19.sajandi kunstiajalugu (2)

19.sajandi kunstiajalugu

KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus.
ROMANTISM - 19. sajandi I pool.
REALISM - 19. sajandi keskpaik .
IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool.
POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp.
JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus.

KLASSITSISM

18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist . Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks.
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi:
1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800.
2. Kõrgklassitsism - pärast seda.
Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel:
1. 1760-1790 - Louis XVI stiil
2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil
3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast ' empire '- keisririik)
Klassitsistlik arhitektuur
Jacques Germain Soufflot (1713-1780)
Pantheon Pariisis. 1758-1789.
Jacques Germain Soufflot (1713-1780)
Pantheoni interjöör
Pierre Vignon (1763-1828).
Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842.
Jean Francois Chalgrin (1739-1811)
Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836
William Thornton, Stephen Hallet, George Hadfield, James Hoban
Kapitoolium - USA Kongressi hoone Washingtonis. 1793 - 1892.
James Hoban.
Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829.
Peterburi panoraam.
Vasakul Admiraliteedihoone ( Andrejan Zahharov , 1806-1823), paremal Iisaku katedraal ( Auguste Monferrand, 1818 -1858)
Andrejan Zahharov (1761-1811).
Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823.
Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas.
Johann Wilhelm Krause (1757-1828)
Tartu Ülikooli peahoone . 1803-1809.
Riisipere mõisa peahoone Harjumaal. 1819- 1821
Saku mõisa saal . 1820-ndad.
Klassitsismi Skulptuur ja tarbekunst
Antonio Canova . 1757-1822. Itaalia
Antonio Canova.
Amor ja Psyche. 1792.
Antonio Canova.
Paolina Borghese Venusena. 1801.
Antonio Canova.
Magav nümf. u. 1820.
Antonio Canova.
Kolm graatsiat . 1812 -1816.
Antonio Canova.
Vesta neitsi.
 
Bertel Thorvaldsen . 1770 - 1844 . Taani
Bertel Thorvaldsen.
Ganymedes. 1804.
Bertel Thorvaldsen.
Kolm graatsiat ja Amor. 1821.
Bertel Thorvaldsen.
Kolm graatsiat.
 
 
 
 
 
 
Varaklassitsistlikus, nn. Louis XVI stiilis tugitool
Kõrgklassitsistlikus, nn. ampiirstiilis kummut
Klassitsismi maalikunst
Jacques Louis David. 1748-1825. Prantsusmaa
Jacques Louis David
Autoportree. 1794.
Jacques Louis David.
Horatiuste vanne . 1784.
Jacques Louis David
Vanne pallimängusaalis. 1791.
Jacques Louis David
Marat ' surm. 1793.
Jacques Louis David
Madame Recamier' portree. 1800.
Jacques Louis David
Napoleoni kroonimine . 1805-1807.
Jean Auguste Dominique Ingres . 1780-1867. Prantsusmaa
Jean Auguste Dominique Ingres.
Mademoiselle Caroline Riviere.
Jean Auguste Dominique Ingres.
Valpinconi supleja. 1808.
Jean Auguste Dominique Ingres.
Suur odalisk. 1814 .
Jean Auguste Dominique Ingres.
Harriet Mary Montagu ja Catherine Caroline Montagu.
Jean Auguste Dominique Ingres.
Louis Francois Bertini portree.
Jean Auguste Dominique Ingres.
Türgi saun . 1862 .
Klassitsismi maalikunst
Akadeemistlikke maalikunstnikke
Akademism
Alexandre Cabanel (1823-89)
Venuse sünd. 1863.
Adolphe William Bougureau (1825-1905)
Kevad. 1886.
Adolphe William Bougureau (1825-1905)
Laine. 1896.
Jean-Leon Gerome (1824- 1904 )
Orjaoksjon.

ROMANTISM

Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal , õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantiline suhtumine minevikku , eriti keskaega , jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme stiili kokkusobitamise põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud mõnikord ka oma võlu või põnevus. Küllalt palju leidub neid ka Eestis.
 
 
 
 
 
 
Parlamendihoone Londonis. Neogootika.
Neuschwansteini loss Baieris, Saksamaal. Neoromaani stiil.
Charles Garnier. Suur Ooper Pariisis. Eklektiline stiil.
 
