kompositsiooni tavalises mõttes; nende pildid ei õppinud. Oma varasemates töödes, mis ole tihti midagi muud kui ainult ,,loodusest välja tunnistavad Hispaania suurmeistrite mõju, seisab lõigatud tükid". ta veel üldiselt realismi pinnal. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest saadik tugevalt omapärane joon. ALFRED SISLEY Alfred Sisley noorpõlv Alfred Sisley kunstnikuna Alfred Sisley sündis Pariisis rikaste inglise Kui Alfred pöördus tagasi Pariisi, siis ta vanemate pojana 30. oktoobril 1839. Tema isa, maalis Chailly's koos Monet, Bazille ja William Sisley, oli edukas kauba väljavedaja Renoir'ga ja hiljem Marlotte's ainult koos USA-s. Pärast põhihariduse saamist saadeti Renoir'ga. Tema stiil oli sel ajal sügavalt
Monet oli üks Prantsusmaa tuntumaid maalikuntsnikke. Alguses oli karikaturist. Tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Monet sai algul mõjutusi G. Couret'i ja hiljem E. Manet'i loomingust. figuraalkompositsioon ja maastikumaal. on jäädvustanud maastikku vabas looduses erinevatel päeva ja aastajadel. Kandis puhtad ja heledad värvid sidumata pintslitõmmetega lõuendile ning saavutas sellega säreleva valguse mulje. on loonud mitmeid tuntuid kunstivõtteid. Maalis lõpuni välja. "Eine vabas looduses" ,,Tõusev päike" ,,Moonipõld" ,,Udu Londonis" "Vesiroosid" Renoir lõpetas kloostrikooli.Tagasihoidlik, ei armastanud kelkida. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali. Kui teised kunstnikud loobusid musta värvi kasutamisest, siis Renoir ei loobunud. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tas...
Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse. " Roueni katedraal" erinevates valgustes, pildiseeria. ¤ Camille Pissarro tänavapildid, külad, aiad. "Montmartre'I Bulvar pilvisel hommikul ja öösel". ¤ Auguste Renoir- inimeste alasti maalimine, õlivärvid. "Tuuleiil". ¤ Edgar Degas jahedam, täpsem. Pastellmaal, keerukate liigutuste tabamine (ballett) "Täht laval", "Sinised tantsijannad". ¤ Alfred Sisley loodus, maastik. Huvitavad talvemaastikud. "Küla Seine'I kaldal", "Udune hommik". IMPRESSIONISMI MURRANG KUNSTIAJALOOS: - lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni) -Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad. 19. 20. Sajandi kunst Puuduvad taotlused, visuaalsed ühtlused. Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja sõltumatu kunst sulanduvad. Mõlemas on vastuolud. Erinevad nimetused: SÜMBOLISM,
Kohtunikud aga keeldusid seda ülesse panemast, sest see kujutas paljast naist. Kui pilt oleks kujutanud Kreeka mütoloogiat, siis ei oleks olnud probleemi, aga mehed kandsid tavalisi ülikondi ja naise kleit lebas murul. Kahtlustati, et tegu on prostituudiga ning kohtunikud ütlesid, et tegu on ebasündsa pildiga. Lisaks võeti maha veel paljude teiste kunstnike maalid. Nende maalide autoriteks olid Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frédéric Bazille, Camille Pissarro, Paul Cézanne ja Armand Guillaumin. Monet ja ta sõbrad olid Maneti peale väga vihased ja kohtusid temaga, et asja arutada. Keiser Napoleon III andis loa korraldada uue ürituse nimega Salon des Refuses, kus näidati kõiki keelatud pilte. Inimesed, kes läksid neid maale vaatama avastasid, et kunstis on tekkinud väga omapärane ja uus stiil. Aastal 1874 kolmkümmend impressionisti korraldasin enda näituse. Tähtsamad
Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Impressionismi maalikunst Alfred Sisley. 1839-1899. Inglismaa/Prantsusmaa Alfred Sisley. Alfred Sisley. Alfred Sisley. Varane lumi Louveciennes'is. 1871 St. Martini kanal Pariisis. 1870. Küla Seine'i kaldal. 1872. 1872.
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma.
Auguste Renoir, (Ingl), Gustav Klimt („Karje”), (Norra), Nikolai Rotluff, Ernst Edgar Degas, Camille (Austria), H. De Mihhail Vrubel Roerich (Vene), Ludwig Kirchner, Pissarro, Alfred Touluse- Lautrec („Istuv deemon”), Akseli Gallen Vassili Kandinsky, Sisley, Auguste Rodin (Pr) Auguste Rodin (Soome) Eduard Viiralt, Emil („Mõtleja”) Volde
Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku
Ruumilisus rõhutatud, graatsiline Kontuur, siluett Claude Monet, Auguste Ashley Beardsley (g) Edvard Munch ("Karje") G. Munthe, A. Gallen- Henri Matisse, Maurice Renoir, Edgar Degas, C. Antonio Gaudi (a) Mihhail Vrubel Kallela, N. Roerich, (O. Vlaminc, Andre Derain Esindajad Pissarro, A. Sisley, Gustav Klimt (m) Redon), M. ciurlionis Auguste Rodin (sk)
mõtteviisist ning loomingust. Kunstnikud: 1. Claude Monet’ teosed: Impression, Sunrise Woman with a Parasol - Madame Monet and Her Son The Water Lily Pond Talle meelids kujutada päiksetõuse, lilli, inimesi kuid samuti sildu. Ta kasutas väga harva rõõmsaid toone. 2. Auguste Renoir teosed: Luncheon of the Boating Party Bal du moulin de la Galette Dance at Bougival Ta käsitles peaaegu ainult inimesi ja kuidas nad midagi teevad. 3. Alfred Sisley teoesed: Snow at Louveciennes The Bridge at Villeneuve-la-Garenne Flooding at Port-Marly Tema temaatikaks olid ilusad vaated erinevatesse kohtadesse, kuid mitte alati just sellised mida inimene mõtleb et on kunstiteost väärt.
kunstiakadeemia, mis seas karmid nõuded • Hinnati rangelt ka maalide sisu • Kunst ei tohtinud jäljendada kunstniku emotsioone ja isiksust • Noorte kunstnike protest Claude Monet • Elas 1840 – 1926 • Üks impressionismi rajajaid • Kokku tema poolt umbes 2500 teost Claude Monet, Impression, soleil levant, 1872 Pierre-Auguste Renoir • Üks impressionismi esindajaid • Elas 1841 – 1919 Renoir - The Two Sisters, On the Terrace Alfred Sisley • Elas 1839 – 1899 • Inglise impressionistlik maalikunstnik • Alustas kunsti õppimist 1862 aastal Flood at Port-Marly, 1876
maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Kuulsaimad kunstnikud on Claude Monet, Camille Pissarro ja Alfred Sisley. Impressionism, kui kirjandusvool. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Tuntuimad impressionistidest eestlased on Friedebert Tuglas ja Anton Hansen Tammsaare.
aegadel oli maalidel läbimõeldud ülesehitus ning pildi tegelased näisid teadlikult poseerivat kuid impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Tunnsed Impressionistid suhtusid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Claude Monet. Tõusev päike Claude Monet. Roueni katedraal õhtuvalguses Claude Monet. Talvemaastik Berthe Morisot. Õmblev neiu Alfred Sisley. Üleujutus Port-Marly's Gustave Caillebotte. Pariis vihmas Pierre-Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree Edouard Manet. Olympia Edgar Degat. Sinised tantsijannad Auguste Rodin. Mõtleja Auguste Rodin. Calais' kodanikud Kokkuvõte Impressionism on realismi edasiarendus. Maalima hakati tõetruult. Kõike maaliti nii nagu seda nähti. Kunstnikud maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. Üldjuhul suhtusid nad maalidesse kiretult, sest
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’
maastik. 3) Kuidas tekkis rühm kunstnikke e impressioniste? Realist Courbet oli rääkinud, et maalib ainult seda, mida näeb, ja 1890-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet järgima rangemalt kui Courbet ise. 1874.a. jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. 4) Tähtsamad impressionistid ja tööd? Claude Monet ,, Impressioon. Tõusev päike" Auguste Renoir ,,Terrassil" Edgar Degas ,,Tantsutund" Camille Pissarro ,, Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes avalduspost-ja impres. Mõju? A.Laikma.impressionist N.Triik-postimressionism K.Mägi- impressionism ja postimpressionism(rohkem) 6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust sobisid alasti naised ajaloolistesse maalidesse, mitte aga iga päevase miljööga maalidesse. 7) Tuntumad naivistid. P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo,
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti
IMPERSSIONISM Diana Korka MTT2 MIS ON IMPRESSIONISM? * Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet ' maali “ Impression , Tõusev päike” järgi. * Impressionism tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. * Mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. TUNNUSJOONED * Peamine oli maalida ümbritsevat nii, nagu seda oli näha, mitte nagu seda teatakse olevat. * Tunnused: Töö kiire valminime Tähtis kujutamine muutuva valguse kaudu Väiksed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionism...
· Kuulus on Renoir' akt naine kükitab küljega. Näib, et impressionistlik maalitehnika on kõige sobivam inimese keha rikkalike värvitoonide edasiandmisel. · Näitleja Samarie portree käega toetub lõua alla · .............................. kaks paljast naist vedelevad · "Daam mustas" kaks naist, mustad riided ja kübaratega · ............................. noor paljas tütarlaps istub · "Loozis" naine seisab rõdul ja vaatab teatrit Alfred Sisley (1839-1899) mees ja naine kahekesi (Sisley ise habemega). Neoimpressionism uusimpressionism, impressionismi edasiarendus Kuulsaim esindaja Georges Seurat (1859-1891) Neoimpressionism Püäntism divisionism (lahutama) Seurat tahtis neoimpressionismile nimeks panna divisionism. Ta lätus seisukohast,
Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad. ,,Keiser Maximilani hukkamine". Glaude Monet: 1874 ,,Impressioon. Tõusev päike" siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik
,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale. ,,Tantsijad sinises" - pastellmaal. CAMILLE PISARRO Tüüpiline impressionism. Armastab kujutada tänavat. Need lähevad pildi taha kaugusse. Pariisi linnatänavad. ,,Montmartre'i bulvar" ,,Itaalia bulvar" ,,Ooperiväljak Pariisis" ALFRED SISLEY Armastab kujutada kevadisi üleujutusi. Töötas barbizoonlaste jälgedes. BERTHE MORISOT Naiskunstnik. Sündinud Prantsusmaal. Jõukast perest. Abelus E. Manet vennaga. ,,Häll" - ainuke maal, mis näiusel müüdi. AUGUSTE RODIN Skulptor. Esimene, kes suudab edasi anda lõpetamatust. ,,Mõtleja" ,,Calais' kodanikud" ,,Põrguvärav" AUGUST WEIZENBERG Esimene Eesti rahvusest skulptor. Põhiliselt klassissistlik, aga ka impressionistlikke töid. ,,Linda" AMANDUS ADAMSON ,,Russalka"
Impressionism 1873-1886 * anti edasi hetkemeeleolu * palju heledaid ja intensiivseid toone * elurõõmsad ja päikeseküllased tööd * puuduvad piirjooned (kindel kontuur) Kunstnikud: * Edouard Manet * Claude Monet * Edgar Degas * Auguste Rodin (skulptor) Neoimpressionism 1885 -1899 * mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid
6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe
,de MORGAN "Balletiproov laval" ,,Amphora P'rsia "Ohtukuulutus" 1874 mustriga"1888(sarnane P.P.CHAVANNES aga mitte sama pilt) ,,Vaene kalur" "Alfred Sisley ja tema naine" 1868 ,,Vaga Jenoveva valvab H.T.LAUTREC Pariisi [le"1886 ,,Moulin Rouge" 1891 "Tantsija laval" 1876 C.PISSARRO E.DEGAS "Tee versaillest st Louviesennessee" 1870 "Hobuste v]iduajamine" 1869
Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnikke ja tuntumaid impressioniste, kelle arvel on üle 6000 maali. Renoir sündis Limoges'is KeskPrantsusmaal. Lapsena töötas ta portselanivabrikus, kus tema kaasasündinud talent aitas tööd saada portselanimaalijana. Veel enne kunstiõpingute algust külastas ta tihti Louvre'i kunstimuuseumi, kus tutvus vanade meistrite töödega. 1862 alustas Renoir kunstiõpinguid Pariisis. Seal tutvus ta ka teiste tulevaste impressionismi suurkujude Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Renoir ei olnud nagu teised käredameelsed impressionistid, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir keskendus ajatutele teemadele
veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks.
veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks.
kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat, maalisid vabas õhus, jäädvustasid
Uue Luigekivi loss Baieri kuningas LUDWIG II Eklektika- erinevate kunstistiilide mehhaaniline liitmine Plagiaat-loomevargus Kits odav kunstikaup, odavale ostjaskonnale suunatud Akt un nu, une nue Rocaille rokokoo (kivikribu) ABRAKTSIONISM e nonfiguraalne e esemetu Kandinski, Malevits BARBIZONI KOOLKOND Millet, T.Rousseau, Dupre, Corot FOVISM Matisse HOLLANDI KOOLKOND Vermeer, Rembrandt IMPRESSIONISTID- Monet, Renoir, Degas, Sisley, Pissarro, Manet(juhendaja) ITAALIA KÕRGRENESSANSS da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian JUUGEND e art nouveau - KLIMT KUBISM Picasso KÕRGKLASSISIM Vigee-Lebrun NAIVISM e PRIVITISM Rousseau (alusepanija) NEOIMPRESSONISTID Signac, Seurat PÜANTILLISTID NEOKLASSITSIM(AMPIIR) Gros, David, Canova Ingres PARIISI KOOLKOND Modigliani POSTIMPRESSIONID Cezanne, Van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec RENESSANSS Massaccio ROKOKOO Bouche
· ,,Maalimine õliga on palju kordi raskem, ent see-eest kaunim, kui maalimine veega." · Géróme oli umbes 40. aastane, kes käis ,,õuekunstnike" kuulsusrikastes jälgedes ning kellele omistati Rooma grand prix. · Ei kannatanud sõna ,,ihu", võis siis juba ju öelda ,,liha". · Pissarro 10 aastat Renoirist vanem, kõneles aeglaselt, kergelt laulva aksendiga, hooletu riietus, hoolikalt valitud sõnad. · Sisley perekonnaportree Kölni muuseumis annab suurepärase ettekujutuse Sisley tähelepanelikust ja südamlikust suhtumisest nii oma naisesse kui ka naistesse üldse. Madame Sisley oli modell. 2. · Renoir ja ta sõprade poolt jalgsi maha käidud kilomeetrite hulk oli loendamatu. · Marlotte küla, mis koosnes üksikutest talumajadest. Põhjaküljel tungis mets otse külani välja, lõuna pool aga ulatusid majad orgu maaliliseLoing'i jõeni
Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süee, vaid selle kujutamise viis. Impressionistid korraldasid 1874-1886 kokku kaheksa rühmanäitust. Peale Claude Monet [klood monee] (1840-1926) olid tähtsamad impressionistid Auguste Renoir [o`güst ränuaar] (1841-1919), Edgar Degas [edgaar dögaa] 8 (1834-1917), Camille Pissarro [kamii pisarro] (1830-1903) ja Alfred Sisley [alfred sisli] (1839-1899). Nagu nimedest näha, kuulus nelja meeskunstniku hulka ka üks naiskunstnik, mis tol ajal just kõige igapäevasem nähtus polnud. Peale nende nimede kuuluvad impressionistlike kunstnike alla veel Berthe Morisot [berte morisoo] ja Armand Guillaumin (1841-1927). Kõige paremini ilmnevad impressionismile iseloomulikud jooned maastikumaalija Monet`töödes, teised selle suuna meistrid ei olnud oma taotlustes nii järjekindlad. Monet`rõhutas valguse tähtsust seeriate
J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D.FRIEDRICH T.GERICAULT F.RUDE Rändaja udumere kohal Kloostri varemed Tammikus Meduse'i parv Sõttamineku laul E.DELACROIX C.MONET Dante ja Vergalius põrgus Vabadus viib rahva barrikaadidele Impressioon. Tõusev päike Rueni katedra E.MANET A.RENOIR ...
aastal õmblejaga, kellest sai tema naine ja töödele modell · ,,Calais kodanikud" · Tõi skulptuuri näiliku viimistlematuse, liigutuse pealt tabatud poosid · ,,Mõtleja" Camille Pissarro 1830-1903 · Prantslane · Maalis suurlinnavaateid, bulvareid, inimesi värelevate täppidena ja sõidukeid · Töödel punased katused · Erinevatel aegadel sama vaate maalimine Alfred Sisley 1839-1899 · Inglise päritolu prantsuse kirjanik · Lüürilised maastikumaalid · Elamuste vahetu kujutamine · ,,Udune hommik" · ,,Varane lumi" · ,,Üleujutus" · ,,St. M · ,,Martini kanal Pariisis" George Seurat 1859-1891 · Neoimpressionistide peaesindaja · Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje · Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac
Auguste Renoir kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide läbi. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi.:Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Renoir inimtüüpidest võib hoomata inimeseks olemise ebakindlust
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks
tehasesse, kus tema joonistusoskuste tõttu pandi ta portselanile maalima.Peagi sai tema töö seal otsa kuna firma läks pankrotti ning enam ei maalitud portselanile käsitsi, ta hakkas otsima uut tööd. 17 aastaselt maalis ta poodide ruloodele ja päikesevarjudele, seejärel teenis raha kopeerides Louvre'is 18.sajandi, enamasti Boucher, Fragonard jaWatteau maale. 1860 hakkab ta käima Gleyre stuudios joonistustundides, kus ta kohtub oma kunstnikust sõprade Claude Monet, Alfred Sisley ja Frédéric Bazille'ga- tulevikus impressionismi asutajatega. 1864.aastal esitas ta mõned oma töödest Pariisi salongi kus nendest keelduti kuna nendes oli liiga suur Boucheri, Fragonardi jaWatteau mõju.Alles 1867.aastal võeti vastu tema töö ,,Lise ,, . Kaks aastat hiljem asus ta koos Monet'ga elama Bazille'i majasse. Otsene mõju Monet'lt muutis tema tehnikat impressionismi poole.Nad töötasid väga lähestikku ning jagasid uusi tehnikaid ja teemasid, näiteks veetsid nad koos 1869
Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s", ,,Kiik", E. Degas täpsus ja jahedus, kujutas balletitseene, kus oli liikumist, armastas pastelli, ,,Dzokid võiduajamisel", ,,Täht e tantsijatar laval", ,,Tantsutund", C. Pissarro õhulised ja päikeseküllased tänavapildid, Pariisi aiad ja põllud, ,,Punased katused", ,,Sild Rouenis", ,,Montmarte´i bulvar", A. Sisley maalis vabas õhus, ,,Udune hommik", ,,Küla Seine´i kaldal", ,,Moret' papliallee", Eesti Ants Laikmaa ,,Maria Underi portree" ja Paul Burman ,,Kitsekari".
KOOL Oscar-Claude Monet Referaat NIMI KLASS KOHT JA AEG 2 3 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Elulugu........................................................................................................................................5 Impressionism ja Argentuil.....................................................................................................5 Camille Doncieux................................................................................................................... 6 Viimased eluaastad........................................................................................
edasipidigi akrikatuure, et oma rahavarusid hoida ja neid tagasi teenida. Aeg Academie Suisse'is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861. aastal, kui Monet sai kutse sõjaväeteenistusse. Aastal 1862. Saabus ta siiski Pariisi tagasi, kuna tema tädi oli ta sõjaväekohustusest vabaks ostnud, ning registreerus perekonna meeleheaks maalikunstnik Charles Gleyre'i kuulsasse ateljeesse. Samal ajal alustasid seal õpinguid veel kolm kunstiõpilast: Alfred Sisley, Pierre-Auguste Renoir ja Frederic Bazille, kes hiljem koos Pissarro ja Monet'ga moodustasid impresionistide tuumiku. Monet võttis sõpradega ette maalimisretki Pariisi ümbrusesse, kuhu pääses mugavalt tänu äsja avatud rongiühendusele. 5 VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871 1.5 Noor perekond Salong lükkas Moneti töö tagasi ning ta sattus seoses sellega suurtesse rahalistesse raskustesse.
Sissejuhatus Referaadi teema valimisel lähtusin voolude maalidest . Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat. Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..
aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole. Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi kuidas maalida (millele tähelepanu pöörada jne jne) 19. & 20. SAJANDI KUNST Kunstis ei ole kindlaid taotlusi , ideid ega visuaalset ühtlust. Kunst on väga mitmekesine.
karmid nõuded • Hinnati rangelt ka maalide sisu • Kunst ei tohtinud jäljendada kunstniku emotsioone ja isiksust • Noorte kunstnike protest Claude Monet • Elas 1840 – 1926 • Üks impressionismi rajajaid • Kokku tema poolt umbes 2500 teost Claude Monet, Impression, soleil levant, 1872 Pierre-Auguste Renoir • Üks impressionismi esindajaid • Elas 1841 – 1919 Renoir - The Two Sisters, On the Terrace Alfred Sisley • Elas 1839 – 1899 • Inglise impressionistlik maalikunstnik • Alustas kunsti õppimist 1862 aastal Flood at Port-Marly, 1876 Täname kuulamast!
Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola, kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning Stéphane Mallarmé ja Charles Baudelaire, kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama. Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid Edgar Degas, Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Paul Cézanne ja Camille Pisarro. Nendega tutvus ta kunstniku Berthe Morisot' kaudu, kes 1874 abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga. Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale Pariisi Salongi ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama.
heledus ja skitseeriv maalitehnika, traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Renoir, Edgar Degas, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Auguste Rodin. 19. saj lõpp Neoimpressionism Divisionism, puantillism, optilised efektid, kompositsioon, dekoratiivne stilisatsioon. Georges Seurat, Paul Signac. Paul Cezanne, Paul Gauguin, Vincent van 19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole.
tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST.SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid M...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut
Eeskujudeks olid Wagneri ja Liszti programmilised sümfooniad. Teemad olid võetud peamiselt kirjandusest. IMPRESSIONISM Millal tekkis ja kus? Mida tähendab ja iseloomustab impressionalistlik mõiste. Impressionismi mõiste pärineb 19. sajandi lõpu maalikunstist. 1874. aastal toimus Pariisis maalinäitus, kus eksponeerisid oma töid akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet, Pissaro, Renoir, Degas, Sisley. Monet andis ühele maalile nimeks ,,Impressionism" - ,,Tõusev Päike". Sellest sai alguse uudne kunstivool, mis algselt oli iroonilise kõlaga, kuid peagi muutus üldkasutatavaks stiilinimetuseks. Too välja, millised jooned olid stiilile olulised? Mis on programmiline muusika? Peened nüanssid, värvivarjundid, värvide muutused päevakulgedes ning valguse ja varju mäng. Programmiline muusika on muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel,
sajandi Hispaania maalikunsti kogu. 8. Orsay muuseum (Pariis) Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis. Asub Seine'i vasakul kaldal. Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848– 1914, eriti palju impressionistide loomingut. Seal leidub tuntud teoseid kunstnikelt nagu Vincent van Gogh, Édouard Manet, Claude Monet, Edgar Degas, Maurice Denis, Odilon Redon, Paul Cézanne, Alfred Sisley, Camille Pissarro ja Georges-Pierre Seurat. Muuseumi aadress on 62 rue de Lille 75007, Pariis. Lähim metroopeatus on Solférino. Muuseumihoone ehitati 1900. aastal rongijaamaks. Kunstimuuseum avati seal 1986. aastal. 9. Vatikani muuseumid (Rooma) Vatikani muuseumid on Rooma linna piirides, Vatikanis, asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas kunstivaramus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
