuma seltskonnaelust.
  
• Sellise languse põhjuseks on asjaolu, et silm ei oska enam näha.
  
• Mitte igaüks ei saa olla kunstiarmastaja.
  
• Noored inimesed peavad õppima nägema iseseisvalt, teistelt nõu küsimata.
  
• Seetõttu olen sunnitud noortele inimestele ütlema: visake minema sirklid, nendega te kunsti ei tee.
  

• Moonpunane annab edasi päevavarjuga noore naise olemuse, taevasina harmoneerub suurepäraselt noore karjuse lambanahaga. Renoiri maailm on terviklik.
  
• Bulanžism – šovinistlik liikumine Prantsusmaal 1880. aastail, nimetatud kindral Boulanger’ järgi.
  
• Tänavalauluke, mis võttis kokku tolle ajastu õhkkonna (Auguste ümises):
  

„Kas nägid Bismarcki
Chatilloni väravas,
kus ta oma naisele
kepihoope virutas!“

• Iial ei võinud teada, millal Renoir naljatas, millal rääkis tõsiselt.
  
• Renoiri ei suutnud ei vaimustavad sõprustunded ega ümbritsevate sõprade tungivad palved suurilma ellu kiskuda.
  
• Madame Renoiri kalasupp
  
• Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist.
  
• Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega.
  
• Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir.
  
• Madame Mathieu – Renoiride pesunaine ja köögitüdruk.
  
• Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte .
  
• Jean oli ärahellitatud beebi.
  
• Makja – igihaljas võsastik Vahemeremaades , samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre’i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule.
  
• Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni nukuteater , sest see oli säilitanud oma algupära.
  
• Tervis oli Renoiril suurepärane – viibimised Lõunas olid ta täielikult bronhiidist terveks ravinud.
  
• Suurt rolli Renoiride elus mängis kandilise habeme ja kavalate silmadega maalikunstnik Deconchy.
  
• Jeani ema mõistis, et Renoiri, tema meest ümbritsev keskkond peab olema ehtne ja loomulik nagu ta kunstki.
  
• Laudade ülekuhjamine nõude ja kristalliga näis eputamisena.
  
• Lemmikroaks olid tuhas küpsetatud kartulid , talvel aga kastanid. Ema köök oli vastavuses tema iseloomuga : kiire, lihtne, täpne.
  
• Inimestesse, kes ei joonud veini, suhtus Renoir umbusaldusega: „Nad on kindlasti salajoodikud!“.
  

4.

• Kukkumine jalgrattalt, ratas libises veeloigus, mees kukkus kivihunnikusse, seemuutis Renoiri elu martüüriumiks.
  
• 31. aastane Auguste’i naine Aline oli täidlane, kuid mitte paks, ja reibas.
  
• Essoyes´vein – kehva pinnase produkt – illustreeris Renoiri filosoofiat : „luua rikkusi väheste vahenditega“.
  
• Auguste’ile meeldis elada viinamarjakasvatajate keskel, sest nad olid helded.
  
• Käibevahendid Essoyes’s: „Sa kah ülesse saanud!“, „Noh, sa kah juba ärganud!“. Renoir vastas midagi lisamata lihtsalt „Tere.“.
  
• Algas Renoiri võitlus haigustega. Aasta-aastalt muutus ta nägu üha kõhetumaks ja käed tõmbusid järjest rohkem konksu. Ta samm muutus järjest raskemaks, võttis appi kepi .
  
• Kui Renoir töötas toas sees, mindi laiali kes kuhu või otsiti üles kohalikud sõbrad.
  
• Ühel hommikul äratasid ülesse neid kohutavad karjed: „Renoir varises kokku..“ (Maillo skulptuur ).
  
• Les Ètangs – prantsuse keeles tiigid
  
• Essoyes’st lahkumine , viidi kaasa kera hästilaagerdunud juustu.
  
• Pagariemand
  
• Renoiri ja ta modellide vestluses oli valitsevaks tooniks karedaloomuline nali. Ta kutsus neid meelsasti kalkuniteks, tobukesteks, rumalateks hanedeks, ähvardas neid kepiga.
  
• Kontrastina Auguste’i erakordsele heldusele meenub tema kummaline kokkuhoidlikus, mida pealiskaudsed inimesed võisid ihnuseks pidada.
  