 
 
 Romantismi maalikunst
John Constable. 1776 - 1837. Inglismaa
HMS "Victory" Trafalgari lahingus. 1806.
Wivenhoe Park. 1816.
Salisbury katedraal. 1820.
Torm merel Brightoni lähedal. u. 1824-28
Kettsild Brighonis. 1827.
Vaade Salisbury katedraalile luhalt. 1831 .
Romantismi maalikunst
John Mallord William Turner . 1775- 1851 . Inglismaa.
William Turner.
Viies egiptuse nuhtlus . 1800.
William Turner.
Parlamendihoone põleng 16. oktoobril 1834. 1835.
William Turner.
Fregatt "Temeraire'i" viimne teekond . 1838.
William Turner.
Matus merel. 1842.
William Turner.
Vihm, aur, kiirus. 1844.
William Turner.
Ingel päikesevalguses. 1846.
Caspar David Friedrich . 1774 -1840. Saksamaa
Caspar David Friedrich.
Rist mäel. u. 1808
Caspar David Friedrich.
Kloostrivaremed tammikus. 1809-1810.
Caspar David Friedrich.
Sadam kuuvalgel. 1811.
Caspar David Friedrich.
Maastik tammede ja jahimehega. 1811.
Caspar David Friedrich.
Rändur udumere kohal. 1818.
Caspar David Friedrich.
Kaarnapuu. 1822.
Romantismi maalikunst
Jean Louis Andre Theodore Gericault . 1791-1824. Prantsusmaa.
Theodore Gericault.
Leda ja luik. Varased 1800-ndad.
Theodore Gericault.
Keiserliku kaardiväe ohvitser . 1812.
Theodore Gericault.
Tagasi Venemaalt. u. 1818.
Theodore Gericault.
Eskiis "Meduse'i" parvele. 1819.
Theodore Gericault.
"Meduse'i parv ". 1819
 
Romantismi maalikunst
Eugene Delacroix . 1798 -1863. Prantsusmaa.
Dante ja Vergilius põrgus. 1822.
Eugene Delacroix.
Chiose veresaun. 1824.
Eugene Delacroix.
Sardanapalose surm. 1827.
Eugene Delacroix.
Vabadus viib rahva barrikaadidele. 1830.
Eugene Delacroix.
Alzheeria naised. 1834
Eugene Delacroix.
Taillebourgi lahing. 1835-1837.
Eugene Delacroix.
Autoportree. 1837.
Eugene Delacroix.
Georges Sandi portree. 1838.
Eugene Delacroix.
Lõvi küülikut järamas. 1858.
 
 
Romantismi maalikunst
Francisco de Goya y Lucientes. 1746 -1828. Hispaania
Francisco Goya.
Autoportree. 1797.
Francisco Goya.
Hertsoginna Alba. 1797.
Francisco Goya.
Markiis de Solana, Carpio hertsoginna portree. 1787-1795.
Francisco Goya.
Teie, kes te ei suuda... Sarjast "Los Caprichos", nr. 42. 1797-98.
Francisco Goya.
Uinuv mõistus sünnitab koletisi. Sarjast "Los Caprichos", nr. 43. 1797-98.
Francisco Goya.
Nõiasabat. 1798.
Francisco Goya.
Alasti 'maja'. u. 1799-1800.
Francisco Goya.
Rõivastatud 'maja'. 1800-1803
Francisco Goya.
Hiiglane . 1808-1812.
cv
Francisco Goya.
Ja see ei muutu. Sarjast "Sõjakoledused". u.1810-1811.
Francisco Goya.
2. mail 1808 Puerta del Soli juures. 1814.
Francisco Goya.
Madridi kaitsjate mahalaskmine 3. mail 1808. 1814.
Francisco Goya.
Sardiini matused. u. 1812-1819.
Francisco Goya.
Tio Paqeute. u. 1820.
Francisco Goya.
Saturnus oma lapsi õgimas. u. 1821-1823
REALISM
19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat - loodust, inimesi jm. - edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde.
Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad .
 
 
Realism maalikunstis
Jean Babtiste Camille Corot . 1796-1875. Prantsusmaa
Camille Corot.
Sild Nantes'i lähedal.
Camille Corot.
Chartres'i katedraal. 1830.
Camille Corot.
Maastik.
Camille Corot.
Fontainebleau ' mets. 1840.
Camille Corot.
Orpheus ja Eurydike. 1860.
Camille Corot.
Lugeja. 1870
Realism maalikunstis
Barbizoni koolkond. 19. sajandi keskpaik. Prantsusmaa
Theodore Rousseau (1812-1867).
Becquigny' küla. 1857-1864.
Theodore Rousseau (1812-1867).
Fontainebleau' metsa serv. 1840.
Constant Troyon (1810-1865).
La Vallee.
Constant Troyon (1810-1865).
Lähenev torm.
Charles Francois Daubigny (1817-1878).
Oise'i kaldad. 1859 .
Charles Francois Daubigny (1817-1878).
Pais Optevoz' lähedal.
Jean Francois Millet . 1814-1875. Prantsusmaa.
Francois Millet.
Viljakoristajad puhkamas. 1850-53
Francois Millet.
Tööleminek. 1851.
Francois Millet.
Viljapeade korjajad. 1857.
Francois Millet.
Angelus. 1859.
Francois Millet.
Lambakarjus. 1864.
Francois Millet.
Lambad karjamaal.
Realism maalikunstis
Gustave Courbet .1819-77. Prantsusmaa.
Gustave Courbet.
Magav Juliette. 1841 .
Gustave Courbet.
Tshellist. Autoportree. 1847.
Gustave Courbet.
Matus Ornans'is. 1849-1850.
Gustave Courbet.
Kivilõhkujad. 1849-1850.
Gustave Courbet.
Tere, härra Courbet! 1854.
Gustave Courbet.
Maalikunstniku ateljee . Reaalne allegooria . 1855.
Honore Daumier . 1808-1879. Prantsusmaa.
Honore Daumier.
1831. aasta poliitilised maskid .
Honore Daumier.
Figuur.
Honore Daumier.
Soovitus noorele kunstnikule. 1860.
Honore Daumier.
Pesunaine. u. 1860.
Honore Daumier.
Kolmanda klassi vagun. 1863-1865.
Honore Daumier.
Don Quijote ja Sancho Panza . u. 1865-1870
Realism maalikunstis Impressionismi maalikunst
Ilja Jefimovitsh Repin . 1844-1930. Venemaa.
 
Ilja Repin .
Burlakid Volgal. 1870-1873.
Ilja Repin.
Ristikäik Kurski kubermangus.1880-1883.
Ilja Repin.
Modest Mussorgski portree. 1881.
Ilja Repin.
Ivan Julm ja ta poeg. 1885.
Ilja Repin.
Autoportree. 1887.
Ilja Repin.
Zhaporoozhlased Türgi sultanile kirja kirjutamas. 1891 .
Ilja Repin.
Krahvinna Natalja Golovina. 1896.
Vene realism 19. sajandi II poolel
Ivan Kramskoi (1837-1887)
Ivan Šiškini portree. 1880.
Ivan Kramskoi (1837-1887)
Lev Tolstoi portree. 1873.
Vassili Perov (1833-1882)
Matus. 1865.
Ivan Šiškin (1832- 1898 )
Hommik männimetsas. 1886.
Vassili Surikov (1848-1916)
Menshikov Berjozovos. 1883.
Vassili Surikov (1848-1916)
Streletside hukkamise hommik. 1881.
 
 
 
 
 
 
 
Surikov. Streletside hukkamise hommik
Meunier. Terasesulataja
Köler. Ema portree
IMPRESSIONISM
Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism.
Selle voolu nimetus pärineb sõnast “ impressioon ”, mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust.
Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.
 
 
Impressionistid ei otsinud mingit eriliselt huvitavat sisu oma teostele, nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast . Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid.
Impressionismi maalikunst
Alfred Sisley . 1839-1899. Inglismaa/Prantsusmaa
Alfred Sisley.
St. Martini kanal Pariisis. 1870.
Alfred Sisley.
Varane lumi Louveciennes'is. 1871-1872.
Alfred Sisley.
Küla Seine 'i kaldal . 1872.
Alfred Sisley.
Udune hommik. 1874 .
Alfred Sisley.
Marly-le-Roi vaade päikesepaistes. 1876.
Alfred Sisley.
Üleujutus Port-Marly's. 1876.
Impressionismi maalikunst
Teisi impressioniste.
Berthe Morisot (1841-1895)
Lorient'i sadam. 1869.
Berthe Morisot (1841-1895)
Õmblev neiu . 1880.
Gustave Caillebotte (1848-1894)
Pariis vihmas. 1877 .
Gustave Caillebotte (1848-1894)
Põrandakraapijad. 1875.
Armand Guillaumin (1841-1927)
Loojang Ivry's. 1873.
Armand Guillaumin (1841-1927)
Valhubert'i väljak Pariisis. 1875.
Frederic Bazille (1841-70)
Noor aednik. 1866-1867.
 
