aastal. "Eine vabas looduses "Impressioon. Tõusev päike" "Moonipõld" Claude Monet. Roueni katedraal.1893-1894. Edgar Degas19.07.1834 27.09.1917 Prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Tuntud teoseid"Bellelli perekond", "Tantsutund", "Naine krüsanteemidega" "Bellelli perekond" (18581867) "Tantsutund" (18731876) Pierre-Auguste Renoir (25.02.1841 -03.12.1919) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. "Tants Le Moulin de la Galette'is" ("Bal du moulin "Terrassil" (1881) de la Galette; 1876) Camille Pissarro (10.07.1830 13.11.1903) prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta
hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) puhul - tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841-1919). Ta maalid kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelisse sõitudest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Impressionistide rühmitusega seotakse mitmeid kunstnikke, kes ise päris puhtakujulised impressionistid polnudki, näiteks Edouard Manet (1832-- 1883), kelle tööd "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli
5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe
saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". 3) AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest
Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee
vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunstiajaloos, sest seda pilti vaadates kaoksid ümbert aeg ja ruum. Sa oleksid täiesti nagu seal pildi sees, nagu viibiksid ise seal Le Havre sadamas päikeseloojangu ajal. Alguses tegin selle töö lihtsalt referaadina, nagu õpetaja ütles. Alles hiljem hakkasin arusaama, mida ta tegelikult ootab uurimustööst
nad pronksi. Kõige tuntum Degas skulptuur on "14-aastane tantsija". Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. SKULPTUUR Impressionismiga on seostatud suure skulptori AUGUSTE RODIN`i [o`güst ränuaar] (1840-1917) loomingut. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, ertit pronksist teostes. Peale pronksi kasutas ta ka marmorit. Rodin armastas kujutada inimese tundeid. Keeruliste liigutuste tabamine on Rodin´i kunstis tihti väga veenev. Siiski on Rodin`le, erinevalt impressionistidest, väga tähtis mitte ainult KUIDAS, vaid ka see, MIDA on kujutatud. Tema tuntuimad teosed on: "Calais kodanikud ", "Mõtleja ",
väikeste komataoliste pintslilöökidega, nii tekkiski mulje kuumal suvepäeval virvendavast õhust. Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. 7:)Kuidas iseloomustaksid Auguste Renoiri maale?Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest
Kõik kommentaarid