• Kui Renoir veel käia suutis, ei võtnud ta kunagi voorimeest.
  
• Renoiri „vaesuse“ kategooria: erkroheline pügatud inglise muru; valge leib; poonitud parkettpõrand; kummist esemed, Carrara marmorist kujudja ehitised; pannil küpsetatud liha; jahukastmed; toiduvärvid; viiludeks lõigatud leib jne.
  
• Renoir kandis samu riideid kümmekond aastat.
  
• Renoiri palett särast puhtusest nagu uus münt.
  
• Pärast Itaalia-reisi kuulutas Renoir musta värvi „värvide kuningannaks“.
  
• Peaaegu alati segas Renoir värvid lõuendil.
  
• Peaaegu kõik Renoiri maalid, mis on loodud tulevikule, on aja möödudes võitnud.
  
• Renoir lootis, et ta pildid püsivad küllalt kaua, et ära oodata soodne hetk, mil nende väärtust tõeliselt hindama hakatakse. Renoiri soov on täide läinud.
  
• Jean poseeris oma isale.
  
• Renoir nõudis Jeanilt, et see kannaks pikki juukseid, sest need kaitsevad kukkumisel pead.
  
• Täieliku liikumatuse oht lähenes Renoiri töövõime suurenemisega.
  
• Kohe kui sügis hakkas ennast näitama, sõideti Lõunasse.
  
• 1900. aastal otsustas vabariigi valitsus anda Renoirile Auleegioni ordeni .
  
• Pissarro suri 1903. aastal, Cézanne 1906. aastal.
  
• Baieris viibimine kujunes imetoredaks. Maja asus otse järve kaldal . Renoir käis sageli metsas jalutamas või paadiga sõitmas.
  
• Bouillabaisse – teatud kalasupp Provence’i rannikul. Koosneb kalast, koorikloomadest ja köögiviljadest.
  
• Damigiana – itaalia keeles savist või klaasist korvpudel.
  
• Erinevad paigad, kus Renoir lapsest saadik oli elanud, näisid sobivat tema ande väljakujunemisele.
  
• Renoir: „Pole võimalik luua midagi head süsteemis, kus on tööjaotus.“
  
• Pildid, mida maalis Auguste, läksid laia maailma Durand-Rueli ja Vollard’i vahendusel, neile lisandusid hiljem Bernheimid.
  
• Renoirile meeldisid väga käsitsi tehtud tõmmised ja tagasipöördumine klassikaliste trükitähtede juurde.
  
• Renoir pidi uuesti käima hakkama. Arst aitas teda. Kuid siiski pidi liiklema ratastooliga .
  
• Ta lasi end autoga Pariisi viia.
  
• Renoirile pandi peopessa kaitsev lapp ning seejärel pintsel , millele ta oli osutanud pilguga. „See, ei mitte see..., selle kõrval...“. Liigutused tekitasid valu.
  
• Louvre avati üksnes Renoirile, ta liikles seal kandetooliga.
  
• Renoiril õnnestus teostada oma eluunistus – „väheste vahenditega palju korda saata“. Ta valitses loodust, mida ta terve elu oli kirglikult armastanud. Selle eest oli loodus õpetanud teda nägema läbi välisest kestast ja looma looduse eeskujul – kõige napimate vahenditega.
  
• Anemoonid, mida maalides unustas Renoir ka valu.
  
• Renoir suri lõhkenud veresoone tõttu, eelnevalt oli ta öelnud: „Näib, et hakkan üht-teist mõistma. Täna sain ma targemaks!“
  

Kokkuvõte
Renoir oli kunstnik, kes maalis südamest ja oli kogu hingega asja juures. Ta teostes peegeldub helgust ja positiivsust, naiselikku õrnust. Jäi meelde, et ta vihkas elektrivalgust, ta alati otsis parimat päevavalgust ja sellest sõltus ka see, mida ta maalis ja mis toonidega. Nagu raamatus oli ka kirjas – ta püüdis teha võimalikult palju võimalikult väheste vahenditega. Väga meeldisid mulle Renoiri ülestähendused: „Kunstiharrastajat tuleb harida, temale peab andma medaleid, mitte aga kunstnikule, kes neist ei hooli.“, „Teen ettepaneku rajada ühing, mille nimeks saaks Reeglipäratute Ühing ning mille liikmed peavad teadma, et ring ei pea iialgi olema ümmargune.“, „Käige vaatamas teiste töid, kuid kopeerige ainult loodust. Vastasel juhul süvenete võõrasse temperamenti ning kõik, mis te teete, saab olema iseloomutu.“. Mulle nii meeldib, et tema jaoks on õige see, mis on paljude meelest vale. Miks tõesti peaks olema ring täiesti ümmargune, sirge, iseloomutu? Tema maalidel on pintslitõmbed nii rahulikud ja pehmed, isegi, kui ta on kasutanud tumedaid toone. Modellidel on näost näha, et õhkkond on olnud maalimise ajal meeldiv, pingevaba ja nii mõnegi teose pealt võib arvata, et on natuke nalja visatud (Renoirile meeldis ju nalja visata ja panna modellidele hüüdnimesid). Üks lemmikmaalidest on „Madame Henriot’ portree“. See on kuidagi väga helge ja muretu . Naise mandlipruunid silmad ja korallpunane suu õhkab sensuaalsust, samuti väga avar dekoltee ja kergelt punakad juuksed. Olen ju isegi nii mõneski nimekas muuseumis tema töid näinud (Mäletan, et Musée d’Orsay’s oli neid üsna palju).
Renoir oli minu jaoks ideaalse ellusuhtumisega – muretses vaid tõesti selle pärast, mis oli talle oluline ja muidu leidis enamasti kõiges vaid positiivset , ta võttis asju nii, nagu nad pidid olema. Taaskord üks suurepärane kunstnik, meeletu ande ja tahtejõuga. Seda raamatut kätte võttes ununes justkui kõik muu muret tekitav ja see oli ilmselt selle raamatu üks positiivseimaid külgi.
Ma loodan, et ka mina elan sama väärika vanuseni, kui Renoir ja mis kõige tähtsam, et ma saan samuti teha siit ilmast lahkudes seda, mis mind õnnelikuks teeb. Naeratuse võttis suule, kui lugesin ridu, et ta oli küll haige, aga tegi oma tööd suure rahulolu ja rõõmuga. Olen taaskord rahul selle valikuga, mis ma raamatute suhtes tegin , ei kahetse üldse, sest tahtsin ka „Galat“ lugeda, kuid ilmselt seda alles suvel.
Renoir and impressionism
A revolution was beginning in French painting. A number of young painters began to rebel against the traditions of Western painting and went directly to nature for their inspiration and into the actual society of which they were a part. As a result , their works revealed a look of freshness that in many ways departed from the look of Old Master painting. The new art displayed bright light and color instead of the solemn browns and blacks of previous painting. These qualities , among others , signaled the beginning of impressionist art.
In 1869 Renoir and Monet worked together at La Grenouillère, a bathing spot on the river Seine. Both artists became interested in painting light and water. According to Phoebe Pool (1967), this was a key moment in the development of impressionism, for it "was there that Renoir and Monet made their discovery that shadows are not brown or black but are coloured by their surroundings, and that the ' local colour ' of an object is modified by the light in which it is seen , by reflections from other objects and by contrast with juxtaposed [placed side by side] colours ."
The styles of Renoir and Monet were almost identical at this time, a sign of the dedication with which they pursued and shared their new discoveries. During the 1870s they continued to work together at times, although their styles generally developed in more personal directions. In 1874 Renoir participated in the first impressionist exhibition ; his works included the Opera Box. Of all the impressionists, Renoir most thoroughly adapted the new style to the great tradition of figure painting.
Although the impressionist exhibitions were the targets of much public scorn during the 1870s, Renoir's popularity gradually increased during this time. He became a friend of Caillebotte, one of the first supporters of the impressionists, and he was also backed by several art dealers and collectors. The artist's connection with these individuals is documented by a number of handsome portraits, for instance , Madame Charpentier and Her Children (1878). In the 1870s Renoir also produced some of his most celebrated impressionist scenes, including the Swing and the Moulin de la Galette (both 1876). These works show men and women together, openly and casually enjoying a society bathed in warm sunlight. Figures blend softly into one another and into their surrounding space . These paintings are pleasurable and full of human feeling .