 
Impressionismi maalikunst
Claude Monet . 1840-1926. Prantsusmaa.
Claude Monet.
Autoportree. 1887.
Claude Monet.
Aed. u.1866.
Claude Monet.
Talvemaastik. u.1868-1869.
Claude Monet.
Thames Westminsteri silla juures. 1871.
Claude Monet.
Impressioon. Tõusev päike. 1873.
Claude Monet.
Kaputsiinide bulvar Pariisis. 1873.
Claude Monet.
Jalutuskäik. Naine päevavarjuga. 1875.
Claude Monet.
Cape Martin. 1883.
Claude Monet.
Mooniväli. u.1887.
Claude Monet.
Roueni katedraal.1893-1894.
Claude Monet.
Rueni katedraal keskpäeval. 1894.
Claude Monet.
Roueni katedraal. 1893-1894.
Claude Monet.
Roueni katedraal hämarikus. 1894.
Claude Monet.
Roueni katedraal õhtuvalguses. 1894.
Impressionismi maalikunst
Camille Pissarro . 1830–1903. Prantsusmaa.
Camille Pissarro.
Autoportree. 1873.
Camille Pissarro.
Aed Louveciennes'is. 1872.
Camille Pissarro.
Punased katused. 1877
Camille Pissarro.
Sild Rouenis. 1896.
Camille Pissarro.
Montmartre'i bulvar pilvisel hommikul . 1897 .
Camille Pissarro.
Montmartre'i bulvar öösel. 1897.
Impressionismi maalikunst
Pierre Auguste Renoir . 1841-1919. Prantsusmaa.
Auguste Renoir.
Tuuleiil. u. 1872.
Auguste Renoir.
Tualett . u. 1873-75
Auguste Renoir.
Madame Monet pojaga. 1874.
Auguste Renoir.
Loozh. 1874.
Auguste Renoir.
Akt päikesevalguses. 1875-1876. Eskiis.
Auguste Renoir.
Tants " Moulin de La Galette'is". 1876.
Auguste Renoir.
Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877.
Auguste Renoir.
Madame Henriot. 1877.
Auguste Renoir.
Püha Markuse väljak Veneetsias. 1881.
Auguste Renoir.
Supleja. u.1883-1884.
Auguste Renoir.
Tüdrukut klaveri juures. 1891.
Auguste Renoir.
Autoportree. 1910 .
Impressionismi maalikunst
Edouard Manet . 1832-1883. Prantsusmaa.
Edouard Manet.
Eine roheluses.1862-1863.
Edouard Manet.
Olympia . 1863.
Edouard Manet.
Härjavõitlus. 1865-1866.
Edouard Manet.
Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine. 1867-1868.
Edouard Manet.
Rõdu. 1868.
Edouard Manet.
Berthe Morisot. 1872.
Impressionismi maalikunst
Edgar Degas. 1834-1917. Prantsusmaa.
Edgar Degas.
Tantsija. 1874.
Edgar Degas.
Concorde'i väljak. 1875.
Edgar Degas.
Absint. 1875-1876.
Edgar Degas.
Täht laval. 1876-1877.
Edgar Degas.
End kuivatav naine. 1885.
Edgar Degas.
Juukseid kammiv naine. u.1885-1886.
Edgar Degas.
Sinised tantsijannad. 1898-1899
Edgar Degas.
Dzhoki hobusel .
Impressionismi maalikunst
Auguste Rodin. 1840-1917. Prantsusmaa
Auguste Rodin.
Pronksiaeg. 1875-1876.
Auguste Rodin.
Mõtleja. 1880.
Auguste Rodin.
Calais' kodanikud. 1884-1889.
Auguste Rodin.
Põrgu väravad. 1880-1917.
Auguste Rodin.
Suudlus . 1886.
Auguste Rodin.
Jumala käsi. 1898.
Saatana käsi. 1898.
Auguste Rodin.
Honore de Balzaci monument . 1897.
Auguste Rodin.
Sammuv mees. 1900.
Auguste Rodin.
Poeet ja muusa . 1905.
Saladus . 1910.
Impressionismi maalikunst
Neoimpressionism .
Georges Seurat (1859-1891)
Pühapäev Grande-Jatte'il. 1884-1886. Detail.
Georges Seurat (1859-1891)
Modell. 1886-88.
Georges Seurat (1859-1891)
Seine'i jõgi Grande-Jatte'i saare juures. 1888.
Georges Seurat (1859-1891)
Kabaree . 1889-1890.
Georges Seurat (1859-1891)
Kanal Gravelines'is. 1890.
Georges Seurat (1859-1891)
Tsirkus. 1890-1991.
Paul Signac (1863-1935)
Felix Feneoni portree. 1890.
Paul Signac (1863-1935)
Paavstiloss Avignonis. 1900.
Paul Signac (1863-1935)
Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909.
POSTIMPRESSIONISM
19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne . Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile.
Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid.
Postimpressionistlik maalikunst
Vincent van Gogh. 1853-1890. Holland/Prantsusmaa.
Vincent van Gogh.
Kartulisööjad. 1885.
Vincent van Gogh.
Külvaja.
Vincent van Gogh.
Isa Tanguy .
Vincent van Gogh.
Pariis Lepic'i tänava maja katuselt .
Vincent van Gogh.
Õites ploomipuu ( Hiroshige järgi). Sept- okt. 1887
Vincent van Gogh.
Punased viinamarjaväljad Arles 'is. 1888
Vincent van Gogh.
Kalapaadid rannal . Juuni 1888.
Vincent van Gogh.
Päevalilled. August 1888.
Vincent van Gogh.
Postiljon Roulin. August 1888.
Vincent van Gogh.
Arles'i naised. November 1888.
Vincent van Gogh.
Autoportree lõigatud kõrvaga. Jaanuar 1889.
Vincent van Gogh.
Lilla põõsas. Mai 1889.
Vincent van Gogh.
Tähine öö. Juuni 1889.
Vincent van Gogh.
Kirik Auvers'is. Juuni 1890.
Vincent van Gogh.
Heinakuhi vihmasel päeval. u. 1890.
Vincent van Gogh.
Viljaväli varestega. Juuli 1890.
Postimpressionistlik maalikunst
Paul Gauguin. 1848-1903. Prantsusmaa.
Paul Gauguin.
Nägemus pärast jutlust . Jaakobi võitlus ingliga . 1888.
Paul Gauguin.
van Gogh päevalilli maalimas. 1888.
Paul Gauguin.
Öine kohvik Arles'is. 1888.
Paul Gauguin.
Schuffeneckerite perekond. 1889.
Paul Gauguin.
Autoportree kollase Kristusega. 1889.
Paul Gauguin.
Kaunis Angele. 1889.
Paul Gauguin.
Maastik. 1890.
Paul Gauguin.
Vahine no te tiare (Neiu lillega). 1891.
Paul Gauguin.
Tahiti naised rannal. 1891.
Paul Gauguin.
Aha oe feii? (Oled sa arnukade?). 1892.
Paul Gauguin.
Eü haere ia oe (Naine puuviljaga). 1893.
Paul Gauguin.
Neiu lehvikuga. 1902 .
Postimpressionistlik maalikunst
Paul Cezanne. 1839-1906. Prantsusmaa
Paul Cezanne.
Isa ajalehte lugemas. 1866.
Paul Cezanne.
Moodne Olympia. u. 1873-1874.
Paul Cezanne.
Autoportree. 1873-1875.
Paul Cezanne.
Püha Antoniuse kiusatus . u. 1875.
Paul Cezanne.
Tiik Jas-de- Bouffanis. u. 1876
Paul Cezanne.
L'Estaque. u. 1882-1885
Paul Cezanne.
Laud. 1888-1890.
Paul Cezanne.
Marne 'i kallas. 1888.
Paul Cezanne.
Mänd Aix' lähedal. u. 1890.
Paul Cezanne.
Suitsetaja . u. 1895-1900
Paul Cezanne.
Natüürmort sibulatega. 1895-1900.
Paul Cezanne.
Sainte Victoire'i mägi. u. 1897.
Paul Cezanne.
Sainte Victoire mägi. u. 1897-98.
Paul Cezanne.
Sainte Victoire'i mägi. 1905
Paul Cezanne.
Suured suplejad. 1899-1906.
Postimpressionistlik maalikunst
Henri de Toulouse -Lautrec. 1864-1901. Prantsusmaa.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Ema portree. 1883.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Inglise neiu "Star" lokaalist Le Havre 'is. 1889.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Jane Avril tantsimas. 1892.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Aristide Bruant'i kabaree reklaam. 1892.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Kadrill "Moulin- Rouge 'is". 1892.
Henri de Toulouse-Lautrec.
La Goulue "Moulin Rouge'i" sisenemas. 1892.
Henri de Toulouse-Lautrec.
"Divan Japonais'" reklaamplakat. 1893.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Kaks naist. 1894.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Tualett. 1896.
Henri de Toulouse-Lautrec.
Üksi. 1896.
JUUGEND JA SÜMBOLISM
19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust , mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses , tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris.
Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest ; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed , väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure , piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud . Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine.
Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad , eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad , looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses.
Juugendi maalikunst
Dante Gabriel Rossetti. 1828-1882. Inglismaa.
Dante Gabriel Rossetti.
Autoportree. 1847.
Dante Gabriel Rossetti.
Ecce Ancilla Domini . 1849-1850
Dante Gabriel Rossetti.
Jõululaul. 1857-1858.
Dante Gabriel Rossetti.
Fazio armuke . 1863.
Dante Gabriel Rossetti.
Venus Verticordia. 1864-1868.
Dante Gabriel Rossetti.
Beata Beatrix . u. 1864-1870.
Dante Gabriel Rossetti.
Armastatud. 1865-1866.
Dante Gabriel Rossetti.
Aurea Catena. u. 1868. Mrs. Morrise portree.
Dante Gabriel Rossetti.
La Ghirlandata. 1873.
Juugend
Prerafaeliidid.
Dante Gabriel Rossetti (1828-1882).
William Morris (1834-1896).
Initsiaalid raamatust "The water of the Wondrous Isles".1897.
William Morris (1834-1896).
Tikitud padi.
William Morris (1834-1896).
Kuninganna Guinevere. 1857.
William Holman Hunt (1827-1910).
Claudio ja Isabella. 1850.
John Millais (1829-1896).
Kaunitar .
Elizabeth Siddal (1829-1862)
Leedi Clare. 1857
Edward Burne-Jones (1833-1898).
Ingel.
Edward Burne-Jones (1833-1898).
Merlini pettus. 1874.
Juugendi maalikunst
Aubrey Beardsley. 1872-1898. Inglismaa.
Frederick H. Evans (1853-1943)
Aubrey Beardsley. 1893.
Aubrey Beardsley.
Paabulinnurüü. 1894.
Aubrey Beardsley.
Tantsija tasu. 1894.
Aubrey Beardsley.
Salome . 1894.
Aubrey Beardsley.
Tualett. 1895-1896
Aubrey Beardsley.
Unelm . 1895-1896.
Juugend
Antonio Gaudi . 1852 -1926. Hispaania , Kataloonia .
Antonio Gaudi.
La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Alustatud 1882. Läänefassaad.
Antonio Gaudi.
La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Alustatud 1882. Läänefassaad.
Antonio Gaudi.
La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Alustatud 1882. Interjöör.
Antonio Gaudi.
La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Alustatud 1882. Lõpetamata koor.
Antonio Gaudi.
Casa Battlo. 1904-1906. Fassaad.
Antonio Gaudi.
Casa Battlo. 1904-1906. Fassaadi detail.
Antonio Gaudi.
Casa Mila Barcelonas. 1905-1910.
Antonio Gaudi.
Casa Mila Barcelonas. 1905-1910. Katus.
Antonio Gaudi.
Casa Mila Barcelonas. 1905-1910. Katuse detail.
Juugend ja sümbolism Eestis.
F. Mieritz ja I. Gerassimov
Ammende Villa Pärnus. 1905.
N. Vassiljev ja A. Bubõr.
Tallinna Draamateater. 1910.
Armas Eliel Lindgren (1874-1929).
Estonia teater. 1913.
Kristjan Raud (1865-1943).
Puhkus teel Egiptusesse . 1903-1905.
Kristjan Raud (1865-1943).
Kalevipoeg kivi heitmas.
Kristjan Raud (1865-1943).
Kalev kosjas.
Kristjan Raud (1865-1943).
Viru vanne. 1928-1938.
Oskar Kallis (1892-1918)
Kalevipoeg allmaailmas. Kalevipoeg XIII lugu, 1915.
Oskar Kallis (1892-1918).
Kalevipoeg kellukest helistamas. Kalevipoeg XVIII lugu, 1915.
Nikolai Triik (1884-1940).
Irmgard Menningi portree. 1910.
Nikolai Triik (1884-1940).
Lennuk. 1910.
Nikolai Triik (1884-1940).
Soome maastik. 1914.
Konrad Mägi (1878-1925).
Norra maastik. 1908-1910.
Konrad Mägi (1878-1925).
Merikapsad. 1913-1914.
Konrad Mägi (1878-1925).
Tee Tartust Viljandisse.