otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnikke ja tuntumaid impressioniste, kelle arvel on üle 6000 maali. Renoir sündis Limoges'is KeskPrantsusmaal. Lapsena töötas ta portselanivabrikus, kus tema kaasasündinud talent aitas tööd saada portselanimaalijana. Veel enne kunstiõpingute algust külastas ta tihti Louvre'i kunstimuuseumi, kus tutvus vanade meistrite töödega. 1862 alustas Renoir kunstiõpinguid Pariisis. Seal tutvus ta ka teiste tulevaste impressionismi suurkujude Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Renoir ei olnud nagu teised käredameelsed impressionistid, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid
Auguste Renoir kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide läbi. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi.:Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast
Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergcre`is" (1882). 2) CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja
ametliku kunsti näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
väikeste komataoliste pintslilöökidega, nii tekkiski mulje kuumal suvepäeval virvendavast õhust. Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. 7:)Kuidas iseloomustaksid Auguste Renoiri maale?Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest
Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pierre Vignon (17631828). Pantheon Pariisis. 17581789. Madeleine kirik Pariisis. 17571842. Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pantheoni interjöör Jean Francois Chalgrin (17391811) James Hoban.
1911.aastal suri Alice. Viimastel eluaastatel Moneti tervis halvenes. Tema silmi varjutas kae. See mõjutas tema värvitaju ja ometi jätkas ta maalimist. Pikka aega keeldus ta operatsioonist, kuna kartis pimedaks jäämist. 83-aastaselt käis ta operatsioonil, mis oli edukas ja taas hakkas Monet suure innuga maalima võttes ette tohutult suuri töid. 1926.aastal avastati Monetil kopsuvähk ja ta suri samal aasta lõpus. Teised kuulsamad impressionistid on Edouard Manet, Edgar Degas ja Auguste Renoir EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya
5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe
.......................................................................................................lk 9 7. Lisa 3.......................................................................................................................lk 10 8. Lisa 4.......................................................................................................................lk 11 2 Sissejuhatus Valisin uurimistöö kunstnik Pierre Auguste Renoir kohta sellepärast, et tahtsin tema kohta rohkem teada saada ning oletasin et tema kohta on ka palju infot. Kuna tema tööd on nii maalilised ja soojad, siis hakkas mind huvitama millises tehnikas on need tehtud ning kas iga pildi taga võib peituda ka mingi lugu. Tahan uurida lisaks tema töödele ka tema elu kohta. Tema noorusest ja arengust ning sellest, kuidas ja mis põhjusel hakkas maalima. Töö koostamisel kasutasin mitmeid raamatuid ning internetti.
Aeg Academie Suisse'is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861. aastal, kui Monet sai kutse sõjaväeteenistusse. Aastal 1862. Saabus ta siiski Pariisi tagasi, kuna tema tädi oli ta sõjaväekohustusest vabaks ostnud, ning registreerus perekonna meeleheaks maalikunstnik Charles Gleyre'i kuulsasse ateljeesse. Samal ajal alustasid seal õpinguid veel kolm kunstiõpilast: Alfred Sisley, Pierre-Auguste Renoir ja Frederic Bazille, kes hiljem koos Pissarro ja Monet'ga moodustasid impresionistide tuumiku. Monet võttis sõpradega ette maalimisretki Pariisi ümbrusesse, kuhu pääses mugavalt tänu äsja avatud rongiühendusele. 5 VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871 1.5 Noor perekond Salong lükkas Moneti töö tagasi ning ta sattus seoses sellega suurtesse rahalistesse raskustesse.
Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid saada kriitikute tunnustust või ametlikku toetust. Erinevad tõlgendustraditsioonid 1
http://www.geocities.com/rus_art/index.htmhttp://www.geocities.com/rus_art/index.htm Levitan http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/degas/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/degas/ Degas http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/manet/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/manet/ Manet http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/monet/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/monet/ Monet http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/ Renoir http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/pissarro/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/pissarro/ Pissarro http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/signac/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/signac/ Signac http://www.abcgallery.comhttp://www.abcgallery.com Hea pildikogu Mõiste Prantsuse keelse impression - mulje Impressionism on esmajoones valguse ja õhu maal. vabaõhumaal (plein airisme)
Impressionism oli aastatel 1860-1870, Prantsusmaal tekkinud kunstivool,mis taotles kiirete, vahelduvate meeleolude ja muljete vahendamist.Impressiooni nimetus tuleneb prantsuse keelsest sõnast impresion, mis tähendab muljet.Impressionistid hakkasid maalima looduses ning pidasid eriti oluliseks Valguse ja õhu kujutamist. Seepärast maalisid nad väikeste pintslitõmmetega, kastuasid heledaid ja rõõmsaid värve ning vältisid piirjooni. Tuntuimad impressionistid on: C.Monet, E Degas ja A Renoir. Mina valisingi Claude Monet`i ja impressionismi sellepärast,et mulle meeldivad maalid,kus ei ole selgeid piirjooni ja mis on heledates, mahedates värvides. 2 Biograafia,aastaarvulised faktid. 1840 14. november Sündis Pariisis Claude Monet . 1845 Perekond kolis Le Havre`sse. 1857 Tema ema Louise Monet suri. 1858 Claude Monet tutvus Eugène Boudin`iga, eks julgustas teda maalima väljaspool uksi. 1859
aastal. "Eine vabas looduses "Impressioon. Tõusev päike" "Moonipõld" Claude Monet. Roueni katedraal.1893-1894. Edgar Degas19.07.1834 27.09.1917 Prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Tuntud teoseid"Bellelli perekond", "Tantsutund", "Naine krüsanteemidega" "Bellelli perekond" (18581867) "Tantsutund" (18731876) Pierre-Auguste Renoir (25.02.1841 -03.12.1919) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. "Tants Le Moulin de la Galette'is" ("Bal du moulin "Terrassil" (1881) de la Galette; 1876) Camille Pissarro (10.07.1830 13.11.1903) prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks
Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda. ,,Impressioon. Tõusev päike" ,,Roueni katedraal" - sari. Istus terve päeva ja maalis 6 erinevat pilti. ,,Heinakuhjad" - sari. 15 heinakuhja pilti. Maalib talvel, suvel, hommikul, õhtul jne. PIERRE AUGUSTE RENOIR Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine
pildi omanik põgenes natside eest sveitsi, suri.peale sõda võttis austria pildi endale, naise pärijadantsid austria kohtusse ja võitsid ja seejärel selle kohe maha müüsid(135000000dollarit) renoir 1841-1919) Tütarlaps lehvikuga(ermitaaz, peterburi) Auguste renoir osales esimesel impressionistide näitusel 1874a. Fotograaf Nadari ateljees(monet, renoir, degas, sisley, camille pisarro, edouard claude monet manet)nad korrralgasid 1886 aastani kaheksa 1840-1926 etendust.nende hilisemad järgijaid nim. Neo ja argentuil postimpressionistideks.
eksponeerimine igapäevases miljöös oli keelatud. Züriipoolne järsusõnaline tagasilükkamine alandas Manet'd ning tekitas paljudes prantsuse kunstnikes nördimust. Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, POSTIMPRESSIONISM Postimpressionism arenes välja impressionismist. 1880. aastatel katsetasid mitmed kunstnikud (Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Georges Seurat ja Paul Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Auguste Renoir · Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle
· ,,Rõdu" Claude Monet 1840-1926 · Impressionismi peaesindaja · Figureeris 1874. aastal näitustel · Põhiteemaks maastikud, pargid, bulvarid, linnavaated, figuraalkompositsioonid, aiad. · Kasutab palju heledaid värve, vorme peaaegu ei ole. · ,,Roueni katedraal", ,,Mooniväli", ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Aed", ,,Jalutuskäik. Naine päevavarjuga" Pierre Auguste Renoir 1841-1919 · Esindab neoimpressioniste · Tegeles aegselt portselaniga · Maalis portreid, akte ja figuure · Tegi ka skulptuure · Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt · Selged säravad värvid · Pehmus ja mahedus · Meelisteemadeks naised ja lapsed · ,,Loozh", ,,Supleja", ,,Näitlejanna portree", ,,Tants" Edgar Degas 1834-1917 · Prantslane · Pärit rikkast pankurite perekonnast
....... 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valimisel lähtusin voolude maalidest . Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat. Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..
