Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee
.......................................................................................................lk 9 7. Lisa 3.......................................................................................................................lk 10 8. Lisa 4.......................................................................................................................lk 11 2 Sissejuhatus Valisin uurimistöö kunstnik Pierre Auguste Renoir kohta sellepärast, et tahtsin tema kohta rohkem teada saada ning oletasin et tema kohta on ka palju infot. Kuna tema tööd on nii maalilised ja soojad, siis hakkas mind huvitama millises tehnikas on need tehtud ning kas iga pildi taga võib peituda ka mingi lugu. Tahan uurida lisaks tema töödele ka tema elu kohta. Tema noorusest ja arengust ning sellest, kuidas ja mis põhjusel hakkas maalima. Töö koostamisel kasutasin mitmeid raamatuid ning internetti.
otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnikke ja tuntumaid impressioniste, kelle arvel on üle 6000 maali. Renoir sündis Limoges'is KeskPrantsusmaal. Lapsena töötas ta portselanivabrikus, kus tema kaasasündinud talent aitas tööd saada portselanimaalijana. Veel enne kunstiõpingute algust külastas ta tihti Louvre'i kunstimuuseumi, kus tutvus vanade meistrite töödega. 1862 alustas Renoir kunstiõpinguid Pariisis. Seal tutvus ta ka teiste tulevaste impressionismi suurkujude Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Renoir ei olnud nagu teised käredameelsed impressionistid, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid
· 13 a. hakkas portselanidele maalima. · 17 a. maalis ruloodele ja päiksevarjudele. · 18.a kopeeris Louvre'is 18.saj. maale. Renoirist kasvab kunstnik · 1860 hakkab käima joonistustundides. · 1867 võeti vastu tema töö `Lise'. · 1870 jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. · 1877 sai `L'Impressionnite' üheks asutavaks liikmeks. · 1883 kujundas lõplikult oma maine Temaatika · Värvilisuse mõju tuleb Eugene Delacroix'ist. · Maalis kõike, mis oli ilus. · Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides. · Nooruses tüüpilised impressionistlikud pildid. · Mõned aastad maalis klassitsismi ajastu pilte. · Alates 1890. a. maalis akte ja koduseid stseene. · Valmis mitutuhat maali. `La Grenouillere' 1869
· Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast" "Beaulieu maastik" "Roosid ja jasmiinid vaasis" "Jalutuskäik" "Rannal" "Seine' kallastel"
Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument. · Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles'i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles'i lossiõuel. Neptunus(Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu
ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest
hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) puhul - tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841-1919). Ta maalid kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelisse sõitudest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Impressionistide rühmitusega seotakse mitmeid kunstnikke, kes ise päris puhtakujulised impressionistid polnudki, näiteks Edouard Manet (1832-- 1883), kelle tööd "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli
annaabi.ee 
50 punkti
~ 13 lehte
30 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid