Impressionism, Postimpressionism 11. klass (1)

1) Mille järgi sai impressionistide rühmitus oma nime ? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet ' maali " Impression , soleil levant " (" Impressioon . Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon , rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses? Impressionistid olid kunstnikud , kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.Impressionistid olid kunstnikud, kes ei otsinud mingit erilist huvitavat sisu oma teostele vaid nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi
3:)Millised uued süžeed tõid impressionistid maalikunsti ?Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Nad arvasid, et pildis tuleb kujutada kõike valguse ja õhu kaudu, kuna me näeme kõike tänu valgusele, läbi õhu. Valgus muudab koloriiti ja muljet ja muutub seega pildi peakangelaseks, peamiseks „süžeeks“. Pidid kaduma täpsed kontuure toonitavad joonistused, üks element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni. Samuti pidid kaduma lokaaltoonid, kuna impressionistid ei tahtnud näha ega näinudki suuri ühevärvilisi pindu. Oma muljet millestki maailmas, püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, et siis tajub pildi vaataja teatud kaugusest värvilaike just nii nagu vastavat lõike looduses. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. „ Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad,“ rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Impressionistide maalid olid maalitud helgetes ja rõõmsates toonides.
4:)Miks pöörasid impressionistid palju tähelepanu valgusele ja õhule?Me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid).
5:)Miks maalis Claude Monet ühte ja sama vaadet mitu korda?Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel – varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist
6:)Kuidas kandsid impressionistid värvi lõuendile? milleks nad jätsid varjud?impressionistid loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad püüdsid edasi anda värvide abil esemeid, ümbritsevat õhku ja valguse-varju mängu. Heledad puhtad värvid kandsid nad vabas õhus lõuendile väikeste komataoliste pintslilöökidega, nii tekkiski mulje kuumal suvepäeval virvendavast õhust. Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.
7:)Kuidas iseloomustaksid Auguste Renoiri maale?Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena . Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 – 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte.
8:)Mida armastasid maalida tähtsamad impressionismi kunstnikud ja kus nad tavaliselt maalisid?Impressionistid olid kunstnikud, kes ei otsinud mingit erilist huvitavat sisu oma teostele vaid nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi. Nimetus „impressioon” – mulje on tinglik väljend.
9:)Millised kunstnikke peetakse postimpressionistideks? POSTIMPRESSIONISTID - kunstnikud, kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva), seetõttu on postimpressionismi raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks. Kasutatakse ainult prantsuse kunsti kohta
10:)Iseloomusta Vincent van Goghi loomingut .Varasem looming kujutas rahutute pintslilöökidega maalitud olustikumaale lihtrahva elust või lihtsatest asjadest ( koloriit tume- porine ). Oma maalidega tahtis ta kaasa tunda vaestele. (Maal „ Saapad “) . Oma soovi aidata inimesi väljendus ka misjonäritöös. Oma maalides on ta mõjutusi saanud neoimpressionistidelt ja realismi esindajatelt. Olles väga hella hingega, tõi ta oma maaalidesse kõik oma tundeelamused. Tema värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja fibreerivad. Oma loomingus ei püüdnud ta jäljendada loodusmotiive. Vincent van Gogh´i tulek kunsti tõi kaasa senini harjumatut puhtisikupärast, võimsat tundeväljendust, mis lubab temas näha ekspressionismi üht eelkäijat.
11:)Vincent van Gogh oli hollandlane .Miks eksponeeritakse tema töid koos prantsuse kunstnikega ?Vincent van Gogh oli rahvuselt hollandlane. Prantsusmaal elas ta pidevalt ainult oma elu lõpuaastad. Teda tuleb siiski paratamatult vaadelda ühenduses prantsuse kunstiga, sest tema looming saavutas oma täiuslikkuse alles tänu prantsuse kunsti mõjudele ja tänu kontaktile Prantsusmaa loodusega
12:) Iseloomusta Paul Cezanne loomingut.Paljud Cezanne'i varasemad tööd olid maalitud tumedates toonides, mis iseloomustas varasemate generatsioonide romantilist ekspressionismi. Mitmeteks aastateks oli Cezanne maalide teemaks vaikelu ja maastik . Ta maalis üle 200 vaikelu ja vallutas nendega Pariisi alternatiivkunsti maastiku 1872. aastal. Samal aastal vahetas Cezanne ka oma tumedad toonid hoopis heledate vastu ja alustas talude ja külade maailmist. Cezanne jättis enamuse oma töödest lõpetamata ja rikkus paljud tööd ka ära. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Nii inimese pea kui õun olid tagasi viidavad kerale, Aix' läheduses kõrguv Sainte -Victoire'i mägi oli tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi , soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski
13:)Iseloomusta Paul Gauguini loomingut.Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud , eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud
14:) Millised eesti kustnikke on mõjutanud impressionistid ja postimpressionistid1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus.
Monet- Tõusev päike Roueni katedraalTalvemaastik
Pissarro:Montmarte bulvar Näitlejatari portree
Manet -Eine rohelisus Degas- Sinised tantsijannad Täht laval
Rodin-Mõtleja Calais'kodanikudSuudlus
Seurat :Seine'i jõgi.
Paul Signac:Mänd Saint -Tropez'lähedal
Toulouse-Lautrec-jane avril tantsimas Tualettreklaamiplakat
Cezanne-Natüürmort sibulatega Sainre-Victoire'i mägi. Suitsetaja .
Gauguin:Kaunis Angele. Tahiti naised rannal
Oled sa armukade ?
van Gogh: Autoportree seotud kõrvaga.Tähine öö. Päevalilled.