Eduard Manet (1832 – 1883): Olympia (1863) Eduard Manet (1832 – 1883): Baar Folies Bergeres (1882) ● CLAUDE MONET (1840 – 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli väga suureks eeskujuks Manet, kelle käsitluslaad oli suundanäitava tähtsusega. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses
(Loodusesse maalima) Nad leiavad, et esemeid ei tule maalida nagu me neid teame vaid sellisena nagu me neid näeme. Impod värvivad ka varjud värvilisteks . Ruumilisus kaob ja tööd muutuvad tasapinnalisemaks. Nad pidid hästi kiiresti maalima, sest valgus ei ole koguaeg sama (õhtu, hommik). Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus) Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres
Realistidel on suuri teeneid ses mõttes, et nad Voolu nimetus on tuletatud prantsusekeelsest muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu sõnast impression, mis tähendab muljet. kujutamise põhimõtte. Kuid realistid jäid siiski Impressionism on nii siis muljete maalimine. osalt veel vanade traditsioonide pinnale. Nad Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi maalisid endist viisi nelja seina vahel, säilitasid looduses maalida on raske, koguni võimatu, sest tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid looduses
näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel
Ta jäi oma valitud rajale kuni surmani ning näitas maailmale mismoodi näeb tema maailma. Sellest referaadist sain teada, et Monet`teose ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi sai nime terve kunstivool. Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides, kui väärtuslikud teosed mida vargad plaanivad varastada. Selle referaadi tegemine on juurde andnud palju teadmisim kui ma ennem teadsin, et Monet´oli impressionist, siis nüüd tean kus ta sündis ja mida ta oma eluajal tegi. 9 Kasutatud allikad: 1. Mason A. 1998. ,,Kuulsaid kuntnike: Monet". Tallinn: Koolibri 32 lk 2. Zeidler B. 2007. ,,Monet". Tallinn: Koolibri 96 lk 3. Vikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 4. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 10 Lisad: 1
Tähtis pole see, mida kujutad, vaid kuidas kujutad. Maalitakse enda jaoks, mitte kirikule ega kellelegi teisele. Peamine motiiv on vabaõhumaal, maastik, maaliti üht ja sama motiivi mitu korda. Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse. " Roueni katedraal" erinevates valgustes, pildiseeria. ¤ Camille Pissarro tänavapildid, külad, aiad. "Montmartre'I Bulvar pilvisel hommikul ja öösel". ¤ Auguste Renoir- inimeste alasti maalimine, õlivärvid. "Tuuleiil". ¤ Edgar Degas jahedam, täpsem. Pastellmaal, keerukate liigutuste tabamine (ballett) "Täht laval", "Sinised tantsijannad". ¤ Alfred Sisley loodus, maastik. Huvitavad talvemaastikud. "Küla Seine'I kaldal", "Udune hommik". IMPRESSIONISMI MURRANG KUNSTIAJALOOS: - lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni) -Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad. 19. 20
vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunstiajaloos, sest seda pilti vaadates kaoksid ümbert aeg ja ruum. Sa oleksid täiesti nagu seal pildi sees, nagu viibiksid ise seal Le Havre sadamas päikeseloojangu ajal. Alguses tegin selle töö lihtsalt referaadina, nagu õpetaja ütles. Alles hiljem hakkasin arusaama, mida ta tegelikult ootab uurimustööst
Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas aga poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre'sse. 1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta Antonin Proustiga, kellest sai hiljem Prantsusmaa kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. 1848 sõitis Manet isa soovitusel õppelaeval Rio de Janeirosse, kuid ta kukkus kaks korda mereväkke astumise katsetelt läbi
Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes
Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergère`is" (1882). CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli väga suureks eeskujuks Manet, kelle käsitluslaad oli suundanäitava tähtsusega. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses
4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
